2-06-717/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-717

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2007a. Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-06-717 Tsiviilasi Txxxx Kxxx hagi Mxxx Kxxx vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Karl Saavo Kostja: Mxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Sirje Must Kohtuistungi toimumise aeg 29.06.2006, 05. 09.2006, 11.12.2006; 18.01.2007

RESOLUTSIOON

Txxxx Kxxx hagi Mxxx Kxxx vastu abikaasade ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt.

Jagada Txxxx Kxxx ja Mxxx Kxxx ühisvara järgmiselt:

1.Tunnistada Txxxx Kxxx ja Mxxx Kxxx ühisomandit võrdsetes osades kinnistule, mille asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistusraamatu registriosa number 865104 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas. Ühisvaraks oleva kinnistu väärtus 760000 krooni.

Jagada Txxxx Kxxx ja Mxxx Kxxx ühisomandis olev kinnistu järgmiselt: Txxxx Kxxxxx jääb ½ mõttelist osa kinnistust, mille asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa number 865104 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas. Mxxx Kxxxxx jääb ½ mõttelist osa kinnistust, mille asukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakonnas, kinnistusraamatu registriosa number 865104 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas.

Teha vastav muutmiskanne kinnistusraamatusse.

2.Määrata kindlaks Txxxx Kxxx ja Mxxx Kxxx ühisvarasse kuuluvad esemed, nende väärtus ja jagunemine: ühisvarasse kuuluvaid vallasasju on kokku 66 nimetust 118400 krooni väärtuses.

Tunnistada ühisvarasse kuuluvaks ja jätta Txxxx Kxxxxx järgmised esemed järgmises väärtuses: Asjad, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Nimetus

Kogus

Väärtus

1.T-40 AM 8089 EO

15000.-

2. vikat T-16-le

1000.- 3.äkked utiil

1,70kg

250.- 4.T-16 tõstuki pikendus utiil 1,70kg

100.- 5.T-16 tagavara mootor utiil 7,70 kg

300.- 6.T-40 kaaruti +4 rihma

1500.- 7.T-40 heina purusti

400.- 8.T-40 sahk

1000.- 9.põllurull

500.- 10.T-40 hüdropuulõhkuja

500.- 11.kardaanid vanaraud

1,70kg

50.- 12.kõrgsurvekontroll (pihusti)

500.- 13.tihendid ja mansetidaegunud, mõradega

0.- 14.silindrid, kolvid, rõngadvanaraud 1,70kg

500.- 15.UAZ-452+remtagavara mootor 1

1500.- 16.GAZ-53 kallaja+tagavara mootor 1

7500.- 17.Moskvitš (pirukas)utiil

500.- 18.höövel koos trafoga

300.- 19.rippkülvik TUME

15000.- 20.viljasorteer

1500.- 21.suruõhukompressor

500.- 22.küttemahutidvanaraud 1,70kg, 1000.- 23.soojakväärtust ei oma 0.- 24.fekaalitsistern ca 500l

500.- 25.viljasalved (metall)- vanaraud 1,70kg 1 tk

2000.- 26.rohuhekselvanaraud 1,70kg

50.- 27.kahveltõstuk (hüdro)

2500.- 28.segumasin

1500.- 29.autoklaav – utiil 1,70kg

100.- 30.mahlapress (hüdrauliline) utiil 1,70kg

200.- 31.purusti (elektriline)

500.- 32.kuivati kuumõhuahi vanaraud 1,70kg

400.- 33.loorehavanaraud 1,70kg

300.- 34.kuivati ventilaator – utiil 1,70kg

200.-

Asjad, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1.haagis reg.nr 818 DL

5000.-

2.kreissaag

1000.- 3.puulõhkuja

800.- 4.keevitusagregaat

500.- 5.mootorsaag

1200.- 6.höövelpink

1500.-

Kokku jätta Txxxx Kxxxxx ühisvarasse kuluvaid vallasasju 40 nimetust väärtuses 67650 krooni.

Tunnistada ühisvarasse kuuluvaks ja jätta Mxxx Kxxxxx järgmised esemed järgmises väärtuses:

1.traktor T-16M 1 8000.- 2.muldaja

1000.- 3.vigel

3000.- 4.kopp (2tk)

2000.- 5.T-40 kaaruti

1000.- 6.T-40 kultivaator

1500.- 7.T-40 ader

1500.- 8.rootor-kartulivõtja

1000.- 9.treipink 1K-62

20000.- 10.treiterad kasutatud

200.- 11.puurid kasutatud suured puurid

400.- 12.käi

250.- 13.teemantkäi

300.- 14.kruustangid

300.- 15.treipingid, morsed, tsentrid, padrun

ca 500.- 16.laagrid vanaraud

1,70kg

600.- 17.kõvasulamterad

paar karpi

100.- 18.lauapuurpink

1000.- 19.viljatigu

1000.- 20.aidakaal

400.- 21.fekaaliveok+vaakumpumpveoauto haagisest umber tehtud 1 tk 3000.- 22.kaevu süvaveepumpasub kaevus 1

500.- 23.lüpsimasinad

1200.- 24.elektrikarjus

25.piimanõud

500.- 26.palgiveokäru

1000.-

Kokku jätta Mxxxx Kxxxxx ühisvarasse kuluvaid vallasasju 26 nimetust väärtuses 50750 krooni.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 06.veebruaril 2007a.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Riigilõiv käesolevalt ühisvara jagamise nõudelt on 20500 krooni. Sellest jääb

TxxxxxKxxx kanda 10250 krooni ja Mxxx Kxxxxkanda 10250 krooni.

