2-07-380/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-380

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev)

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2007. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-07-380

Tsiviilasi Aktsiaseltsi XX hagi R.V.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts XX (registrikood xxx; asukoht xxx hageja esindaja Lindorff Eesti AS (Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja R.V. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

29. jaanuar 2007. a. Kohtuistungile ilmunud isikud Hageja esindaja Raido Reinsalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.V.ilt võlgnevus summas 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) krooni ja

90 senti AS XX kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses R.V.i kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-07-380

2(3) Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Aktsiaselts XX on esitanud 02. 01. 2007. a. Harju Maakohtule hagi R.V.i vastu põhivõlgnevuse summas 486 krooni ja 95 senti ning viiviste summas 485 krooni ja 95 senti, kokku 972 krooni ja 90 sendi väljamõistmiseks.

Kostja on kohtule saatnud kirjaliku vastuse, milles võtab hagi omaks.

Asjas oli määratud kohtuistung 29. 01. 2007. a. Kostja istungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

Kuna kostja on kohtule esitatud vastuses hagi sisuliselt õigeks võtnud, leiab kohus, et antud asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

11. 09. 2000. a. sõlmis hageja kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Kostja kohustus lepingust tulenevalt mobiilsideteenuse eest tasuma igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Perioodi 31. 03. 2001. a. kuni 30. 06. 2001. a. eest võlgneb kostja hagejale 486 krooni ja 95 senti. Viiviseid nõuab hageja seisuga kuni 29. 12. 2006.a. 485 krooni ja 95 senti. Kokku 972 krooni ja 90 senti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg.1 võidakse kohustise täitmine vastavalt lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Leppetrahviks (viiviseks) loetakse lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK § 191 lg.1). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas (vt

Tsiviilasi nr 2-07-380

3(3) liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate XX NMT 450 JA GSM kasutamise kasutamise eeskirja p 7.7).

TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik