2-05-16056/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-16056 Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Ž. S. hagi V. S.`i vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise, laste elukoha kindlaksmääramise ning ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2007 Hageja: Ž. S.(IK X, elukoht: X) Hageja esindaja: M.T. (Volikirja alusel) Kostja:

V. S. (IK X, elukoht: X) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus Menetlusosalised Eestkosteasutuse esindaja:

J. K. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada Ž.S. ja V. S.`i vahel 18. juulil 1992 aastal Kohtla-Järve linnavalitsuse Perekonnaseisosakonnas (kanne nr. 324) registreeritud abielu.

2. Pärast abielu lahutamist määrata poolte alaealiste laste: M. S. (sündinud: X) ja J. S. (sündinud X) elukohaks Ž. S. elukoht.

3. Välja mõista V. S.`ilt elatis Ž.S. kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks alates 01.07.2005 kuni 31.12.2005 summas 2 690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni, alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 summas 3 000 (kolm tuhat) krooni ning alates 01.01.2007 summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni kuni poja M.S.`i (sündinud X) täisealisuseni, s.o. X.a ning edasi summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja J. S.`i (sündinud X) täisealisuseni, s.o. X.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Kohtuotsuse täitmisel, elatise nõude osas, tuleb arvestada V.S.`i poolt laste ülalpidamiseks tasutud summasid.

6. Lõpetada menetlus ühisvara jagamise nõude osas, kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, mille kohaselt korter X jääb Ž.S. omandisse ja Ž. S. tasub korteri eest

V. S.`ile 48. (neljakümne kaheksa) kuu jooksul 62 500 (kuuskümmend kaks tuhat viissada) krooni.

7. Jätta menetluskulud ühisvara jagamise nõude osas osaliselt kostja kanda ja välja mõista V. S.`ilt Ž. S. kasuks ühisvara jagamise nõude osas 950 (üheksasada viiskümmend) krooni.

8. Menetluskulud abielu lahutamise nõudelt jätta hageja enda kanda vastavalt TsMS §

164 lg 1 ning ühisvara jagamise nõudelt jätta osaliselt hageja enda kanda vastavalt TsMS § 168 lg 3.

9. Tagastada Ž. S.`le 10. augustil 2005 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) tasutud riigilõivust 2 960 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend) kroonist 1 360 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni, mis tuleb kanda Ž. S. arvele nr X Hansapank.

Kohtuotsus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Ž. S. ja V. S.`i abilelu on registreeritud X a. X Perekonnaseisuametis. Poolte abielust on sündinud X poeg M. S. ning X poeg J. S.

Hageja esitas 18.08.2005 Viru Maakohtule hagi abielu lahutamise, elatise väljamõistmise, laste elukoha kindlaksmääramise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud 2004 juulist ning abielu jätkamine pole võimalik. Pojad elavad hageja juures ning hageja ei tee kostjale takistusi lastega kohtumiseks. Pärast kostja lahkumist on kostja ülalpidamist toetanud, kuid mitte piisavalt. Hageja saab miinimumpalka, millest kahe lapse ülalpidamiseks ei piisa. Poolte abielu kestel on soetatud kolmetoaline korter, asukohaga X.

Hageja palub lahutada pooltevaheline abielu, määrata laste elukohaks hageja elukoht, välja mõista kostjalt elatis vastavalt seadusele ning jagada poolt ühisvara, jättes hageja omandisse korteriomand asukohaga X. Välja mõista hagejalt hüvitis kostja kasuks summas 15 000 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja esitas 30.09.2005 kirjaliku vastuse, mille kohaselt kostja on nõus abielu lahutamisega, kuna abielu jätkamine on võimatu. Lastele elatise maksmise osas kostja vastuväiteid ei oma, kuna maksab ka käesoleval hetkel lastele elatist. Kostja soovib, et hageja annaks välja tema korteris oleva mööbli, mis kuulub kostja vanatädile. Kostja palub määrata kindlaks ka lastega suhtlemise kord. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

Eelistung

Hageja jäi eelistungil oma nõuete juurde ning palub haginõuded rahuldada. Hageja seletuste kohaselt vahetati kostja vanatädiga mööbel, seega on see ühisvara.