Välja mõista riigituludesse kohtukulude katteks (osa ekspertiisitasust) Txxxx Kxxxxxt 450 krooni. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078538, selgituseks märkida „kohtukulud 2-06-717“. Riigi tuludese kantav kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida „kohtukulud 2-06-717“.

Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui pooled ei teata otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisest, tehakse otsus tervikuna avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 7.veebruaril 2007 kell 15.00.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused Txxxx Kxxx on 06.01.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Mxxx Kxxx vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks, kus palub kohtul abielu lahutada ja jagada poolte ühisvara tema poolt esitatud ettepaneku alusel. Poolte abielulised suhted lõppesid 2003.a. lõpus. Hageja on koostanud ühisvarasse kuuluvate esemete nimekirja, näidates ära iga ühisvarasse kuuluva eseme hinna tema enda hinnangu kohaselt (tl.3-5). Ühisvara nimekirja kuuluvatest esemetest

kinnistu

asub xxxxxxxxxxxx,

muu vara xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab ka kostja Mxxx Kxxx. Hageja hinnangul on kinnistu väärtus 760000 krooni, ühisvara üldse kokku 2025000 krooni väärtuses. Muu hulgas märgib hageja ühisvaraks elamu xxxxxxxxxxxx (p.2), loomade kasvatus 12 aaastat+piim (p.59), maaparanduse alt metsalõikus, väljavedu (p.62), palkide saagimine ja vedu (p.63), lauda kapitaalremont+fekaalihoidla ehitus (p.52). Hageja soovib ühisvara jagamist nii, et xxxxxasuv kinnistu jääb tervikuna hagejale ja kostjale jääb vara, mis asub xxxxxxxxxxxx. Vallasvarast soovib hageja endale saada vaid traktorit T-16M. Hageja hagis ei nõustu kostja pakutud variandiga, et poolte ühine tütar Txxxx Kxxx maksab talle kinnistu eest 400000 krooni kompensatsiooni. Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

Kostja seisukoht

Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl.25-27) tunnistab hagi osaliselt, nõustudes faktiga, et poolte abielulised suhted lõppesid 2003.a. lõpus.

Kostja vaidleb vastu ühisvara nimekirjale ja hageja poolt esemetele antud väärtusele ning vara jaotamise ettepanekule. Kostja Mxxx Kxxx on korrigeerinud hageja esitatud ühisvara nimekirja. Kostja hinnangul on suurem osa nimekirja kantud esemetest utiil või vanaraud. xxxxxxvallas asuv kinnistu kuulub tegelikult poolte pojale Txxx Kxxxxx, mitmed nimekirjas märgitud esemed kuuluvad poolte lastele. Kostja täiendab ühisvara nimekirja veel viie esemega, mille on hageja kooselu lõppedes endaga kaasa viinud. Kostja nõustub, et xxxx asuva kinnistu väärtus on 760000 krooni. Kostja kinnitab, et tema koos lastega tegi hagejale ettepaneku, et tütar Txxxx maksab hagejale hageja osa kinnistust hüvitamiseks 400000 krooni ja kinnistu kirjutatakse tütre nimele. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja soovib, et kinnistu jääks temale. Ta on nõus hüvitama hagejale poole kinnistu maksumusest, s.o. 380000 krooni. Kui hageja sellega ei nõustu, on kostja nõus, et hageja saab endale mõttelise osana ½ kinnistust. Kostja esitab ühisvara nimekirja ja hinnad (tl.31-32). Kostja hinnangul on ühisvarasse kuuluvat vallasvara väärtuses 85000 krooni, kogu ühisvara väärtus 845000 krooni. Kostja esitas tõendid selle kohta, et kinnistu xxxxx vallas, mille hageja on kandnud ühisvara nimekirja, kuulub Txxx Kxxxxx (tl.28-30).

Menetluse käik

Kohus määras Txxxx Kxxxxx menetlusabi (tl.18-20), vabastades teda osaliselt riigilõivu tasumisest nõude esitamisel ja andes T.Kxxxxx võimaluse tasuda riigilõiv igakuiste osamaksetena määratud tähtaja jooksul. Tasumisele kuuluv riigilõivusumma 5200 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu ühisvara jagamise hagilt 5200 krooni (tl.1 ja 33). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendid ühisvara väärtuse kohta (tl.34). Kostja taotles asjas osaotsuse tegemist abielu lahutamise kohta ja jätkata menetlust ühisvara jagamise nõude osas (kohtuistungil 05.09.2006 tl.77). Hageja osaotsuse tegemist ei vaidlusta. Kohus leidis, et asjas saab teha osaotsuse poolte abielulahutuse nõudes. Pärast osaotsuse tegemist jätkub tsiviilasja menetlus hagis esitatud ühisvara jagamise nõude osas. Abielu lahutamise kohta on Jõgeva kohtumajas tehtud osaotsus 12.09.2006.a (tl.79-81)

