2-06-25932/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta M K avaldus rahuldamata ning 22. mai 2006.a Viru Maakohtu määrusega kindlaks määratud lapsega suhtlemise kord muutmata.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtuasja number 2-06-25932 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M K avaldus 22.05.2006.a Viru Maakohtu määrusega kindlaks määratud lapsega suhtlemise korra muutmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 19.detsember 2006.a., 30. jaanuar 2007.a.

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Eestkosteasutus:

M K (IK xxx, elukoht: xxx)

M S (IK xxx, elukoht: xxx)

M T (volikirja alusel)

Jõhvi Vallavalitsus

I ASJAOLUD

1. M K esitas 25.09.2006.a Viru Maakohtule hagiavalduse väljamõistetud elatise peatamise ja lapsega kehtiva suhtlemiskorra muutmiseks.

2. Kohtumäärusega 17.10.2006.a. jäeti hagiavaldus käiguta. 08.11.2006.a. esitas M K avalduse 22.05.2006.a. Viru Maakohtu kohtumäärusega kindlaks määratud lapsega suhtlemise korra muutmiseks. Väljamõistetud elatise maksmise peatamise nõudest avaldaja loobus.

3. Viru Maakohus algatas 20.11.2006.a. M K avalduses 22.05.2006.a. Viru Maakohtu määrusega kindlaks määratud lapsega suhtlemise korra muutmiseks hagita menetluse.

4. Viru Maakohtu 22.05.2006.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-05-617 määrati M K ja M S lapsega suhtlemise kord järgmiselt ( tl 85-91):

4.1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhetes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

4.2. M K’l on õigus viibida koos oma tütre M –H K’ga iga kuu teise ja neljanda nädala nädalavahetusel eelnevalt kokkulepitult. Kuu igal teisel nädalavahetusel võtab avaldaja lapse enda juurde laupäeviti kell 12.00 ning toob koju pühapäeval kell 20.00. Kuu igal neljandal nädalavahetusel võtab avaldaja lapse reedeti lasteaiast (koolist) kell 17.00 ning toob lapse koju pühapäeval kell 20.00. Samuti on avaldajal M K’l õigus võtta laps enda juurde kolmapäeviti lasteaiast (koolist) kell 17.00 ning laps tuleb avaldaja poolt koju viia hiljemalt kell 20.00.

4. 3. Kui avaldajal ei ole võimalik kohtu poolt määratud ajal last enda juurde võtta, siis tuleb tal sellest lapse emale vähemalt 24 tundi ette teatada.

5. M K väidab oma avalduses, et kuna lapse ema M S on teinud avaldajale korduvalt takistusi lapsega eelnimetatud korra alusel suhelda, samuti ei ole avaldaja saanud abi kohtutäituri ja politsei poole pöördudes, taotleb avaldaja kohtumäärusega kinnitatud korra muutmist selliselt, et laps viibib avaldajaga koos järjest 3,5 päeva ja emaga 3,5 päeva. Avaldaja leiab, et kui laps oleks võrdselt mõlema vanema juures, välistaks see edaspidi võimaluse lapse emal teha talle takistusi lapsega suhtlemisel.