Kostja seletuste kohaselt on tema ülalpidamisel veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks ta maksab 500 krooni.

Asja käik

Kostja esitas kohtule täiendava vastuse, mille kohaselt on abikaasad võrdselt kandnud korteriomandi korrashoiuks kulutusi. Kinnisvaraeksperdi hinnangu kohaselt maksab käesolev korter 250 000 krooni. Abielu jooksul soetatud vara tuleb jagada pooleks. Kostja vaidleb vastu elatise suurusele, kostja on nõus maksma kahele lapsele kokku elatist 1 000 krooni, sest muidu saab kahjustada tema kolmas laps.

Hageja esitas kostja täiendavale vastusele vastuväited. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kummalegi lapsele 1 500 krooni. Kostja töötasuks on 7 000-8 000 krooni kuus, seega on ta suuteline ka lapsi ülal pidama vastavalt seadusele. Kostja poolt iga kuu makstud 1000 krooni on kahe lapse ülalpidamiseks ilmselgelt väike, kuna hageja peab ka sellelt summalt tulumaksu tasuma. Kostja hakkas kummalegi lapsele elatist maksma alles peale elatisehagi esitamist. Mööbel, mis on saadud kostja vanatädilt, on poolte ühisvara, kuna antud mööbel on soetatud vahtemise teel ning vanatädi on vastu saanud uuema mööbli. Kostja ise tunnistab, et korter on soetatud hageja väärtpaberite ees ning korteris vahetatud akende eest tasuti teatud asjade müügist saadud raha eest. Hageja on nõus, et määratakse kindlaks ka lastega suhtlemise kord.

Eelistung

Eelistungil, mis toimus 17. oktoobril 2006 palub hageja jätta tema omandisse korter koos mööbliga ning on nõus maksma hüvitist kostjale. Hageja on nõus, et kostja suhtleb ja kohtub lastega, kuid teavitaks sellest ette.

Hageja esindaja seletuste kohaselt oli korter soetatud lahusvara arvelt, seega peaks see jääma hagejale.

Kostja ei vaidle vastu, et lapsed jäävad elama ema juurde. Kostja seletuste kohaselt on antiikmööbel tagastatud tädile, seega sellekohast vaidlust enam ei ole. Kostja on teinud kuni 40 00 krooni eest korterile kulutusi.

Menetlusse kaasatud oma seisukoha andmiseks Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja selgituste kohaselt on mõlemad lapsevanemad andnud nõusoleku, et lapsed jäävad elama hageja juurde.

Asja käik

Kostja esitas täiendava vastuse, mille kohaselt on korteriomand soetatud ühisvarana, seega tuleb seda jagada kui ühisvara. Laste ülalpidamiseks on kostja nõus maksma 1 000 krooni kuus, kuna peale kolmandale lapsele elatise maksmist jääb temale endale 1 426 krooni.

Eelistung

Eelistungile, mis toimus 04. detsembril 2006 kuulab kohus üle tunnistajad.

Tunnistaja, A. D., hageja ema seletuste kohaselt andis ta pooltele raha korteri, asukohaga X ostmiseks, seda kollaste kaartide näol. Esmalt tehti korterite vahetus, tunnistaja korter, mis asus X, vahetati kahe korteri vastu, mis asusid X tn. ja X mnt. Tunnistaja ema kollased kaardid andis ta ka hagejale, et saaks X tn korterit erastada. Korterite vahetuse ajal olid pooled abielus. Hiljem müüdi X tn korter maha ning osteti uus korter X. Tunnistaja kandis 15 000 krooni hageja arvele, et saaks korteri osata. Mööbel vahetati antiikmööbli vastu. Vahetatav mööbel osteti enne abielu. Raha, mis anti korteri ostmiseks tagasi ei antud.

Tunnistaja, E. S., kostja ema selgituste kohaselt anti antiikmööbel pojale hoiule, kuna kardeti, et see varastatakse ära. Juulis 2006 tagastati see mööbel, kuna omanik soovis seda. Kui pikaks ajaks mööbel hoiule anti ei ole teada. Notari juures kirjutatud avaldus hoiule andmise kohta, kirjutati siis, kui pooled elasid lahus. Kus praegu need kapid, mis hageja omad olid, on, ei oska öelda.