Kohtuistungil 29.juunil 2006 pooled ühisvara jagamise ja ühisvarasse kuuluvate esemete hindade osas kokkuleppele ei saanud. Hageja annab seletuse, et ta on ühisvarasse kuuluvad esemed hinnanud ise praeguste börsihindade järgi. Osa vara asus esmalt xxxx, siis sai xxxxxxx viidud. Mitmed ühisvarasse kuuluvad esemed (viljasorteer, fekaalitsistern, kreissaag) on hageja enda ehitatud. Keevitusagregaat on õemehe oma, ei ole ühisvara. Ka mootorsaag ei ole ühisvara, see on Ameerikast kingitud hagejale. Ka auto järelkäru on hagejale tema isa kingitus. Neid ei tule ühisvara hulka lugeda ega jagada. Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle ka 3000 dollarit, mis ta Ameerikast sugulastelt sai ja mis kulus ära majale-talule. Tuhaplokid on hoone seina laotud, garaaž on ehitatud, tsement ka sinna ja lauda kapitaalremondiks. Telliskivid ja silikaadid on ka hoone seina ehitatud, on ehitatud laut+fekaalihoidla. Traktor RS 09 on ära antud, raha kätte saadud, seda ei ole enam, enam ei ole ka veoauto rattakeerajat. Hageja soovib ühisvara hulka lugeda talus peetud loomi ja loomakasvatuses 12 aasta jooksul tehtud tööd, saadud piima, lüpsilehmi oli 15 tükki, igal aastal mullikad, mille eest saadud raha pole hageja näinud. Metsalõikuse ja veo eest, nimekirjas positsioon 62 soovib saada töötasu, väljaveetud puit realiseeriti. Palkide saagimise eest samuti töötasu ja veo eest, positsioon 63. hageja soovib endale xxx kinnistut ja väikest autokäru, see on saadud isa käest. Kostja on seisukohal, et ta on xxxxxxx talu pidama minnes loobunud palgatööst ja oma pensionistaažist, on teinud talus tasuta tööd. See tuleb kompenseerida sellega, et talle jäetakse xxx maja tervikuna.

Kostja hinnangul on hageja nimekirjas enamasti vanaraud. xxxxx talu peab poeg Txxx Kxxx, on töötav piimakarjatalu. Kostja sõnul on hageja talust lahkudes kaasa viinud sõiduauto, kreissae, puulõhkuja, keevitusagregaadi, mootorsae, höövelpingi. Kostja on hinnanud vara praeguse turuväärtuse järgi, utiil ja vanaraud ei leia kasutust. Traktor RS 09 on müüdud veoauto ratta mutrikeeraja on müüdud, heinapallitaja samuti, saadud raha on läinud laste koolitamisele. Lauda ja muude hoonete ehitus ja remont on tehtud kõigil koos, ka kostjal ja lastel, seda ei teinud hageja üksi. Tsement ja plokid ja silikaat kasutati lauda, virtsahoidla ja maja ehituseks, tellised laotud korstnasse. Plokid ja kivid on tsemendiga seina laotud ja neid ei ole enam. Rippkülvik on poeg Txxxx oma, see on Txxxxxostetud. Tuleb ühisvara hulgast välja jätta, ekspertiisiaktis nr . 38. Kostja soovib tõendada, et rippkülvik kuulub pojale. Dollarid on Ameerikast sugulastelt tõesti saadud, need kulusid ära taluleanti traktori aku ostmiseks ja muudeks kuludeks, Eestis oli elu siis suhteliselt vaene. Sae tõi hageja Ameerikast kaasa. Kostja arvates on ennekuulmatu, et talus tehtud tööd hakatakse jagama. Kui hageja talus töötas, siis kostja kasvatas lapsi, on viis last üles kasvatatud. Ühtki kingitust hageja lahusvarana vormistatud pole, seetõttu ei saa ka lugeda, et osa varast on kingitustena saadud.

Kohus selgitas pooltele kohtuistungil 29.06.2006 ühisvara jagamise hagilt riigilõivu maksmise korda ja võimalust määrata hinnad ja jagada vara kokkuleppel. Kohus selgitas, et kolmandale isikule kuuluvat kinnistut ei saa kohus ühisvarana jagada, on võimalik esitada nõue tolle kinnistu omaniku (Txxx Kxxxx vastu Kohus selgitas pooltele võimalusi määrata vara hindasid, leida ise asjatundjast hindaja. Kui see ei osutu võimalikuks, määrab eksperdi kohus. Kohu kohustas pooli pidama läbirääkimisi ühisvara hindamiseks kokkuleppel ja tegi ettepaneku leida ise ekspert hindamiseks (tl.47). Hageja teatas kohtule, et soovib eksperdi määramist kohtu poolt (tl.49). Kohus määras ekspertiisi ühisvara hindamiseks, jättes hinnatava vara hulgast välja need esemed, mis poolte kinnitusel ei ole enam olemas (tl.51).