6. Avaldaja soovib muuta kehtivat suhtlemise korda alljärgnevalt: 1) pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhetes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis; 2) pooled saavad võrdselt võimaluse olla lapsega koos s.t mitte vähem kui 3,5 päeva nädalas, kusjuures vähemalt 1 päevadest oleks puhkepäev; 3) iga kuu paarisnädalatel saab isa lapsega kokku kolmapäeviti koolis peale tundide või tegevuste lõppu ja annab lapse emale üle sama nädala pühapäeval kuid mitte hiljem kui kell 11.00; 4) iga kuu paaritutel nädalatel saab isa lapsega kokku esmaspäeviti koolis peale tundide lõppu, tegevuste lõppu ja annab lapse emale üle sama nädala kolmapäeviti koolis peale tundide ja tegevuste lõppu. Sama paaritu nädala pühapäeval saab isa lapsega kokku mitte hiljem kui kell 11.00 ja viib järgmise paarisnädala esmaspäevaks lapse kooli, kust ema ta peale tundide, tegevuste lõppu enda juurde võtab; 5) koolivaheaegadel kui õppetööd ei toimu jääks laps üleandmisel-vastuvõtmisel esmaspäeviti ja kolmapäeviti mitte hilisem kellaaeg kui 15.00; 6) lapse haigestumisel isa juures olles kannab haigusega seotud kulud lapse isa ja lapse haiguse tõttu emale ärajäänud kohtumispäevad toimuvad kohe kui laps on tervenenud; 7) lapse haigestumisel ema juures olles kannab haigusega seotud kulud lapse isa ja lapse haiguse tõttu isale ärajäänud kohtumispäevad toimuvad kohe kui laps on tervenenud; 8) mõlemal vanemal on õigus lapse haiguse ajal külastada teise vanema juures viibivat haiget last ja tegemata selleks teisele osapoolele mingeidki takistusi; 9) lapse ema ärasõidul kauemaks võtab lapse kasvatamise kohustused üle lapse isa; 10) lapse isa ärasõidul kauemaks võtab lapse kasvatamise kohustused üle lapse ema ja 11) kõik lapse üleandmised-vastuvõtmised toimuksid Jõhvi linna piires.

7. Avalduse kohaselt on kehtiva suhtlemiskorra muutmine põhjendatud järgmiste lapse emast tingitud suhtlemiskorra rikkumiste tõttu: 1) 13.08.2006.a keeldus M S andmast last avaldajale ja ust avamast ka politseitöötajatele kui avaldaja lapsele järgi läks; 2) 22.09.2009.a käis avaldaja koos kohtutäituri ja lastekaitsespetsialistiga lapsel järgi, kuid last keelduti üle andmast; 3) Lapse ema soovib pidevalt teha ettenähtud kohtumispäevade osas muudatusi, kõik vaid selleks, et avaldaja oma tütrega normaalselt kohtuda ei saaks; 4) Lapse ema on keelanud avaldajal lapsele helistamise ja tema tegemiste ja olemiste vastu huvi tundmise.

II PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

8. Puudutatud isik M S oma 19.01.2007 kirjalikus vastuses avaldusele (tl 92-95) ei nõustu avaldusega ja leidis, et Viru Maakohtu 22.05.2006.a määrusega on kindlaks määratud mõistlik, poolte ja lapse huvisid arvestav suhtlemise kord. Nimetatud kord määratles esmakordselt kindlaks pooltevahelised suhted lapsega suhtlemisel ning selle korra järgimine oli poolte huvides. Avaldaja ei ole kasutanud kõiki suhtlemiskorraga ettenähtud võimalusi lapsega suhtlemiseks, vaid on jätnud real juhtudel temale ettenähtud päevadel lapsega kohtumata, 11.08.2006.a. võttis avaldaja lapse omavoliliselt ilma lapse ema teadmata, ähvardades seejuures lapse ema õetütart, järgmisel päeval keeldus laps sel põhjusel isa juurde minemast, 22.09.2006.a. oli laps haige. Avaldajale ei ole tehtud takistusi lapsega kokku saamiseks. Vastavalt lastekaitseseaduse §-le 3 tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Avaldaja ja M S’i alaealine laps asus 01.09.2006.a. õppima Jõhvi Gümnaasiumi esimesse klassi, laps harjus kevadest peale järgima kohtu poolt kehtestatud suhtlemise korda ning selle kiire muutmine koos koolikohustusega ei ole kindlasti lapse huvides. Lapsest tulenevatel põhjustel (haige, väsinud, muud huvid ja kohustused) ei ole kehtestatud korda alati võimalik järgida. Avaldaja poolt soovitud kord tekitab olukorra, kus lapsel puudub kindel kodu ja ja turvaline koht, ebamõistlik on dubleerida kõiki lapse asju mõlema vanema juures. Täiendavalt ettenähtud suhtlemiskorrale lubab lapse ema alates 12.10.2006.a. viia avaldajal last soovi korral igal hommikul kooli, alates 2006.a. oktoobrist viib avaldaja igal kolmapäeval ja reedel lapse laulustuudiosse. Avaldaja nõue, et ta võtab lapse haigestumisel lapse haigusega seotud kulud enda kanda ei ole suhtlemise korra esemeks, arusaamatu on avaldaja nõue seoses lapse haiguse korral tema külastamisega teise vanema poolt, kuna selleks ei ole tehtud takistusi, samuti on arusaamatu nõue lapse kasvatamise kohustuse kohta teise vanema poolt seoses ühe vanema pikema ärasõiduga (lapse emal puudub kavatsus sõita pikemaks ajaks ära). Nõue, et kõik lapse üleandmised-vastuvõtmised toimuksid Jõhvi linna piires, ei ole põhjendatud, kuna alaealise lapse elukohaks on tema ühe vanema elukoht. Antud juhul on selleks ema elukoht ning lapse üleandmine peab toimuma ema elukohas.

III EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

9. Jõhvi Vallavalitsuse kui eestkosteasutuse 29.01.2007.a. arvamuses (tl 98-99) leitakse, et avaldaja taotlust muuta lapsega suhtlemise korda selliselt, et laps oleks võrdselt mõlema vanema juures, ei saa lugeda õigeks. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt vanematevaheline viisakus lapse ja kolmandate isikute juuresolekul peaks olema normaalsete inimeste käitumisreegel ning arusaadav, kuid selle täitmine lasub lapsevanematel. Avaldaja suhtlemiskorra muutmise punkte 2, 3 ja 4 ei pea eestkosteasutus õigeks, kuna lapsel peab olema kindel oma, mitte vahelduv kodu.

Koolivaheaegadel lapse viimine isa juurest esmaspäeval kella 15.00 kuni kolmapäevani kella

15.00 on eestkosteasutuse arvates vastuvõetav tingimus. Lapse haigestumise osas on eestkosteasutuse seisukoht, et laps peaks olema emaga omas kodus. Lapse külastamist lapse haiguse ajal teise vanema poolt ei pea eestkosteasutus võimalikuks. Lapse üleandmise – vastuvõtmisega Jõhvi linna piires on eestkosteasutuse nõus. 22.09.2006.a osas kinnitab eestkosteasutus, et lapse haigus oli tõendatud.

IV KOHTUISTUNGID

10. Kohtuistungil 19.12.2006.a. selgitas avaldaja, et kui lapse ema tagaks kehtiva suhtlemiskorra täitmise, võiks sellega nõus olla. Avaldaja väite kohaselt senise suhtlemiskorraga ettenähtud tunde talle lapse ema poolt ei tagata ja selle saavutamiseks on ainus võimalus suurendada temale ettenähtud aega selliselt, et võttes arvesse emapoolseid takistusi saaks ta reaalselt kasutada talle suhtlemiskorraga ettenähtud aega. Avaldaja kinnitas, et kolmapäeviti on tal võimalus viia laps laulustuudiosse ja pärast seda lapse õe ning venna juurde mängima. Kuna laps viibib suvel sageli mitte sissekirjutusjärgses elukohas, vaid lapse ema õe juures Iisakul, soovib avaldaja, et kohtumääruses oleks määratud kindel aadress, kust ta lapse võtab ja kuhu viib (tl 75-76).