Tunnistaja, V. M, kostja tädi seletuste kohaselt on antiikmööbel tema tädi oma, mis on tellitud ja vanaaegne. Tädi on selle mööbli omanik ning kui pooled lahku läksid soovis ta seda tagasi. Poolte poolt antud kapp oli nende tuttava oma. Tädi palus võtta mööbli hoiule, kui pikaks ajaks ei ole teada.

Tunnistaja, E. R., kostja kasuisa, seletuste kohaselt andis ta 1992 aastal kostjale korteri asukohaga X., mis hiljem ära müüdi. Kostja tegi põhiliselt remonti korteris, kus pooled elasid. Rahast, mis saadi korteri müügist, mida osteti, ei ole teada. Vanatädi mööbel sai antud pooltele päriseks. Kostja pani korterisse gaasikütte.

Kostja seletuste kohaselt on ta soovinud kompromissi sõlmida, kuid ei ole õnnestunud.

Asja käik

Kostja esitas 03. jaanuaril 2007 kohtule kompromissi ettepaneku, mille kohaselt palub ta jagada korteriomandi neljaks osaks, millest kolm osa läheb hagejale, neljanda osa eest tuleb hagejal kostjale maksta hüvitist 62 500 krooni 41 kuu jooksul Kostja on nõus laste ülalpidamiseks kandma hageja arvele igakuuliselt 1 500 krooni.

Hageja esindaja esitas kohtule vastuse kompromissi ettepanekule, mille kohaselt hageja on nõus kostjale maksma 62 500 krooni korteri eest hüvitist, mille hageja tasub 48 kuu jooksul. Kompromissettepanekus ei ole arvestatud mööbli maksumusega, kui see jääb kostjale tuleb teha sellekohane arvestus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis vastavalt seaduses kehtestatud miinimummääras.

Kohtuistung

Kohtuistungil loobub hageja esindaja ühisvara jagamise nõudest, kuna pooled on saavutanud antud nõude osas kompromissi. Ülejäänud nõuete osas palub hageja hagi rahuldada, lahutada poolte abielu, välja mõista kostjalt elatis vastavalt seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.07.2005. Hageja esindaja palub poole ühisvara nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist, kuna hageja loobus antud nõudes. Ülejäänud menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.

Hageja palub lahutada abielu, kuna pooled ei ela koos juba üle 3 aasta. Hageja tunnistab, et kostja on maksnud elatist lapstele iga kuu 1 000 krooni.

Kostja on nõus kompromissi tingimustega. Kostja tunnistab, et praegu ei ole tal nõuet lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja on nõus maksma laste ülalpidamiseks hagejale 1 500 krooni kuus alates abielu lahutamisest. Kostja on nõus abielu lahutamisega kuna pooled elavad pikka aega lahus. On nõus sellega, et lapsed jäävad hageja juurde elama. Kostja on nõus maksma riigilõivu 950 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab menetluse ühisvara jagamise nõude osas, kuna pooled sõlmisid kompromissi.

Abielu lahutamise nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid X a. Poolte abielusuhted on lõppenud, kuna abikaasade suhted ei olnud kooskõlalised. Pooled elavad lahus juba pikemat aega. Hageja peab abielu taastamist võimatuks ning ei soovi abielu säilitada. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuna kooselu ei laabunud ja ta kolis ära ning elavad lahus juba 3 aastat.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud ja nõustub abielu lahutamisega

Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Laste elukoha kindlaksmääramine

Hageja esitas kohtule laste elukoha kindlaksmääramise nõude, milles palub määrata laste elukohaks tema elukoht.

PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. /---/.

Eestkoste asutuse seisukoha kohaselt tuleb laste elukohaks määrata ema elukoht.

Kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise osas ei esitanud ning on nõus, et laste elukohaks määratakse hageja elukoht.

Kohus leiab, et kuna kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ei esita, tuleb määrata laste elukohaks ema elukoht.

