2-05-16848/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 05 – 16848

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „06“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 05 – 16848 Tsiviilasi: M A hagi R R vastu alaealise lapse, R R, ülalpidamiseks Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsusega välja mõistetud alimentide muutmise

ning alates „12“septembrist 2005.a. Perekonnaseaduse alusel 1 345.- krooni kuus elatusraha väljamõistmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: M A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: R R (isikukood: xxx elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Alaealine laps (ülalpidamist vajav täisealine): R R (isikukood: xxx, sünniaeg: „01“detsembril 1988.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „22“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja ja hageja, M A; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsusega (tsiviiltoimik nr.2 – 301 / 94) R R M A kasuks välja mõistetud elatise (alimentide) suurust ning mõista R R välja elatusraha kindlas summas kehtiva Perekonnaseaduse alusel.

Mõista R R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: R R (isikukood: xxx, sünniaeg: „01“detsembril 1988.a), ülalpidamiseks alla Perekonnaseadusega kehtestatud alammäära, summas 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) kuus, alates „12“septembrist 2005.a. kuni „30“juunini 2009.a. so kuni alaealise lapse: R R (isikukood: xxx, sünniaeg: „01“detsembril 1988.a.), poolt Põltsamaa Kodu – ja Põllutöökoolis üldehituse eriala lõpetamiseni M A (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks.

Lõpetada Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsuse täitmine alates 06.veebruarist 2007.a..

Arvata R R poolt Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsuse (tsiviiltoimik nr.2 –

301 / 94) täitmiseks ajavahemiku alates 12.septembrist 2005.a. kuni 06.veebruaruni 2007.a. eest M A makstud alimendid (elatis) käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna R R kanda.

Välja mõista R R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) riigilõiv 650.- krooni (kuussada viiskümmend krooni ja 00 senti) riigituludesse. R R tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. 10220034796011 (Hansapangas konto nr.221023778606). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078583 ning selgitus: „R R, tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 16848, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Riigilõivu tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasumata jätmise korral suunatakse riigilõivu nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord:

Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

M A ja R R elasid, vastavalt hagiavaldusele, faktilistes abielulistes suhetes alates 1987.a. kuni 1991.a.. Poolte kooselust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.7), alaealine laps: R R (isikukood: xxx, sünniaeg: „01“detsembril 1988.a.), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.4), oli hageja, M A, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, R R, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud. R R oli Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsusega välja mõistetud M A kasuks alaealise lapse, R R, ülalpidamiseks alimendid ¼ osas kõikidest töötasu liikidest kuni alaealise R R täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt, ei olnud nimetatud alimendid alaealise R R ülalpidamiseks piisavad. M A palus kohtul suurendada R R välja mõistetud elatise (alimentide) suurust ning mõista välja elatusraha kindlas summas kuus, vastavalt kehtivale Perekonnaseadusele. M A palus R R välja mõista elatusraha

1 345.- krooni kuus alates 12.septembrist 2005.a. so alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, R R, kirjalikus vastuses kohtule (tl.27-28; 35-36) vaidles hagile vastu, kuna R R ei olnud seoses invaliidistumisega võimalik maksta elatusraha M A poolt nõutud summas. Kirjaliku vastuse kohaselt on R R ise osaliselt ülalpeetav. R R esineb raske puue, teda on opereeritud ja ta on arvel Tartu Onkoloogiakliinikus.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, M A, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palus R R välja mõista elatusraha alla „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruse ühe lapse kohta kuus, summas 1 000.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „12“septembrist 2005.a.. kuni lapse poolt Põltsamaa Kodu – ja Põllutöökooli lõpetamiseni. Hageja, M A, selgitas kohtule, et tema ja R R elasid faktilistes abielulistes suhetes alates 1987.a., poolte kooselu lõppes 1991.aastal. R R lapse kasvatamisest osa ei võta ning kohtu poolt väljamõistetud alimente maksab ebaregulaarselt. M A selgitas kohtule kohtuistungil, et R R välja mõistetud alimentidest ei jätku alaealise R R ülalpidamiseks ning palus suurendada elatise suurust ning R R välja mõista elatusraha kindlas summas

1 000.- krooni kuus so alla Perekonnaseadusega kehtestatud alamäära, arvestades R R rasket tervislikku seisundit (R R on opereeritud ja ta on arvel Tartu Onkoloogiakliinikus).

Kostja, R R, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. R R ei ole kohtule esitanud kirjalikku taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, aga samuti ei ole R R laekunud kohtule kirjalikku taotlust, milles R R taotleks enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt. Hageja, M A, taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtuistungile mitteilmunud R R osavõtuta. Kohus rahuldas M A taotluse.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Lohusuu Vallavalitsuse tõendiga M A elukoha ja perekonna koosseisu kohta (tl.4). M A töötu kaartiga nr.15335 (tl.5). Fotoärakirjaga M A tööraamatust (tl.6). Fotoärakirjaga R R sünnitunnistusest (tl.7). Ida – Viru Maakohtu 29.augusti 1994.a. otsusega (tl.8). Rahvastikuregistri väljavõttega (tl.21-22). R R kirjaliku vastusega (tl.27-28). Fotoärakirjaga R R pensionitunnistusest nr.36559 (tl.29). Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendiga R R tervisliku seisundi kohta (tl.30). M A poolt kohtule esitatud hagisumma vähendamise avaldusega (tl.33). Tartu AEK – i otsustega R R tervisliku seisundi kohta (tl.35-37). Viru Maakohtu määrusega 19.septembrist 2006.a. (tl.41-43). M A poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega (tl.61).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §61 lg.6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PkS §61 lg.4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS §136 sätestab, et enne Perekonnaseaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista kehtiva Perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Kehtiva Perekonnaseaduse §71 sätet kohaldatakse ka enne selle seaduse jõustumist tekkinud alimentide (elatise) võlgnevuse suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, R R, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: R R, ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, M A, nõudel R R välja elatise Perekonnaseaduse alusel kindlas summas lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Arvestades R R tervislikku seisundit pidas kohus vajalikuks R R välja mõista elatusraha alla Perekonnaseadusega kehtestatud alamäära, summas 1 000.- krooni kuus, alates 12.septembrist 2005.a.. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista R R riigituludesse 650.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata.

Johannes Külaots Kohtunik