2-07-2594/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2594 Tsiviilasi TL (PLV kaudu) avaldus AA eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL (PLV kaudu, asukoht ) Avaldaja esindaja KT Puudutatud isik LJ Puudutatud isik AA Puudutatud isiku AA määratud korras esindaja vandeadvokaat ET Puudutatud isik AJ Puudutatud isik JJ Puudutatud isik VA Kohtuistungi toimumise aeg

8. veebruar 2007. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TL(PLVkaudu) avaldus.

2. Seada eestkoste AA kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks.

3. Määrata AA eestkostjaks LJ. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TL(PLVkaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud TL(PLVkaudu) esitas avalduse AA eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt AA ema OA suri autoavariis . Laps on sünnist saati elanud koos emaga vanatädi LJ juures aadressil . AAon sündinud vallaslapsena, peale ema surma jäi ta orvuks.

tegi PLV lastekaitse spetsialist MV kodukülastuse aadressil . LJ pere elab 223 m2 eramus, kus on 7 tuba, köök, dušširuum ja saun. Lapsel on oma tuba, kus on olemas kõik, mis on vaja lapse normaalseks arenguks ja kasvatamiseks. Elamine on läbi nelja korruse. Ruumid on puhtad, kenasti sisustatud. OA ema ja LJ olid õed. Peale õe surma võttis LJ õelapselapse enda kasvatada. Koos AA ja LJ ga elab ka viimase tütar AJ, kes on nõus sellega et tema ema LJ hakkab AA eestkostjaks. Samuti on lapse vanaisa VA andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et tema lapselapse eestkostjaks saab LJ.

LJ on AA eest peale tema orvuks jäämist hoolitsenud ja teda kasvatanud ning avaldanud eestkosteasutusele soovi saada lapse ametlikuks eestkostjaks. Eestkosteasutus leiab, et LJ tuleb eestkostja kohustuste täitmisega toime. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes perekonnaseaduse (PKS) §-dest 92-95, palub avaldaja määrata alaealise AA eestkostjaks LJ.

Kohus määras määrusega AA esindajaks riigi kulul vandeadvokaat ET. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik LJ nõustus saama AA eestkostjaks. Ka puudutatud isikud VA ja JJ olid nõus LJ eestkostjaks määramisega. AA määratud korras esindaja kohtuistungil esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt esindaja toetab LJ määramist AA eestkostjaks.

PKS § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

AA sünnitunnistusest (t lk 8) nähtub, et OA on tema ema. OA surmatunnistusest (t lk 9) nähtub, et ta on surnud . OA oli lapse üksikvanem. Sünnitunnistusel andmed isa kohta puuduvad. AA on seega jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on isikule eestkostja määramine vajalik.

PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. LJ on avaldanud soovi saada Andrei eestkostjaks. PKS §

95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud TL, kes on teinud ettepaneku LJ eestkostjaks määramiseks. TsMS § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlusja otsustusvõimega alaealise isiklikult. AAon sündinud ja on seega hetkel 5-aastane. Lähtudes AA vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas.

LJ avaldusest (t lk 15) nähtub, et ta on avaldanud soovi saamaks AA eestkostjaks. AJ avaldusest (t lk 14) nähtub, et ta on nõus, et Andrei eestkostjaks määratakse LJ. Kohus on A ka isiklikult ära kuulanud ning A on oma avaldust kinnitanud. Ka lapse vanaisa VA avaldusest (t lk 16) nähtub, et ta on nõus LJ eestkostjaks määramisega..

Lapse määratud korras esindaja seisukohast ning eestkosteasustuse avaldusest nähtub, et Andrei kodune olukord on hea ning tal on olemas kõik, mis vajalik normaalseks arenguks. LJ töötab AS-s haldusjuhina ja tema kuupalk on . Ka LJga kooselav alaealine tütar A toetab ema eestkostjaks saamist. A on tütre suhted väga head ja usalduslikud. LJl on ka täisealine tütar, kes elab oma perega eraldi, kuid külastab lähedasi tihti. LJ on aktiivse ellusuhtumisega, tegeleb harrastusspordiga. Suhted A väga lähedased juba lapse sünnist alates suhtub lapsesse hoolitsusega, südamlikult ning vastutustundega.

AA esindaja on kindlaks teinud, et laps käib KL ja osaleb lasteaia juures tegutsevas spordiringis (3 korda nädalas) ning kunstiringis. A soovib tegeleda ujumisega. Lapse aastaseks saamisel on võimalik hakata osalema ujumistreeningutel. Laps tunneb tähti ja numbreid, areng on eakohane ja mitmekülgne. A ei saa täpselt aru ema surmast, suhe surmaga on abstraktne. Kuivõrd ema surmaga lapse elukorraldus oluliselt ei muutunud (kodu jäi samaks, lähedased inimesed olid ümber), siis ei ole sündmus suurt traumat põhjustanud. AA esindaja leiab, et lapsele on eakohaselt selgitatud ema surmaga seonduvat.

AA esindaja arvamusest nähtub, et LJ on osalenud lapse kasvatamisel tema sünnist saadik. A tulevik on mõistlikult planeeritud. Vanatädi tegeleb lapse arendamisega ja tema soov on panna A õppima LG. Samuti on lapse vanaisa, OA isa, andnud nõusoleku A suhtes eestkoste seadmiseks ning soovib, et Andrei eestkostjaks määrataks LJ. Vanaisa külastab lapselast tihti. Lapse esindaja leiab, et LJ on sisuliselt täitnud vanema kohuseid ema surmast alates, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Samuti on ta osalenud Andrei kasvatamisel alates tema sünnist. LJ eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks ning välditaks trauma tekkimist. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Lapse esindaja arvamuse kohaselt on AA eestkoste seadmine tema huvides ja vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Samuti toetab eestkosteasustus LJ eestkostjaks määramist.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. LJ on A vanatädi, kelle juures laps on elanud sünnist saati ning kes on poissi kasvatanud alates ema surmast . Kohus leiab, et LJ on võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb TL avaldus rahuldada ja LJ määrata AA eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. LJl tuleb tagada AA ülalpidamine ja järelevalve lapse üle.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud TL kanda.

Viivi Villemson Kohtunik