Pooled on ühisel seisukohal vaid selles, et ühisvara hulka kuuluv kinnistu xxxxalevikus xxxxxxxxxxxxx väärtus on 760 000 krooni Seega ei ole selle kinnistu väärtus vaidluse esemeks ja kinnistut ei tule hinnata. On esitatud tõendid selle kohta (kinnistusraamatu väljatrükk), et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxMaakonnas, registriosa 21531 kuulub Txxx Kxxxxx (tl.28), kes on poolte ühine poeg. Seetõttu langeb ka see kinnistu hinnatava vara hulgast välja. Pooled kohtuistungil on ühisel seisukohal, et ühisvarast ei ole enam olemas ja on realiseeritud veoauto ratta keeraja, traktor RS 90, heinapallitaja. Asjadena ei ole enam olemas ka telliskive, tuhaplokke, tsementi, millest on ehitatud seinad ja korstnad. Seega ei tule enam ka neid hinnata. Muu vara on olemas. Kohus määras eksperdiks selle ala asjatundja Rxxxx Kxxxx, kuna selles tegevusvaldkonnas tegutsevaid riiklikult tunnustatud eksperte ei ole (tl.50-53).

Kohus selgitas hagejale ühisvara võrdse jagamise printsiipi ning seda, et maja väärtus

760 000 krooni ületab tunduvalt ülejäänud vara väärtust. Kohus selgitas, et kui maja jääb hagejale, tuleb tal hüvitada pool selle väärtusest kostjale. Hageja vara hüvitamist kostjale pooles osas võimalikuks ei pidanud.

Hageja taotles lugeda ühisvara hulka talus peetud lehmad, saadud piim ja laekunud piimaraha (tl.85-98). Kostja vaidles selle vastu (tl.99), väites, et piimamüügist laekunud raha kasutati ühiselt majapidamise parendamiseks ja poolte ühiste laste ülalpidamiseks ja koolitamiseks. Loomapidamisega seotud nõuded tuleb esitada Txxx Kxxxxvastu.

05.09.2006.a. kohtuistungil avaldasid pooled, et kokkulepet ühisvara jagamise osas ei saavutatud. Pooled tegid nimetatud nõude osas täiendavaid taotlusi. 11.12.2006a kohtuistungile oli kutsutud ekspertiisi akti koostanud ekspert, kes andis seletuse kõigi hinnatud esemete seisukorra ja väärtuse kohta ja põhjendas oma hinnangut. Kohtuistungil osalesid tunnistajatena ka poolte lapsed nende abielust, kes andsid ütlusi poolte kooselu ja töökorralduse kohta xxxx ja talus xxxxxxxxxxxxx. Tunnistajad rääkisid ühisvara nimekirjas olevate esemete seisukorrast ja väärtusest nende hinnangul. Tunnistajapoolte tütar Txxxx Kxxx seletas, kuidas pooled ehitasid koosxxxxxxxxxxxxxxxxxxsuvat elamut oma pere jõududega. Edasi mindi kõik koos 1993a xxxxx valda tallu elama, kus koos tehti majapidamisning põllutöid. Tunnistaja hinnangul on enamus xxxxx vallas olevatest esemetest praegusel hetkel veneaegsed asjad ja vanaraud. Tunnistaja Txxx Kxxxxkinnitab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu on tema nimel ja vanaisa käest pärimise teel saadud. Talu juures olevast tehnikast, mis hageja on ühisvara nimekirja pannud, kuulub Txxx Kxxxxx rippkülvik, ader, piimajahuti, kaevu süvaveepump ja elektrikarjus. Tunnistaja Jxxxxxxx Kxxxxseletab samuti kuidas pooled ühiselt xxxx asuvat maja ehitasid. Abis käisid ka mõlema poole vanemad ja mõned kohalikud inimesed. Ta andis külviku ostmiseks 8000 krooni, andis raha eterniidi ostmiseks.

Hageja avaldab, et soovib taotleda riigilt õigusabi, esitab vastava taotluse, mille kohus rahuldas 14.12.2006 määrusega, määrates Txxxx Kxxxxx Riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Karl Saavo (tl.131-134). 18.01.2007a kohtuistungil poolte esindajad kirjalikke tõendeid esitada ei soovi. Kohtuvaidluse korras on hageja esindaja seisukoht ühisvara jagamise osas, et xxx kinnistu tuleb jätta hagejale, ülejäänud vara väärtus, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla hinnata võrdseks xxxx asuva poole kinnistu koguväärtusega, s.o.380 000.- ja jätta see kostjale. Kostja Mxxx Kxxx esindaja avaldab, et kostja palub tunnistada kostja omandiks ½ mõttelisest osast ühisvarast, kuhu kuuluvad xxxxkinnistu ja vastavalt esitatavale nimekirjale jagada vallasvara (tl. 139-140).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära pooled ja tunnistajad, leiab kohus, et abikaasade ühisvara tuleb jagada, kuid seda ei saa teha hageja taotletud viisil. Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seadusega või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja oleks oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, seega tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada perekonnaseaduse (PkS) sätteid. Poolte abielu on registreeritud 23.08.1969 (tl.12). Pooled käesolevaks ajaks enam koos ei ela, abielulised suhted on lõppenud 2003.a. lõpus. Perekonnaseaduse § 18 lg.2 järgi kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega tuleb ühisvarana käsitleda vara, mis oli pooltel soetatud abielu ajal, s.o. alates 23.08.1969 ja olemas seisuga 2003.a. lõpp.

