2-06-39051/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2007. a, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-39051 Tsiviilasi AS hagi MP (P , end. S ) vastu võla väljamõistmiseks. Menetlustoiming Tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei vastanud hagile. Menetlusosalised ja nende esindajad AS Hageja esindaja HP Kostja MP (end. S)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MP(P ) AS`i kasuks võlg 4243,20 krooni (neli tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja 20 senti).

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Jätta AS`i poolt kantud riigilõiv ja õigusabikulu MP (P ) kanda. AS`l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Kohus leidis

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 4243,20 krooni ja kohtukulud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest.

Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks isiklikult, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS RS § 12 lg 1, 2, TsK § 173 lg 1, TsK § 174, 190, 191, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, § 94. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 190 sätestab, et kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega, § 191 järgi loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 4243,20 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mai Grauberg Kohtunik