2-06-17959/3 · 2-06-17959/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-06-17959

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-17959 Tsiviilasi JA hagi VH vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JA (ik xxx,sünd xxx) Kostja: VH(ik xxx, sünd xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad 16. 01 2007. a Hageja: JA Hageja nõustaja: T Teinberg Tõlk: Andrei Muršak RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada JA (ik xxx, sünnik. xxx) ja VH(ik xxx, sündinud xxx) abielu, mis on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. kandega nr xxx.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Pärast abielulahutamist jätta JA perekonnanimeks A.

Tütar NH jätta ema JA juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Välja mõista VH’ilt elatis alates 14.07.2006. tütre N H `i (sünd xxx. a) ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat ) krooni kuus kuni N H `i täisealiseks saamiseni xxx. JA kasuks.

Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

2

Välja mõista VH’ilt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapanga kontole 221023778606 märkides viitenumbri 2900072123. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb kohtule esitada 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 14. 02 2007.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Harju Maakohtule 14.07.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis xxx kanne xxx. Abielust on sündinud xxx.a. tütar N H . Poolte abielusuhted on lõppenud . Abielu jätkamine on võimatu. Abielu taastada ei soovi. Samuti puuduvad poolte vahel majandussuhted. Tütre kasvatamisest ja ülalpidamisest kostja osa ei ole võtnud. Laps on hageja kasvatada ja tema ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise summana 3000 krooni lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb abielu lahutada, laps jätta tema juurde pärast abielu lahutamist. Pärast abielu lahutamist hageja soovib perekonnanimeks jätta A. Hageja on kohtukuludena esitanud riigilõiv 1000 krooni ja kulud õigusabile 1200 krooni. Kohtukulude väljamõistmist hageja taotleb kostjalt.

Kostja seisukoht

Kostja 16. 01. 2007.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Hageja taotlusel kohus lahendab asja TsMS § 410 kohaselt sisuliselt. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Kohtuistungil hageja kinnitab, et abielu taastada ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on

3 võimatu. Kohus rahuldab eeltoodud asjaoludel hageja taotluse abielu lahutamiseks. Pärast abielu lahutamist vastavalt hageja soovile jätta hageja perekonnanimeks A. Kostja ei ole haginõudele vastuväiteid esitanud. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leidis, et hageja nõue ka elatise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lapse igakuised vajadused kuus on 9700 krooni. Hageja keskmiseks sissetulekuks on kuus 2500 krooni ja sellest lähtuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks ei piisa ainult hageja sissetulekust. Kostja sissetulekuks on hageja andmetel 15 000 krooni. Kostja ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülalpidama ja kuna kostja seda teinud ei ole, on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni NH täisealiseks saamiseni so xxx. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista vastavalt hageja taotlusele, elatisehagi esitamisest 14.07.2006. aastast.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 27 000 krooni (9 x 3000) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1750 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1750 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole

4 menetluskulud. Hageja menetluskulud õigusabile on 1200 krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik