2-06-31684/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-31684 Tsiviilasi Tl avaldus NP vanema õiguste äravõtmiseks ja K KK eestkoste määramiseks. Menetlustoiming Vanemaõiguste äravõtmine ja eestkostja määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja tL (L L V esinduses) volitatud esindajad UU ja M S huvitatud isik NP

huvitatud isik RK

huvitatud isik KK huvitatud isik AK

huvitatud isiku KK esindaja riigi õigusabi korras van adv ET

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta ära NP vanema õigused sündinud KK suhtes.

2. Määrata KK`i eestkostjaks RK . Eestkostja, RK ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise KK’i kasvatamise ja ülalpidamise eest.

3. Eestkostja RK nõusolekuta ei või alaealine KK tehinguid teha.

4. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale RK eestkostetava KK’i esindamise õiguse. Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval.

5. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Kohtumäärus teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu.

7. Määrus saata T P , kus asub lapse sünniakt, avaldajale ja huvitatud isikutele.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Avalduse sisu

Avaldaja palub võtta NP ära vanema õigused lapse KK’i suhtes ning määrata alaealise KK’i eestkostjaks RK.

Avalduse kohaselt KK on sündinud NK ja IK’i abielust. KK’i isa IK suri . KK’i ema NP viibib käesoleval ajal …. Viimase nelja aasta jooksul ei ole NP oma kasvatamises osalenud ega tema eest hoolitsenud. läbis NP kuuri, mis aga positiivseid tulemusi ei andnud. Alates elab KK vanaema RK ja vanaisa AK juures, kes tegelevad vahetult lapselapse kasvatamisega ning tema eest hoolitsemisega. Perekonnas on loodud kõik tingimused lapse arenguks ja heaoluks, teda hoitakse ja armastatakse.

LLV on seisukohal, et NP ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust KK’i suhtes ning leiab, et RK on lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanema kohustusi ning ta soovib seda ka seadustada. Selleks, et jätkata oma kasvatamist ja abi osutamist, on avaldaja seisukohalt otstarbekas NP ära võtta vanema õigused ning määrata RK KKi eestkostjaks.

Huvitatud isikute seisukohad Huvitatud isik NP ei vaielnud kohtuistungil vastu avaldusele ja nõustus, et temalt võetakse ära vanema õigused tema alaealise KKi suhtes. Huvitatud isik NP jäi LLV sotsiaalhoolekande osakonnale antud kirjalikus avalduses avaldatu, et alaealise lapse eestkostjaks jääb lapse vanaema RK, juurde. Oli päri sellega, et vanavanemad tema kasvatavad.

Huvitatud isik RK esitas LLV sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse enda määramiseks le eestkostjaks ning taotluse NP vanema õiguste äravõtmiseks. RK eestkostjaks määramist toetab ka AK. Ärakuulamisel kohtus huvitatud isikud RK ja AK avaldasid, et on nõus kasvatama last ja et selleks on olemas majanduslikud võimalused.

Ärakuulamisel KKi seletustest nähtus, et ta elab aastaid oma vanavanematega, koolis läheb temal hästi, käib juba viis aastat idamaise enesekaitse treeningutel ja omab oranži vööd. Alaealise esindaja leidis, et NP ei ole täitnud vanema kohuseid juba pikema aja jooksul, alates elab K oma vanema ja vanaisa juures. Ka enne nimetatud aega oli laps tihti vanavanemate juures. NP on isik, kes tarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada enda ega ka lapse elu ning ei ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Lapse olemasolu ei ole takistanud emal kuritegude toimepanemist, seda ka katseajal. Leiab, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja tõendatud. RK on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba aastaid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine KK’i suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks.

Kohtu põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses.

T P . koostatud sünniakti kohaselt sündinud KKi isa on IK ja ema NK . Asjaolu, et alaealise isa IK on surnud, on tõendamist leidnud tema surmatunnistusega . Asja materjalidest nähtuvalt alaealise ema viibib .

Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Asjaolu, et huvitatud isik NP tarvitab , nähtub nii asjas esitatud väärteosasjas . tehtud otsusest kui ka Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr (endine nr ). Asja materjalide kohaselt huvitatud isik N P kannab vabaduskaotuslikku karistust hetkel .

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohtunik kuulas isiklikult ära piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega alaealise KKi. Vestluse põhjal KKiga on kohus seisukohal, et lapse ja vanavanemate suhte on hea, tal on turvaline kodu, laps on hoolitsetud ja rõõmsameelne. Alaealise esindaja on seisukohal, et lapse ema ei ole suutnud korraldada enda ega lapse elu ega ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Seevastu RK on sisuliselt täitnud vanema kohustusi juba aastaid vastutustundlikult ja südamega.

Vaidlust ei ole selle üle, et alaealine kasvab oma vanavanemate K peres juba aastaid. . kodukülastusakti kohaselt on K kasutuses omaette tuba kõige vajalikuga kolmetoalisest korterist, kus lapsele on loodud head elamistingimused.

Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuivõrd NP on varem tulemusi ja hetkel viibib ta , kus , ei ole NP suuteline täitma oma vanema kohustusi lapse suhtes, mida ta on ka ise kohtuistungil kinnitanud, on alaealise KK’i huvides vanema õiguste äravõtmine tema emalt NP. Asjaolusid, et NP oleksid olnud mõjuvad põhjused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel oma kohustuste täitmata jätmiseks, asja kohtuliku arutamise käigus esile toodud ei ole.

PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, kelle vanematelt on ära võetud vanema õigused, lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja kohtuliku arutamise käigus on piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et alaealine KK on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema eest hoolitsevad RK ja AK juba alates . Seega on põhjendatud alaealise üle eestkoste seadmine.

PKS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada tema isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

Ärakuulamisel kohtus RK ja AK avaldasid, et on nõus alaealist kasvatama (TsMS § 524 lg 1). Vestlusest KK järeldus, et suhted tema ja vanavanemate sh vanaema RK on head.

RK on avaldanud soovi hakata KK’i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud huvitatud isiku kirjaliku avaldusega (tlk 7,8). Tutvunud asjas esitatud tõenditega, kuulanud ära huvitatud isikud, arvestades KKi soovi, et tema eestkostjaks hakkab RK, arvestades RK soovi hakata KK’i eestkostjaks ja RK isikuomadusi asub kohus seisukohale, et RK on sobilik täitma KKi eestkostja ülesandeid ja seadusliku esindajana hoolitsema tema kasvatamise ja ülalpidamise eest.

PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata KK`i eestkostjaks RK, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus on seisukohal, arvestades alaealise vanust, et eestkostja nõusolekuta ei või alaealine KK tehingud teha (TsMS § 557 lg 4). Kohus selgitab, et TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse, TsMS § 478 lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS §466 lg 1).

Ene Tsefels Kohtunik