2-05-17094/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17094 ( endine nr 2/33-24005/05) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.02.2007, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi TÜ hagi EV vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2007 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja LS, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat VK , kostja EV esindaja SU

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Tunnustada TÜ omandiõigust , asuvale ehitisele.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas asjas on pooled loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest , TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada , kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Hagiavalduse asjaolud.

TÜ esitas kohtule hagi EV vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes. Hageja on ETK õigusjärglane. allkirjastati B ´i E osakonna direktori ja tookordse kooperatiivi esimehe vahel protokoll, mille punktide 2 ja 3 kohaselt B kohustus tasuma `ile . võlgnevuse 85 000 krooni. Sama protokolli punktis 4 leppisid osapooled kokku, et võlgnevuse tähtaegsel mittetasumisel läheb lõpetamata ehitis aadressil omandisse, mille kohta vormistatakse täiendav vara üleandmisevastuvõtmise akt. Nimetatud protokolli lahutamatuteks lisadeks olid ENSV A esimehe H.V poolt kinnitatud protokoll ja sõlmitud leping ja lepingueelne kokkulepe. B ei tasunud `ile võlgnevust kokkulepitud tähtajaks (s.t. ). Sellest lähtuvalt andis B asuva ehitise ` üle Ehitise üleandmise ja vastuvõtmise kohta on koostatud ka akt. Alates läks asuva ehitise faktiline valdus samuti üle hagejale. Tookordse üleliidulise alluvusega BE filiaali kõik varad läksid likvideerimise tulemusena üle EVR isikus. asuv ehitis anti B poolt . võlgnevuse katteks üle hageja omandisse. Hageja andmetel puuduvad kõnealuse ehitise aluse maa suhtes restitutsiooninõuded. . esitas TÜ TL palve legaliseerida asuv angaartüüpi ehitis kasutusloa andmise kaudu. S A ja P A kirjas tehti aga ettepanek enne kasutusloa väljaandmist lahendada kohtu kaudu omandiküsimused. Hageja on teostanud kõnealuse ehitise kohta tegelikku õiguslikku võimu alates selle saamisest oma valdusse samuti ei ole hageja hilisemaid toiminguid ehitisega keegi vaidlustanud. Puuduvad andmed, et kõnealune ehitis oleks läinud üle mõnele kolmandale isikule või keegi kolmas isik oleks soovinud ehitise suhtes valdust teostada. Hageja on asuva ehitise suhtes teostanud omandiõigusi (seda vallates ja kasutades ). Kostja ükski organ ei ole vaidlustanud kõnealuse ehitise kuuluvust hagejale. Hageja peab antud ehituse väärtuseks 500 000 krooni. Ehitis on hageja valduses olnud alates , kuid tema omaniku õiguste teostamine on olnud piiratud, sest ehitist pole kantud ehitusregistrisse ning omandiõiguse tunnustamiseks on vajalik kohtuotsus, sest likvideerimismenetluse käigus ei antud hagejale üle vaidlusalust ehitist. Kostja tegevusetuse tulemusel on hagejale kuuluva ehitise omandiõigus määratlemata, mis teeb võimatuks tema omanikuõiguste täies mahus kasutamise. Võttes aluseks eeltoodu ja lähtudes TsMS § 4 lg 1 ning asjaõigusseaduse § 92 palus hageja tunnustada tulundusühistu omandiõigust Tallinnas, Vesse põik 4 asuvale ehitisele.

22.01.2007.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ning esitas haginõude täpsustuse, kus palub tunnustada TÜ omandiõigust asuvale ehitisele.

Kostja vastuväited.

Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Kuivõrd EVR kaudu on otsinud dokumente nii R ja S arhiivist, samuti R ja TL, kuid ei ole leidnud säilinud koondise “S ” E osakonna likvideerimise materjale, ei ole kostjal argumente ega tõendeid hagile vastu vaidlemiseks. Kostja võttis . toimunud kohtuistungil hagi õigeks.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohtule esitaud kirjelikest tõenditest nähtub, et allkirjastati B E osakonna direktori ja kooperatiivi esimehe vahel protokoll, mille punktide 2 ja 3 kohaselt B kohustus tasuma `ile 1.jaanuariks 1993.a. võlgnevuse 85 000 krooni. Sama protokolli punktis 4 leppisid osapooled kokku, et võlgnevuse tähtaegsel mittetasumisel läheb lõpetamata ehitis aadressil Vesse põik 4 `i omandisse, mille kohta vormistatakse täiendav vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Nimetatud protokolli lahutamatuteks lisadeks olid ENSV A esimehe H. V poolt kinnitatud protokoll ja sõlmitud leping ja lepingueelne kokkulepe. B ei tasunud `ile võlgnevust kokkulepitud tähtajaks, B andis asuva ehitise `ile üle ., ehitise üleandmise ja vastuvõtmise kohta on . koostatud akt. TLA teatas kohtule ., et projektide arhiivis ja riikliku ehitisregistri digitaalses andmebaasis aadressil ehitisi registreeritud ei ole. Vastavalt TL poolt kehtestatud detailplaneeringule selgus, et hagi esemeks oleva objekti ( angaartüüpi ehitis) aadressiks on .

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks , rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ( TsMS §

440 lg 2) 22. 01.2007 a.. toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks, mida kajastab kohtuistungi protokoll.

TsMs § 444 lg 1 kohaselt võib otsuse kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud vastastikku nõudeid kohtukulude väljamõistmiseks.

Liili Lauri kohtunik