Elatise väljamõistmise nõue

Kohus tuvastas, et poolte abielust on X sündinud poeg M. S. ning 23.08.1999 poeg J.S. Hageja ülalpidamisel on kaks last ning ta uuesti abiellunud ei ole. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning ta uuest abiellunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas alates 01.07.2005.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690) ei võinud väljamõistetav elatise suuruus olla väiksem kui 1 345 krooni. 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleva aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kostja on nõustunud lastele maksma 1500 krooni kuus alates abielulahutusest, kuna ta on maksnud lastele 1000 krooni kuus ja kuna kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes jääks halvemasse seisukorda, kui hagejaga koos elavad lapsed.

Käesolevaga hindab kohus poolte varalist olukorda:

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 4 ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmeid ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kota, /---/: lg

3 kohaselt /---/ lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel/---/.

Kohus tegi järelpäringu E-Maksuametile. Maksuameti andmetel töötab Ž.S. OÜ X ning V. S. töötab OÜ X.

Hageja ütluste kohaselt saab ta miinimumpalka. Hageja sellekohaseid dokumente kohtule esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole ka vastupidist tõestanud, siis eeldatakse, et hageja saab miinimumpalka, milleks alates 01.01.2007 on 3 600 krooni.

Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt moodustab tema 6 kuu keskmine töötasu 45 238,20 krooni, seega ühe kuu keskmine tasu moodustab keskmiselt 7 539 krooni. Kostja ülalpidamisel on veel üks tema laps, kellele kostja maksab 500 krooni kuus.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 7539/4= 1 884 krooni. Hageja ülalpidamisvõime on: 3 600/3= 1 200 krooni.

Kostja palub välja mõista elatis alla seadusega kehtestatud miinimummäära.

PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus arvestades kostja ülalpidamisvõimet, leiab, et elatise vähendamiseks käesoleval hetkel alus puudub.

Kohus selgitab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa laste vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega leiab kohus, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis vastavalt seadusega kehtestatud miinimummäärale.

Kostja poolt esitatud tõendid /tl. 52, 53/, mis näitavad, et kostja on tasunud lapse koolilaagri eest ning lasteaiamaksu, jätab kohus tähelepanuta, kuna lapsevanema kohusteks ongi oma lapsi ülal pidada ning antud maksud ei ole pidevad.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 01. juulist 2005. Kostja on nõus elatist maksma alates abielu lahutamisest.

Vastavalt PKS § 70 lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude. Kostja poolt tasutud elatiseks iga kuu 1 000 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Kohus leiab et, laste vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 01.07.2005 seadusega kehtestatud miinimummääras

Ühisvara jagamise nõue

Pooled sõlmisid ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, mille kohaselt korteriomand jääb hagejale, kes kohustub tasuma kostjale hüvitist summas 62 500 krooni 48 kuu jooksul.

Seega kohus lõpetab antud nõude osas menetluse, kuna pooled jõudsid kokkuleppele.

Menetluskulud

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 18.08.2005.

Kuni 01.01.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 6 abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2 600 krooni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

Hagejas on tasunud hagiavalduse esitamise 3 960 krooni. Seega on hageja ekslikult tasunud 60 krooni enam, mille kohus vastavalt 01.01.2007 kehtima hakanud RLS § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastab.

Hageja palub poole riigilõivu tagastamist, mis on makstud ühisvara jagamise nõudelt, kuna pooled sõlmisid kompromissi.

Vastavalt 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Seega kuulub pool riigilõivust 2 600 kroonist hagejale tagastamisele, s.o. 1 300 krooni.

Hageja palub teise poole riigilõivust, mis on ühisvara jagamise nõudelt tasutud välja mõista kostjalt ning samuti kostjalt välja mõista riigilõiv, mis on tasutud abielulahutamise nõudelt (300 krooni).

Vastavalt 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 164 lg 4 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jääb abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv hageja enda kanda.

Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja on nõus tasuma menetluskuludest 950 krooni, hageja peale selle nõusoleku vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv ühisvara jagamise nõudelt 950 krooni hageja kasuks.

01.01.2007 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on pooled elatise nõude hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436 § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmise nõudes, abielu lahutamise nõudes ja laste elukoha määramise nõudes. Kohus lõpetab menetluse ühisvara jagamise nõude osas, kuna pooled sõlmisid kompromissi.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: