3-06-2529/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2007, Jõhvi Kohtuasja number

3-06-2529 Kohtuasi

A. P kaebus Vinni Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2007 Kohtuistungil osalenud isikud

A. P esindaja Marko Tiirik ning Vinni Vallavalitsuse esindajad Anu Are ja Lii Ero

Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Mõista A. P Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 148.40 krooni (ükssada nelikümmend kaheksa krooni ja 40 senti).

4 Selgitada, et nimetatud summa tuleb kanda peale kohtuotsuse jõustumist 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr. 221023778606. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ja see, et tegemist on menetluskuludega. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.02.2006 ostis A. P Vinni vallas Pajustis asuvad ehitised (t.l. 15-22). Samal päeval esitas ta Vinni Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja soovis selles 5300 m2 suuruse tootmismaa erastamist (t.l.23). 26.06.2006 saatis A. P Vinni Vallavalitsusele avalduse ja palus end informeerida ostueesõigusega erastamise käigust ja seda takistavatest asjaoludest (t.l. 9). 25.08.2006 teatas Vinni Vallavalitsus, et elektroonilise ehitusregistri andmed avaldajale kuuluvate hoonete kohta ei vasta tegelikkusele, osa hooneid on registrisse kantud erinevate isikute omandina kahekordselt, osa aga on lagunenud ning sooviti teada avaldaja kavatsusi nende suhtes (t.l.14). 04.09.2006 koostas A.

P esindaja Vinni Vallavalitsusele taotluse ning palus teha erastamiseks vajalikud eeltoimingud ja vastu võtta haldusakt (t.l. 7-8). 02.10.2006 edastas Vinni Vallavalitsus ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekud osade A. P kuuluvate hoonete juurde, selgitas nende vaidlustamise ja katastriüksuste moodustamise korda ning esitas põhjused, miks ta ei saa väljastada piiride kulgemise ettepanekuid teiste hoonete ja rajatiste juurde (t.l. 24-30). 30.10.2006 teatas A. P oma esindaja vahendusel Vinni Vallavalitsusele taotluse, kus teatas, et ettepanek teda ei rahulda ning edastas omapoolse ettepaneku (t.l. 49-50). 29.11.2006 teatas Vinni Vallavalitsus, et ei pea A.

P vastuväiteid põhjendatuiks, palus esitada tellimuse katastriüksuste moodustamiseks ja märkis, et kuna karusloomakasvanduse taastamine Pajusti alevikus pole võimalik, ei pea ta otstarbekaks osade ehitiste taastamist ega määra neile kordategemise tähtaega (t.l. 12-13). 29.12.2006 esitas A. P Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-5) ja palus, et kohus teeks Vinni Vallavalitsusele ettekirjutuse ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa kohta haldusakti andmiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3, § 7 lg.2 ning haldusmenetluse seaduse § 3 lg. 1 ja 2, § 5, § 40 lg. 1 ja 2 tuginedes märkis kaebaja, et vallavalitsus on talle väljastanud küll vastuseid, kuid pole andnud haldusakti, mida saaks kohtus vaidlustada ja on teda ärakuulamata teinud põhjendamatuid takistusi maa erastamisel.

Kaebaja väitis, et tema ettepanekute arvestamata jätmine ja see, millisel alusel kohustatakse teda tellima katastriüksuse moodustamise tööd ainult osade ehitusüksuste juurde, jääb talle arusaamatuks. Vinni Vallavalitsus vaidles oma kirjalikus vastuses (t.l. 44-48) kaebusele vastu ja märkis Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punkt 11 tuginedes, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määratakse pärast katastriüksuse moodustamist. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktides 7, 13.2 ja 13’ sätestatule viidates märgiti ära, et kaebaja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekutes väljatoodud maa-alade kogusuuruseks on 6600 m2, oma vastuväidete juurde lisatud taotluses on ta aga piiritlenud ca 58 000 m2 suuruse maa-ala, mis on üle kümne korra tema poolt soovitud 5300 m2 suurem, kuigi maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud maa suurust pole õigust muuta.