Asja materjalide, poolte endi ja tunnistajate ütluste põhjal tegi kohus kindlaks poolte abielu kestel soetatud ühisvara koosseisu. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et poolte ühisvara hulka kuulub abielu kestel soetatud kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled on ühiselt seisukohal, et kinnistu väärtuseks on 760 000 krooni. Ühisvara hulka kuuluvaks ei saa lugeda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat kinnistut, mis kuulub Txxx Kxxxxx, samuti ei saa ühisvara hulka kuuluvaks varaks lugeda vara, mida ei olnud olemas abielusuhete lõppemise ajal – loomi, toodetud piima ega piima realiseerimisest saadud raha.

Ühisvara hulka ei saa lugeda ka talupidamisel tehtud tööd. Kohus on kohtumenetluse käigus korduvalt selgitanud hagejale õigust esitada sellised nõuded Txxx Kxxx vastu. Veel tuleb ühisvara hulgast jätta välja esemed, mis on realiseeritud ja saadud raha kasutatud majapidamiseks ja laste kasvatamiseks (veoauto ratta mutrikeeraja, heinapallitaja, traktor RS 09, kopp-laadur UV-0,35). Ühisvara hulka ei saa lugeda Ameerikast saadud dollareid, mida ei ole abielusuhtete lõppemise ajal olemas ja mis on ära kasutatud poolte ühises majapidamises ja lastele.

Kohus peab põhjendatuks, et ühisvara hulka loetakse poolte abielu kestel omandatud vara, millel ei ole isiklikku iseloomu ja mille väärtus on seisnenud kasutamises pere ühise majapidamise heakssellisteks esemeteks on mootorsaag ja sõiduauto haagis, mille hageja soovib ühisvara hulgast välja jätta kui temale kingitud esemed. Neil esemetel ei ole isikliku kingituse iseloomu ja seetõttu ei tule neid lugeda PkS § 15 lg.1 alusel hageja lahusvaraks. Kohus loeb tõendatuks, et nii haagis kui mootorsaag on omandatud ja saadud abikaasade ja nende laste heaks kasutamiseks, s.o.

ühisvaraks. Nii kinnitab tunnistaja Jxxxxxxx Kxxxx et on kombeks, et lapsi aidatakse ja seetõttu on ta ka poja peret aidanud nii raha kui ka asjadega. Tunnistaja Txxx Kxxx ütlustega on tõendatud, et Txxxx Kxxxxminekuks Ameerikasse müüdi talust maha 4-5 looma ja tagasi tulles tõi ta sae kaasa. Kohus loeb ühisvara hulka ka keevitusagregaadi, mis hageja hinnangul ei kuulu ühisvara hulka, kostja hinnangul kuulub. Hageja väitel on tegemist õemehe varaga, esitab selle kohta tõendi (tl.73). Kohtu seisukoht on, et keevitusagregaat, mis on poolte tasuta kasutuses ja valduses olnud aastaid, on omandanud pooltele kuuluva vara iseloomu juba igamisega.

Pooled on kasutanud seda vara nagu enda oma, ammutanud sellest kasulikke omadusi ja seda ei ole neilt tagasi nõutud. On põhjendatud sellise vara lugemine poolte ühisvara hulka. Samuti tuleb poolte ühisvara hulka lugeda esemed, mis on abielu jooksul hageja poolt ehitatud ja loodud perele ühiseks kasutamiseks. Kohus loeb ühisvara hulka kuuluvaks rippkülviku TUME (ekspertiisiaktis tl.70 positsioon 38). Kostja väitel on see Txxx Kxxxxx kuuluv külvik, tunnistaja Txxx Kxxxxandis ütlusi, et tema on rippkülviku ostnud ja see on tema oma (tl.125), rippkülviku tõi üks tuttav Soomest (tl.123).

Kohus leiab, et rippkülvikut ei saa nende tõendite alusel ühisvara hulgast välja arvata. Tunnistaja ei tea, mis aastal on rippkülvik soetatud, tunnistaja nimetab ka rea muid talus olevaid asju, mis on talle kingitud või mida ta peab enda omandiks. Tunnistaja Jxxxxxxx Kxxx annab ütlusi, et ta andis Txxxx Kxxxxx külviku ostmiseks 8000 krooni (tl.126). Seda tunnistaja Jxxxxxxx Kxxx väidetut ei ole millegagi ümber lükatud ja muu Jxxxxxxx Kxxx abiga soetatud vara on pooled lugenud ühisvaraks. Seetõttu on õiglane lugeda, et ka Jxxxxxxx Kxxx antud raha eest soetatud külvik kuulub ühisvara hulka.

Kostja on esitanud tunnistajaks Txxx Kxxx, kes väljendab positsiooni, et „kui… minult nõutakse tagasi, siis las esitab selle nõude“. Kohus on seisukohal, et abikaasade ühisvara määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ja kui poolte abielusuhete ajast jäi kohapeale alles vara (näiteks rippkülvik), siis tuleb eeldada, et see kuulub ühisvara hulka. Kui kolmandatel isikutel on nõudeid eeldatava ühisvara hulgast midagi välja arvata, tuleb seda tõendada ja vastav nõue esitada.

Kohus ei pea põhjendatuks lugeda ühisvara hulka ehitusmaterjali-tuhaplokke, tsementi, telliskive ja silikaati, mis on soetatud väga palju aastaid tagasi, valdavas osas ära kasutatud ja mis oma olemuselt ei saa omada tarbimisväärtust pikkade aastate järel.

