Legislator Case Law & Legislation
2-05-24863/1 AI generated

2-05-24863/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-24863/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-05-24863/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Keywords

AI generated
failure to attend counselling refusal of insured person delayed notice of claim refusal of legal representation lack of prospects of success insufficient change in circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-24863 (endine nr 2/109-6607/05) Kohtuasi AS (OÜ ) hagi MTÜ vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (endine OÜ - ühendatav ühingkustutatud registrist; registrikood ), seaduslik esindaja AJ Hageja volitatud esindaja KL Kostja MTÜ , seaduslik esindaja SG Istungi toimumise aeg 07. veebruaril 2007. a. Istungil osalejad Hageja esindajad AJ, KL RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MTÜ-lt 46 142,40 krooni AS-i kasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta MTÜ kanda. 5. Välja mõista MTÜ-lt menetluskulu 3500 krooni AS-i kasuks. 6. Välja mõista MTÜ-lt menetluskulu 174,70 krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 märkides viitenumbriks 2800049777 ning märkides selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „kohtukulu“. Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib pärast menetluse taastamist uue tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (TsMS § 420 lg 2). HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU esitas OÜ kohtule hagi MTÜ vastu 46 142,40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tööettevõtulepingust tulenevalt arve tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 46 142,40 krooni, samuti välja mõista kostjalt kohtukulud.

2 MENETLUSE KÄIK kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vastanud. esitas kostja menetluse taastamise avalduse. Kohus taastas menetluse. korraldavale kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja on teadlik kohtuistungi toimumisest, mida kinnitab tsiviilasja toimikus lk-45 tema allkiri. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, jõustunud ) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 355 kohaselt annab tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS, jõustunud 01.07.2002. a) § 635 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud, ning alates 01.07.2002. a kehtima hakanud VÕS § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 46 142,40 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena riigilõiv 3500 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 174,70 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja

3 hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Arne Kolnes Kohtunik