11. Kohtuistungil 30.01.2007.a seletas avaldaja, et temapoolsed tunnistajad (Murdsalu, Raag ja Lappmaa) võiksid anda ütlusi suhtlemiskorraga ettenähtud 12.-13.08.06 ajavahemiku osas, mil avaldajale last ei antud. Avaldaja seletuse kohaselt 22.09.2006.a. last avaldajale ei antud ja selle juures viibisid kohtutäitur K M ja lastekaitsespetsialist E E. 25.08.2006.a. sõitis avaldaja last sünnipäeval õnnitlema Iisakusse koos kohtutäituri K.M ja tunnistaja P’ga, kuid lapsega tal kohtuda ei õnnestunud. Avaldaja kinnitas, et laps toodi talle ema poolt järgmisel päeval, 26.08.2006.a. Avaldaja tunnistajad (J.U , M.U , R.R , E. J ) võivad anda üldist informatsiooni avaldaja ja lapse ema suhete ning lapse üleandmise kohta. Avaldaja seletas, et 23.06- 25.06.2006.a. ta lapse järele ei läinud, sest ühelgi jaanipäeval pole talle last antud. Avaldaja kinnitas, et 11.08.2006.a., võttis ta lapse endaga kaasa ilma ema nõusolekuta ning et sel puhul pahandas ta M S’i õetütre H –S , kes seda takistada püüdis. 12.08.2006.a. võttis avaldaja lapsega kohtumisele tunnistajad kaasa, kuna tundis ette, et midagi juhtub. Avaldaja kinnitas, et väljaspool kohtumääruses ettenähtud aega võimaldatakse tal last hommikuti kooli viia, kuid kolmapäeviti ja reedeti ta last laulukoori iga kord viia ta ei saa. Lapse ülekuulamist kohtus avaldaja ei taotlenud ( tl 100-103).

12. Puudutatud isik M S kinnitas kohtuistungil, et avaldaja poolt nimetatud päevadel ei olnud viimasel lapsega kohtuda võimalik. 12.-13.08.2006.a. ta last avaldajale ei andnud, kuna avaldaja võttis eelmisel päeval lapse Iisakult ilma ema nõusolekuta endaga kaasa. 25.08.2005.a. ei saanud avaldaja lapsega kohtuda, kuna laps läks sünnipäevale. 22.09.2006.a. ei andnud avaldajale seetõttu, et laps oli haige. Puudutatud isiku kohaselt pole avaldaja mitte alati kasutanud oma õigust lapsega koos olla. Uue suhtlemiskorra kehtestamisel pole mõtet, rõhk tuleb panna kehtiva suhtlemiskorra järgmisele. Puudutatud isik palus välja mõista avaldajalt menetlus-kulud.

V KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et M K avaldus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise hagita perekonnaasjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 kohaselt kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ( lg 4); kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

15. Kohus nõustub täielikult avaldaja seisukohaga, et seadusest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (Perekonnaseaduse – PkS- § 49 lg 1) ja lapsel on õigus oma mõlema vanemaga suhelda. PkS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LakS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

16. Samas ei tohi lapsevanem lahuselamise korral seada lapsega suhtlemisel ja vanemaõiguste kasutamisel esikohale ainult oma õigusi ja huvisid. Lapsega suhtlemine ja selle korraldamine ei tohi muutuda lapsevanemate omavaheliste suhete klaarimise objektiks. LakS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LakS § 28). Seega tuleb vanematevahelise lahkheli lahendamisel lähtuda mitte ühe või teise vanema, vaid eelkõige lapse huvidest.

