2-01-180/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada xxx ja aktsiaselts xxx (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Mitti vahel sõlmitud alljärgnev kokkulepe: Hageja loobub ebamõistlikult suurest intresside, viiviste ja trahvisummast, kuna tunnistab, et sellega saaksid kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. 1.2. Kostja tunnistab põhivõlga summas
Legislator headnote
AI generated2-01-180/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1 064 360.- krooni. 10.11.2004.a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ja xxx nõude tunnustamata. 15.03.2005.a. tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu otsuse ja saatis uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht oli: kohtuotsus on vastuoluline, otsuse põhjenduse kohaselt on kohus tuvastanud, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 880 000.- krooni. Samas leidis ringkonnakohus, et vajalik oleks olnud kontrollida tehingu vastavust headele kommetele. 01.02.2007.a. esitati kohtule lisa kokkuleppele 19.01.2007.a., mille kohaselt pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-01-180
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus
Kohtunik Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
05. veebruar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number 2-01-180
Tsiviilasi xxx hagi aktsiaselts xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas
30 097 759,21 krooni
Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Gennadi Mihelson (isikukood xxx, elukoht Endla 31-33, Tallinn 10122); Kostja: aktsiaselts xxx (registrikood xxx, pankrotis); Kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Tiina Mitt (Õigusbüroo Armit OÜ, asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn 10149).
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada xxx ja aktsiaselts xxx (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Mitti vahel sõlmitud alljärgnev kokkulepe:
1.1. Hageja loobub ebamõistlikult suurest intresside, viiviste ja trahvisummast, kuna tunnistab, et sellega saaksid kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. 1.2. Kostja tunnistab põhivõlga summas
880 000.- (kaheksasada kaheksakümmend tuhat) krooni ja intresse summas 2 120 000.- (kaks miljonit ükssada kakskümmend tuhat) krooni. Kokku tunnistab kostja võlanõuet summas 3 000 000.- (kolm miljonit) krooni.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-01-180 xxx hagis aktsiaselts xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 30 097 759,21 krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.
Menetluse käik
16.11.2001.a. esitas xxx hagi xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 30 097 759,21 krooni. 19.01.2007.a. saabus kohtule samal päeval allkirjastatud kokkulepe, mille pooled palusid
2-01-180
kinnitada ning nõustusid menetluse lõpetamisega. Osundatud kokkuleppe kohaselt pooled tõdesid, et Harju Maakohtu menetluses on xxx hagi AS xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 30 097 759,21 krooni. Sellest põhinõue on
880 000.- krooni, intressid 2 128 720.- krooni, viivised 26 904 679,21 krooni ja trahv
1 064 360.- krooni. 10.11.2004.a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ja xxx nõude tunnustamata. 15.03.2005.a. tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu otsuse ja saatis uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht oli: kohtuotsus on vastuoluline, otsuse põhjenduse kohaselt on kohus tuvastanud, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 880 000.- krooni. Samas leidis ringkonnakohus, et vajalik oleks olnud kontrollida tehingu vastavust headele kommetele. 01.02.2007.a. esitati kohtule lisa kokkuleppele 19.01.2007.a., mille kohaselt pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432.
Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §
430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Maimu Laumets Kohtunik