2-06-26422/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSBmaksab elatist alaealise lapse AK ülalpidamiseks igakuiselt 1500.00 krooni alate skuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise summa suuruse muutumiseni hageja AKkasuks. Pooled esitasid kohtule kokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
Legislator headnote
AI generated2-06-26422/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Menetlusosalistele määruse teatavakstegemise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks TsMS § 455 lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26422 Tsiviilasi
Menetlustoiming AK hagi SB vastu elatise nõudes.
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK Kostja SB
Menetluse liik Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Kinnitada AK´i ja SBvaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1 SBmaksab elatist alaealise lapse AK ülalpidamiseks igakuiselt 1500.00 krooni alates kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise summa suuruse muutumiseni hageja AKkasuks. 2.Välja mõista kostjalt SB´lt riigilõiv summas 375 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta Rahandusministeeriumi kontole Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2900072123 või Ühispangas kontole nr 10220034796011, viitenumber 290072123.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-26422 AK´i hagis SB vastu elatise nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega.
Menetlusosalistele määruse teatavakstegemise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks TsMS § 455 lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega.
Määruse peale edasikaebe tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2) Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Määruskaebuse läbivaatamise kord TsMS § 663 lg 1 kohaselt Harju Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega, kui maakohus ei rahulda määruskaebust (lg 5), esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 2) Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 466 lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
Kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on AK hagi SB vastu elatise nõudes. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud järgmistel tingimustel:
1. SBmaksab elatist alaealise lapse AK ülalpidamiseks igakuiselt 1500.00 krooni alate skuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise summa suuruse muutumiseni hageja AKkasuks.
Pooled esitasid kohtule kokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st
3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Arvestades TsMS § 150 lg 2 p 1, mõistab kohus TsMS § 129 lg 2 alusel kostjalt välja riigilõivu riigituludesse poole võrdeliselt hagi rahuldatud osast (9 x 1500 = 13500), mis vastavalt riigilõivuseadusele on 750 : 2 = 375 krooni.
Liili Lauri Kohtunik