17. Kohus hinnangul pole avaldaja põhjendanud, et suhtlemiskorra muutmine vastaks lapse huvidele. Avaldaja on kohtuistungil omaks võtnud, et objektiivselt võttes teda praegune kohtumäärusega ettenähtud suhtlemiskord rahuldab, kuid selle korra muutmist tingib väidetavalt puudutatud isiku poolt suhtlemiskorra pidev rikkumine, mistõttu uue suhtlemiskorra kehtestamisel jääks avaldajale puudutatud isiku potentsiaalselt jätkuvaid rikkumisi arvesse võttes reaalselt sama palju lapsega suhtlemisaega, nagu on praeguse korraga kehtestatud. Kohtu arvates ei ole selline motiiv senise suhtlemiskorra muutmiseks seaduslik ega põhjendatud. PkS § 52 lg 2 sätestab, et lapsevanemad peavad ise olema võimalised rahumeelselt kokku leppima, mil viisil saab lahus elav vanem osa võtta lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest. Kuid juhul, kui lapsevanemad ei ole võimelised seda küsimust kokkuleppel lahendama, peab seda tegema nende eest eestkosteasutus või kohus, lahendades vaidluse nüüd juba mitte ühe või teise vanema huvidest, vaid eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Eeltoodust tuleneb omakorda see, et vastava suhtlemiskorra kindlaksmääramisel kohtu poolt peavad mõlemad vanemad seda aksepteerima ning mitte astuma kergekäeliselt samme selle korra muutmiseks. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et praegune suhtlemiskord on kehtinud kuni muutmisavalduse esitamiseni alles ca 5 kuud. Seoses sellega on põhjendatud puudutatud isiku arvamus, et avaldaja ja puudutatud isiku laps on alles hakanud kehtestatud suhtlemiskorraga harjuma ning sellises olukorras peaks lastevanemate peatähelepanu olema suunatud sellele, et soodustada lapsel selle korraga harjumist ja oma elu vastavat korraldamist, mitte aga sellele, et seda uute regulatsioonidega komplitseerida.

18. TsMS § 563 sätestab, et kui üks lapsevanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus teise vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, võib rakendada sunnimeetmeid kohtumääruse täitmisele sundimiseks ja muuta suhtlemist puudutavat määrust .

Avaldaja ja puudutatud isiku väiteil võimalus nende omavaheliseks leppimiseks puudub, mistõttu kohus peab uurima, kas lapsevanema poolt on toimunud suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumist, mis õigustaks selle muutmist. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik Viru Maakohtu 22.05.2006.a määrusega kehtestatud suhtlemiskorda pahatahtlikult rikkunud. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub vaidlus, et suhtlemiskorra kehtimise ajal ei antud avaldajale last kolmel korral suhtlemiskorraga ettenähtud ajal - 12.08., 25.08. ja 22.09.2006.a. Esimese episoodi osas on avaldaja omaks võtnud, et 12.08.2006.a. eelnevalt (11.08.06) oli ta võtnud lapse suhtlemiskorra väliselt ilma ema nõusolekuta ning järgmisel päeval, 12.08.2006.a., tundis ta ette, et sellisele käitumisele reageerib lapse ema negatiivselt. Kohtu hinnangul avaldaja, rikkudes teadlikult teise lapsevanema keeldu ning käitudes seejuures teda keelanud teise lapse suhtes ähvardavalt, sisuliselt provotseeris oma käitumisega puudutatud isikut suhtlemiskorras ettenähtud kohtumise eiramisele. Seda kinnitab fakt, et järgmisel päeval lapsega ettenähtud kohtumisele saabus avaldaja koos tunnistajaga, kuna oli ise ka kindel, et temapoolsele käitumisele reageeritakse lapse ema poolt karistusena lapse üleandmata jätmisega. Ka 25.08.2006.a. episoodi puhul võib kohtu hinnangul rääkida avaldaja provokatiivsest käitumisest, kuna ta oli teadlik sellest, et laps läheb selle päeva õhtupoolikul sünnipäevale, sellest hoolimata pidas ta vajalikuks minna lapsega kohtumisele (oma lapse sünnipäeva tähistamisele ?!) koos kohtutäituri ja tunnistajaga. 22.09.2006.a. episoodi osas on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et laps oli sel päeval haige (tl 57, 98-99), mistõttu tema üleandmata jätmine avaldajale oli objektiivselt põhjendatud.

Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et kõigil tuvastatud kolmel juhul, mida avaldaja on esile toonud puudutatud isiku poolt kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorra rikkumisena, ei saa puudutud isiku poolt lapse üleandmata jätmist avaldajale käsitleda suhtlemiskorra pahatahtliku eiramisena. Kuna nimetatud kolme juhtumi puhul on asjaolud piisavalt tõendatud ka avaldaja ja puudutatud isiku ning toimiku kirjalike materjalide alusel, ei pidanud kohus vajalikuks täiendavalt ära kuulata selles osas avaldaja ja puudutatud isiku tunnistajaid.

19. Andes hinnangut avaldaja taotlusele, et laps elaks vaheldumisi ema ja isa juures, võtab kohus aluseks PkS §-st 51 tuleneva põhimõtte, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku, kelle juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohtu hinnangul eeltoodust tuleneb, et vanemate lahuselu korral peab lapsele olema tagatud püsiv elukoht ühe vanema juures. Seetõttu ei saa kohus nõustuda avaldaja nõudega, et vanemate võrdsete õiguste tagamise huvides tuleks lapse elukohta jagada võrdselt mõlema vanema vahel. Avaldaja ei ole mingil moel põhjendanud, kuidas selline elukorraldus vastaks lapse huvidele, samuti ei ole kohtule teada muudest võimalikest allikatest, kuidas lapse jagamine ühe ja teise vanema elukoha vahel mõjub lapse psüühikale ning käitumisele ja kas seejuures oleksid välistatud võimalikud negatiivsed tagajärjed.

20. Võttes arvesse, et avaldaja taotleb kehtiva suhtlemiskorra muutmist mitte lapse objektiivsete vajaduste tõttu, vaid puudutatud isiku poolt senikehtiva suhtlemiskorra väidetavate rikkumiste tõttu, mis ei ole aga leidnud tõendamist, ei ole kohtu hinnangul senise suhtlemiskorra muutmine ka muudel avalduses näidatud põhjendustel vajalik ega põhjendatud. Avaldaja taotluse punkti osas, mis käsitleb lapse üleandmise koha määramist, leiab kohus, et 22.05.2006.a. Viru Maakohtu määruses kasutatud mõiste (lapse) „kodu“ on lapse üleandmise-vastuvõtmise koha määramiseks piisav. Juhul kui kohus määraks lapse üleandmise-vastuvõtmise kohana konkreetse aadressi või kasvõi Jõhvi linna, tähendaks see ühtlasi puudutatud isiku ja lapse elukoha kohtulikku määramist ning oleks käsitletav Põhiseadusega ettenähtud üksikisiku vabadusõiguse (§ 20) rikkumisena. Samas on avaldaja õigustatud nõudma, et lapse vastuvõtmine ja üleandmine temale toimuks mitte suvalistes kohtades, vaid lapse kodus, st elukohas, kus laps alaliselt või peamiselt elab.

21. Avalduse lahendamisel võtab kohus samuti arvesse, et avaldajale on tagatud lapsega suhtlemine ka väljaspool kohtumäärusega sätestatud suhtlemiskorda (avaldaja poolt lapse kooli ja laulukoori viimine), mis näitab, et avaldaja väited selle kohta, et lapse ema teeb kõik selleks, et avaldaja ei saaks tütrega normaalselt kohtuda ja teeb igakülgseid takistusi temaga suhtlemiseks, ei ole põhjendatud.

22. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et Viru Maakohtu 22.05.2006.a. kohtumäärusega sätestatud kord avaldaja ja tema lapsega M –H’ga suhtlemiseks rahuldab objektiivselt nii lapse kui lapsevanemate vajadusi ja huvisid ning selle muutmiseks seaduslik alus puudub.

VI MENETLUSKULUD

23. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS §

172 lg 5 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

24. Kuna kohus algatas menetluse suhtlemiskorra muutmiseks üksnes avaldaja avalduse alusel ja see jäi see põhjendamatuse tõttu rahuldamata, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

Viktor Brügel Kohtunik