Veel viidati 20.09.2006 teostatud ehitusjärelevalve tulemustele ja märgiti, et osa ehitistest on kasutamiskõlbmatuseni lagunenud ja ohtlikud ning maareformi seaduse § 6 lg. 3’ lähtudes pole neid võimalik käsitleda ehitistena, millede juurde oleks võimalik maad erastada. Kohtuistungil jäi A. P esindaja Marko Tiirik kaebuse väidete ja taotluse juurde ning selgitas, et kaebusega on silmas peetud maareformi seaduse § 23 kohast otsust. Veel selgitas esindaja, et kaebaja on maa ostueesõigusega erastamise avalduses eksinud maa suuruse märkimisel ja soovib tegelikult 53 000 m2 suuruse tootmismaa erastamist talle kuuluva hoonetekompleksi juurde ega nõustu eraldi katastriüksuste moodustamisega.

Vinni Vallavalitsuse esindajad jäid samuti kirjalikult esitatu juurde. Anu Are väitis, et kaebaja täitis maa ostueesõigusega erastamise avalduse tema juuresolekul ja pidi toimunud vestlusest aru saama, et erastada saab vaid teenindusmaad. Ta leidis, et vallavalitsus on oma kirjades ja piiride kulgemise ettepanekutes andnud kaebajale korduvalt võimaluse kaasa rääkida, tema enda ettepanek polnud aga seadusega kooskõlas ja seda ei saanud arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED Maa ostueesõigusega erastamise alused ja kord on sätestatud maareformi seaduses ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korras”. Maareformi seaduse § 7 lg. 1, 4, 5, 52 ja § 22’ lg. 1 kohaselt võib tiheasustusega aladel asuvate ehitiste juurde erastada nende teenindamiseks vajalikku maad, mis määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse poolt juhul kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui selle suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.

Vinni Vallavalitsuse väidete kohaselt asub osa endise Pajusti karusloomafarmi ehitistest tagastatud kinnistutel (t.l. 46). Teisele isikule kuuluval kinnistul asuvate ehitiste juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastada. Seetõttu on maa erastamine selle farmi varasema maakasutuse piirides võimatu, vallavalitsusel tuleb määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa ning ei oma tähendust, kas kaebaja poolt omandatud hoonetekompleksile oli varem krunt määratud või mitte ja kas teda selles osas ära kuulati. Maareformi seaduse § 6 lg. 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab selle ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise.

Tootmiseks vajalikku maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka määrata ei tohi, vastav keeld sisaldub sõnaselgelt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punktis 4.3. Maareformi seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ei tulene võimalust erastada tiheasustusega alal enamat kui ehitiste juurde kuuluv varem kindlaks määratud krunt või kohaliku omavalitsuse poolt ostueesõigusega erastamise käigus määratav ehitise teenindamiseks vajalik maa ning mõiste “tootmismaa” saab kasutusel olla vaid ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarbe määramisel.

Kuna kohalik omavalitsus ei saa ehitise teenindamiseks vajalikku maad määrata erastaja soovide järgi vaid peab lähtuma õigusaktidega kehtestatud nõuetest, pole tegelikult määrava tähendusega see, millise konkreetse maa suuruse on ehitiste omanik maa ostueesõigusega erastamise avaldusse märkinud. Ka ei luba “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktis 7 kehtestatu maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust hiljem enam olenemata põhjusest muuta. Maareformi seaduse § 6 lg. 3’ keelab käsitleda maa ostueesõigusega erastamist võimaldava ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi.

Vinni Vallavalitsuse väitel on osa A. P kuuluvatest ehitistest kasutuskõlbmatuseni lagunenud (t.l. 47). Seda, et need tõepoolest on lagunenud ja kasutusest välja langenud ega saaks ka kordategemisel olla oma endisel sihtotstarbel kasutatavad, kinnitavad 20.09.2006 koostatud ehitiste ülevaatuse akt nr. 1/06 (t.l. 52-53) ja 08.01.2007 tehtud fotod (t.l. 54-62). Asjaoluga, et Pajusti alevikus pole võimalik karusloomakasvandust taastada ning, et seepärast ei saa kaebaja omandatud ehitisi nende sihtotstarbel kasutada, oli kohtuistungil nõus ka tema esindaja (t.l. 72 ja 73).

Lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiste juurde ei saa maad ostueesõigusega erastada. Seega on põhjendatud, et Vinni Vallavalitsus on teinud ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise ettepanekud üksnes nende ehitiste kohta, mis pole veel lagunenud. Teiste ehitiste puhul on ainus seadusekohane võimalus nende kõrvaldamine ja kohalikul omavalitsusel tuleb selleks anda vähemalt ühe aasta pikkune tähtaeg. Käesoleval ajal selline kaebajat koormav haldusakt veel puudub (t.l. 73), kuid kohtuistungil täpsustatu kohaselt (t.l. 71 ja 74) ei nõuagi kaebaja haldusakti, millega määratakse talle tähtaeg ehitiste lammutamiseks.

Kaebuses heidetakse haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 ja 2 tuginedes Vinni Vallavalitsusele ette, et A. P ei ole ära kuulatud ja kõiki asjaolusid pole välja selgitatud. Tema esindaja poolt kohtuistungil seletatu kohaselt (t.l. 71 ja 72) on seejuures silmas peetud varasema maaeralduse ja kaebaja tahte välja selgitamata jätmist. Viide pole asjakohane, sest haldusmenetluse seaduse § 112 lg. 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele selle seaduse sätteid vaid juhul, kui eriseadus nii ette näeb ja maareformi seadus seda ei tee.

Miks ei ole tähendust kaebaja seletusel varasema maaeralduse suhtes, on kohus eelnevalt juba põhjendanud. Etteheide ei ole ka tõene ka muus osas, sest A: P 25.08.2006 saadetud vastuses sisalduva palvega teatada oma kavatsused (t.l.

14) ja piiride kulgemise ettepanekutele vastuväidete esitamise võimaldamisega (t.l.

24) on need halduse üldised põhimõtted siiski järgitud. Samuti on see etteheide arusaamatu, sest kohtuistungil väitis esindaja, et kaebaja edasised kavatsused sõltuvad erastatava maa suurusest (t.l.

72) ega saa seega olla lõplikult selged ka käesoleval ajal. Asjaolu, et A. P jäeti 20.09.2006 kutsumata talle kuuluvate ehitiste ülevaatuse juurde, on küll ärakuulamispõhimõtte rikkumine, kuid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, sest kaebaja pole suutnud nimetada ühtegi asjaolu, mis seetõttu välja selgitamata jäi. Ülevaatuse toimumine ja selle kohta koostatud akti olemasolu tehti talle teatavaks juba Vinni Vallavalitsuse 02.10.2006 kirjas (t.l. 24-25), vaidlustanud ta neid ei ole. Maareformi seaduse § 23 lg 3 kohaselt tuleb otsus maa ostueesõigusega erastamise kohta teha kolme kuu jooksul avalduse esitamisel. A. P esitas vastava avalduse 20.02.2006 (t.l.

23) ja kohtuasja materjalidest ei nähtu, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul oleks selle alusel üldse mingeid toiminguid tehtud. Tekkinud probleemidest on avaldajat teavitatud alles tema järelepärimise peale 25.08.2006 (t.l.

14) ning ettepanekud ostueesõigusega erastatavate maatükkide piiride kulgemise kohta on koostatud 29.09.2006 (t.l. 26-30). Sellega on küll rikutud A. P seadusest tulenevaid õigusi, kuid alust kaebuse rahuldamiseks see rikkumine ei anna. “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktides 13, 13’ ja 15 kehtestatu kohaselt saab otsuse maa ostueesõigusega erastamise kohta teha alles peale seda, kui katastriüksus on moodustatud, selle moodustamise aga peab tellima erastamise taotleja. Täpselt sama põhimõte on sätestatud ka “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” punktides 11 ja 12. A. P on teatanud katastriüksuste moodustamise tööde tellimisest 29.12.2006 (t.l.

69) ning enne nende tööde valmimist ei ole Vinni Vallavalitsusel võimalik maa ostueesõigusega erastamise otsust vastu võtta. Seega tuleb kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Vinni Vallavalitsuse esindajad kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 74), seega jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud 148.40 krooni (t.l. 75). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab kaebuse esitaja selle summa Eesti Vabariigile hüvitama.

Raili Randlane Kohtunik