2-05-22267/5 · 2-05-22267/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 2 – 05 – 22267

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „08“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 22267 Tsiviilasi: M I hagi A I vastu alates „14“detsembrist 2006.a. alaealise lapse, R I, ülalpidamiseks 1 345.- krooni elatusraha nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: M I (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: A I (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Alaealine laps (ülalpidamist vajav täisealine): R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „22“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, M I ning kostja, A I; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista A I (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: R I (isikukood: xxx sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates „14“detsembrist 2005.a. kuni „31“detsembrini 2005.a.; 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „01“jaanuarist 2006.a. kuni 31.detsembrini 2006.a. ning 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „21“märtsini 2023.a. so kuni alaealise lapse: R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), täisealiseks saamiseni M I (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks.

2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A I kanda.

Välja mõista A I (isikukood: xxx, elukoht: xxx) riigilõiv 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. A I tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. 10220034796011 (Hansapangas konto nr.221023778606). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078583 ning selgitus: „A I, tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 22267, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Riigilõivu tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasumata jätmise korral suunatakse riigilõivu nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

M I ja A I elasid, vastavalt hagiavaldusele ja Ida – Viru Maakohtu 03.novembri 2005.a. otsusele (tl.7-8), registreeritud abielus alates 05.oktoobrist 1991.a. kuni 03.novembrini 2005.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.6), alaealine laps: R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.4), oli hageja, M I, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A I, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. M I palub hagi rahuldada ning alaealise lapse: R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), ülalpidamiseks A I välja mõista elatusraha, suurusega 1 345.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „14“detsembrist 2005.a..

KOSTJA VASTUVÄITED

3

Kostja, A I, vaidles kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.12) hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt kostja, A I, last omaks ei tunnista ja ei ole nõus maksma alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha, kuna enne lapse sündi oli A I abikaasal suhted teiste meestega. Nõuab DNA – testi.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, M I, palub kohtuistungil hagi rahuldada. Hageja, M I, selgitas kohtule, et tema ja A I elasid registreeritud abielus alates 05.oktoobrist 1991.a. kuni abielu lahutamiseni 15.novembrini 2005.a.. Kogu aeg elasid abikaasad koos ühise perena. M I ja A I läksid lahku ja asusid eraldi elama kolm kuni neli kuud enne abielu lahutamist 2005.a.. M I selgitab kohtule, et alaealine laps on tema seadusliku abikaasa A I oma ning hageja on nõus kas või tegema DNA – testi, kui A I muidu ei usu, et laps on tema oma. Lapse sünni registreerimise ajal A I tunnistas lapse omaks ja ennast isana lapse sünniakti kandmist kuidagi vaidlustanud ei ole. See jutt, et laps ei ole tema oma on A I tulnud viimasel ajal, peale abielu lahutamist.

Kostja, A I, vaidles kohtuistungil hagile vastu. Elatusraha maksta ei soovi, kuna laps ei ole kostja oma. Tunnistab, et kostja ja M I elasid enne lapse sündi ja ka lapse sünni ajal koos ühise perena. Väidab, et M I oli suhteid ka teiste meestega. Hetkel on kostja töötu ja lapse ülalpidamiseks elatusraha maksta kostjal ei ole.

Tunnistaja, H I, seletuse kohaselt kohtuistungil on tunnistaja ise näinud, kuidas M I teiste meestega suhtleb. M I on veel kaks alaealist last, keda kasvatab tunnistaja, kuna M I on nende laste suhtes vanema õigused ära võetud. Tunnistaja ei saa kindel olla, et alaealine R I on A I laps, kuna M I käis peale lapse sündi ise Perekonnaseisuametis ja registreeris A I lapse isaks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. M I ja alaealise A I elukohatõendiga (tl.4). Virumaa Pensioniameti tõendiga (tl.5), mille kohaselt on M I määratud peretoetus ja vanemahüvitis. R I sünnistunnistusega (tl.6). Ida – Viru Maakohtu 03.novembri 2005.a. kohtuotsusega (tsiviilasjas nr.2 – 2905 / 05) (tl.7-8). A I kirjaliku vastusega hagile (tl.12). M I kirjaliku seisukohaga (tl.16). Viru Maakohtu 19.septembri 2006.a. määrusega (tl.18-20). M I kirjaliku avaldusega kohtule (tl.31). M I poolt kohtule sitatud tõendiga (tl.32) tema perekonna koosseisu kohta.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

4

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

PkS §39 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti. Laps, kes sündis pärast lapse emaga abielus olnud mehe surma, loetakse eostatuks abielu kestel, kui mehe surma päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Laps, kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.

PkS §44 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada: 1) isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana; 2) isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik ning 3) lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest. Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast, kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse PkS §44 lg.3 nimetatud aegumistähtaega. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse

5 alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kumbki abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, ei või vaidlustada sünniaktis isa kohta tehtud kannet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kostja, A I, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, M I, nõudel A I välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kuna A I ei täida ülalpidamiskohustust ning on töötu, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest Perekonnaseadusega ettenähtud minimaalsuuruses. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A I riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu.

A I vastuväited selle kohta, et alaealine laps R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) ei ole tema laps, tuleb jätta tähelepanuta, kuna alaealise R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) sünnitunnistusega luges kohus tõendatuks, et A I on tema isa. Alaealine R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) on sündinud seaduslikult registreeritud abielust ning Perekonnaseadus eeldab, et registreeritud abielust sündinud lapse isaks on abielumees, kelleks on käesoleval juhul A I. A I ei ole mitte kunagi varem vaidlustanud seadusandluses ettenähtud tähtaja jooksul ning kehtivas seadusandluses ettenähtud korras oma kandmist alaealise R I sünniakti isana, millega luges kohus tõendatuks, et tegelikult peab A I ennast alaealise R I isaks. Kohus luges tõendatuks, et oma isaduse hilisemat eitamist, kasutab A I ettekäändena selleks, et mitte maksta lapse ülalpidamiseks elatusraha st., et kõrvale hiilida oma isa kohustuste täitmisest alaealise lapse ülalpidamisel.

Johannes Külaots Kohtunik

6