Ekspert vaatas üle, fotografeeris ja hindas ekspertiisiks esitatud vara (tl.69-71). Hageja ei nõustunud eksperdi poolt määratud hindadega, kostja kinnitas, et tal ei ole eksperdi määratud hindadele mingeid vastuväiteid ja palub need aluseks võtta. Hageja esindaja kohtuvaidluses väljendab seisukohta, et kohus ei ole seotud eksperdiarvamusega ja ka ekspert on ka ise möönnud, et mõnede esemete hinnad võivad müügil osutuda teistsuguseks. Kohus kuulas ja küsitles eksperti kohtuistungil, kostja väitles eksperdiga (tl.112-119). Kohus on seisukohal, et ühisvara hulka kuuluva vallasvara väärtus tuleb määrata eksperdi poolt eksperdiavamuses väljendatu

alusel. Küsimus põllumajandustehnika ja loomakasvatustehnika hinnast on vastamiseks eriteadmisi nõudev. Eksperdiks olev Raivo Kull omab aastatepikkuse sellealase praktika, hindamisel on arvesse võetud vara säilinud tarbimisväärtust või selle minetamist, võimalikke realiseerimiskulusid. Hinnad on tõepärased turuhinnad. Turuhinna kujunemisel ei tule arvesse omaniku emotsionaalne seos esemega ega muud just sellele omanikule tähtsad isiklikud asjaolud, mida on rõhutanud hageja. Seetõttu loeb kohus ühisvara hulka kuuluvaks ja loetleb ühisvarana kohtuotsuse resolutiivosas vallasvara 66 nimetust kokku 118400 krooni väärtuses. Koos xxxxalevikus asuva kinnistuga on pooltele kuuluva ühisvara väärtus 878400 krooni.

Perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõtte, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Juhud, millal kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi 2. lõikes. Kohtus ei leidnud tõendamist ükski seaduses loetletud asjaolu, mis võiks olla aluseks võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Hageja väitel on tema tööpanus olnud ühisvarasse suurem, kostja tööpanus on väike. Hageja väitel andsid sugulased talle 3000 dollarit, mis läks ühisvaraks oleva maja ehitamiseks. Ehitusel käis abis hageja isa. Kohtu ettepanekule põhjendada, miks peaks kogu xxx maja saama hagejale, vastab hageja: see on minu ja minu isa näputöö (tl.76). Nimetatud väitednagu oleks ühisvara väärtus abielu kestel oluliselt suurenenud ainult hageja töö ja rahaliste kulutuste arvelt ja kostja panus puudunuksei leidnud aga tõendamist. Poolte endi ning tunnistajate Jxxxxxxx Kxxx, Txxx Kxxxxja Txxxx Kxxx ütluste põhjal tegi kohus kindlaks, et poolte ühisvara soetati abielu kestel nende ühise tegutsemise tulemusena: xxx maja ehitamise ajal käisid nii hageja kui ka kostja nn. riigitööl ja maja ehitati saadud töötasu, aga ka põllu – ja loomapidamisest saadud vahenditega. Majapidamistöödes osalesid ka lapsed. Hageja isa abi ei ole eitatud ja tunnistaja Jxxxxxxs Kxxx kinnitabki, et ta aitas poja peret, nii on kombeks. Kohus ei loe tõsiseltvõetavateks ja usaldusväärseteks hageja väiteid selle kohta, et kostja tegi kodus vaid hädapäraseid töid, vaevalt pesi pesu või õmbles nööbi ette, kuna tunnistajatena ütlusi andnud poolte lapsed kinnitavad, et majapidamises oli põhiliselt ettevõtjaks ja ideede andjaks ema. Üles on kasvatatud ja täisealiseks saanud poolte viis last ja puuduvad tõendid selle kohta, et selles ei oleks kostja tööd. Hageja väited, nagu olnuks kostja osa talutöödes tühine, ei ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et käesoleva ajani tegutseb ja toodab talu edasi ilma hagejata, kuid kostja osalusel. PkS § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseteks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Seega tuleb hageja ja kostja osad lugeda võrdseteks ja abielu kestel soetatud ühisvara jagada võrdseteks osadeks.

PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

Kuna ühisomandiks olev vara on reaalselt olemas ja jagatav, tulebki eelistada vara jagamist kaasomandi osana (kinnistu) ja asjadena (vallasvara).

Hagiavalduses taotles hageja ühisvara jagamist selliselt, et temale jääks xxx vallas asuv kinnistu ja traktor T-16 M ning ülejäänud vara jääks kostjale. 29.06.2006.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et tema soovib ühisvaras omale xxx vallas asuvat kinnistut ja auto järelkäru, ülejäänud vara jääks kostjale. 5.09.2006.a. Kohtuistungil taotles hageja omale vaid xxxxvallas asuvat kinnistut, muu vara jääks kostjale. Samale seisukohale jäi hageja ja tema esindaja vandeadvokaat Karl Saavo ka 18.01.2007 kohtuistungil, kinnitades hageja soovi jätta talle ka sõiduauto haagis. Hageja ei soovinud muuta esialgses hagis esitatud ühisvara nimekirja, hagi alust ega eset. Hageja palus jätta temale xxxx asuv kinnistu tervikuna, vallasvara hinnata kinnistu väärtusega samavõrdselt ja kogu muu vallasvara (v.a. haagis) jätta kostjale. Kompensatsioone poolte vahel mitte välja mõista. Sellise jagamise juures oleks arvestatud ka moraalne aspektet hageja töötas xxxxx vallas talus aastaid ja tema poolt koos abikaasaga soetatud vara ja seadmed on jäänud sinna. Kogu põllumajandustehnika peaks jääma tallu, kuna talu peetakse ja kostja elab ka seal.

Kostja taotles ühisvara jagamist selliselt, et xxxxvallas asuv kinnistu jääks poole kaasomandisse võrdsetes osades ja vallasvara osas esitas kostja oma jagamisettepaneku vara nimekirjaga (tl.139-140), mille kohaselt vallasvara väärtusega 52650 krooni jääks hagejale ja vara väärtusega 50750 krooni jääks kostjale. Kompensatsioone mitte välja mõista.

Kohtu seisukoht: PkS § 17 lg.5 sätestab võimaluse olukorraks, kus abikaasade ühisvaraks oleva kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasateine abikaasa võib kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.

Käesoleval juhul on kostja sellise nõude esitanudtunnistada tema omandit ½ mõttelisele osale kinnistust xxxxalevikus ja 1/2 mõttelist osa kinnistust jätta hagejale. Kohus on seisukohal, et ühisomandis oleva kinnistu jagamine võrdsetes mõttelistes osades pooltele on õiglaseim ja otstarbekaim võimalus. Puuduvad õiguslikud alused kinnistu jätmiseks vaid hageja omandisse ja hageja on eitanud võimalust ka kostjale kompensatsiooni maksta. Ehkki kostja on avaldanud valmisolekut maksta hagejale kompensatsiooni kui kogu kinnistu jäetakse nende tütrele, puuduvad mõistlikud põhjendused ka kostja ilmajätmiseks kinnistu osast. Kumbki pool on huvitatud kinnistu saamisest endale varana ja nii see tuleb ka neile ühisomandina jätta. Kohus peab vajalikuks märkida veel, et hageja väited selle kohta, et ta on talutöö tõttu kaotanud oma tööstaaži, tervise ja seetõttu on õiglane jätta talle koguxxxx maja, ei leia tuge Perekonnaseaduse ühisvara jagamise kohta käivatest sätetest. Kohtul tuleb eeldada, et 90- ndate aastate algul tehtud otsustus minna xxxxxxx talu pidama oli pere ühine otsustus, s.h. hageja valmisolek ja hageja ei läinud sinna sundkorras palgatööliseks. Kogu pere on aastaid töötanud ja loonud väärtusi maal. Loodud vara ja väärtuse arvel on kasvatatud lapsi ja loodud laste tulevik. Kui nüüd aastaid hiljem leiab üks abielupooltest, et tehtud otsus ei olnud õigustatud, siis ei saa nõuda selle valeotsuse kinnimaksmist teiselt abikaasalt. Poolte abielu esimene etappelamine xxxx ja elamu ehitaminepäädiski elamu valmimisega ja kumbki pool ei saa selle juures olla eelistatud.

Ka ühisvarasse kuuluvad vallasasjad tuleb jagada asjadena. Seejuures tuleb hagejale jätta sõiduauto haagis, mida ta on soovinud, ning esemed, mille soovimist endale on ta väljendanud nende kaasaviimisega xxxxx. Kostjale tuleb jätta esemed, mida ta on endale soovinud (nimekiri tl.140). Esemed, mida ei ole soovinud endale ei hageja ega kostja, tuleb jätta hagejale, kuna hageja on korduvalt avaldanud, et soovib neid ise realiseerida.

Arvestades pooltele kuuluva ühisvara väärtust kokku- 878400 krooni-, on kummagi poole osa selles vara väärtusega 439200 krooni. Võttes arvesse kinnistu arvel saadavat väärtust (380000 krooni), jääb hagejale vara 380000+67650 = 447650 krooni väärtuses ja kostjale vara 380000+50750=430750 krooni väärtuses. Kuna sellise jagamise tulemusena erineb kummalegi poolele jääva vara väärtus tema osast ühisvaras umbes 1% võrra, ei pea kohus mõistlikuks PkS § 19 lg.4 rakendamist, eriti arvestades, et pooled on soovinud seda mitte rakendada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on seni tasunud riigilõivu 5200 krooni ja ta on nõude esitamisel vabastatud ülejäänud osa riigilõivu tasumisest (määrus 17.03.2006 tl.18-20). Arvestades jagatava ja ühele poolele jääva ühisvara väärtust on täpsustunud riigilõivusumma krooni. Kohus on menetlenud ühisvara jagamise nõuet ja vara jaganud, samas ei ole see toimunud hageja poolt taotletud viisil. Seetõttu ei saa lugeda, et kohus on hagi rahuldanud. Sel põhjusel kohus ei rakenda TsMS § 190 lg.2 teises lauses sätestatut. § 164 lg.2 annab abielu varavahekorral põhinevas vaidluses võimaluse jagada kulud erinevalt § 164 lg-s 1 sätestatust. Kohus on seisukohal, et poolte huvides, olulistes vajadustes ja seisundis ei leidu asjaolusid, mis tingiksid tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise kohustuse jagamise teisiti kui poolte vahel võrdselt ja kohus ei pea põhjendatuks rakendada TsMS § 190 lg.3 sätestatut. Seega tuleb Txxxx Kxxxx tasuda riigilõivust pool, s.o. krooni (arvestades sealhulgas tema poolt juba tasutud riigilõivusummat) ja Mxxx Kxxxx tasuda riigilõivust pool, s.o. krooni. Asja menetlenud kohtu hinnangul on riigilõivu tasumise kohustuse panemine võrdselt pooltele õiglane, arvestades, et hageja on kandnud ekspertiisikulu 2500 ja tal tuleb kanda seni tasumata ekspertiisitasu 450 krooni. Ekspertiisitasu on hageja tasunud kohtu määruse 11.08.2006 alusel (tl.50-53) summas 2500 krooni. Ekspertiisi maksumus on 2950 krooni (tl.68).

Muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Txxxx Kxxxxe on määratud riigi õigusabi (määrus 14.12.2006 tl.131-134). Õigusabi osutanud vandeadvokaat Karl Saavo on esitanud vastava taotluse (tl.138). Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik :

Lisa

Toivo Küla ja Mari Küla kohtuotsusega jagatud ühisvara nimekiri

Nimetus

Kogus

Summa

I kinnistu – asukoht Nõo Raudtee tn 26

760 000.-

III asjad, mis asuvad Odivere külas Saare vallas

1.T-16M

8000.- 2.T-40 AM 8089 EO

15000.-

3. vikat T-16-le

1000.- 4.muldaja

1000.- 5.vigel

3000.- 6.kopp (2tk)

2000.- 7.äkked utiil

1,70kg

250.- 8.T-16 tõstuki pikendus utiil 1,70kg

100.-

9.T-16 tagavara mootor utiil 7,70 kg

300.- 10.T-40 kaaruti

1000.- 11.T-40 kaaruti +4 rihma

1500.- 12.T-40 kultivaator

1500.- 13.T-40 ader

1500.- 14.T-40 heina purusti

400.- 15.rootor-kartulivõtja

1000.- 16.T-40 sahk

1000.- 17.põllurull

500.- 18.T-40 hüdropuulõhkuja

500.- 19.kardaanid vanaraud

1,70kg

50.- 20.treipink 1K-62

20000.- 21.treiterad kasutatud

200.- 22.puurid kasutatud suured puurid

400.- 23.käi

250.- 24.teemantkäi

300.- 25.kruustangid

300.- 26.treipingid, morsed, tsentrid, padrun

ca 500.- 27.laagrid vanaraud

1,70kg

600.- 28.kõvasulamterad

paar karpi

100.- 29.kõrgsurvekontroll (pihusti)

500.- 30.tihendid ja mansetidaegunud, mõradega

0.- 31.silindrid, kolvid, rõngadvanaraud 1,70kg

500.- 32.lauapuurpink

1000.- 33.UAZ-452+remtagavara motor

1500.- 34.GAZ-53 kallaja+tagavara mootor 1

7500.- 35.Moskvitš (pirukas)utiil

500.- 36.höövel koos trafoga

300.- 37.kopp-laadur UV-0,35

ei näinud 38.rippkülvik tume

15000.- 39.viljasorteer

1500.- 40.viljatigu

1000.- 41.aidakaal

400.- 42.suruõhukompressor

500.- 43.küttemahutidvanaraud 1,70kg, millest tuleb maha võtta transpordiraha ja puruks lõikamise kulud 1000.- 44.soojakväärtust ei oma, raske ära viia, ei ole tervelt teistaldatav 0.- 45.fekaaliveok+vaakumpumpveoauto haagisest umber tehtud 1 tk 3000.- 46.fekaalitsistern ca 500l

500.- 47.kaevu süvaveepumpasub kaevus 1

500.- 48.vaakumpump (lüpsile) 3tkväidetavalt utiilis, ei näinud 49.lüpsimasinad

1200.- 50.piimajahutiei näinud 51.elektrikarjus

500.- 52.viljasalved (metall)- vanaraud 1,70kg 1 tk

2000.- 53.rohuhekselvanaraud 1,70kg

50.- 54.piimanõud 10tk (aluminium)

500.- 55.kahveltõstuk (hüdro)

2500.- 56.palgiveokäru

1000.- 57.segumasin

1500.-

58.autoklaav – utiil 1,70kg

100.- 59.mahlapress (hüdrauliline) utiil 1,70kg

200.- 60.purusti (elektriline)

500.- 61.kuivati kuumõhuahi vanaraud 1,70kg

400.- 62.loorehavanaraud 1,70kg

300.- 63.kuivati ventilaator – utiil 1,70kg

200.-

IV asjad, mis asuvad Nõo alevikus Raudtee t. 26

1.haagis reg.märk 818 DL

5000.- 1.kreissaag

1000.- 2.puulõhkuja

800.- 3.keevitusagregaat

500.- 4.mootorsaag

1200.- 5.höövelpink

1500.-

V Sanglas asuvad asjad

1. T- 40 AM 8091 EO kabiinita

15000.-