2-06-24183/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-24183

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-06-24183

Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu lapsele elatise saamiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: xxx kohustub alates veebruarist 2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni tasuma tütre xxx, isikukood xxx, ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni. Tasumine toimub kuu 5. kuupäevaks xxx arvelduskontole nr 1100912660 Hansapangas. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-24183 xxx hagis xxx vastu lapsele elatise saamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõista xxx riigilõiv summas 750.- (seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. xxx tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078444 ning selgitus: xxx, 2-06-24183, riigilõiv“. Tasumine peab toimuma käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.

Menetluse käik

xxx esitas 08.09.2006.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse xxx vastu lapsele elatise nõudes. 27.10.2006.a. esitas kostja makseettepanekule vastuväite. 17.11.2006.a. kohtumäärusega anti avaldus üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

2-06-24183

29.01.2007.a. esitasid pooled kohtule avalduse kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks. Osundatud kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale alates veebruarist 2007.a. igakuiselt 5. kuupäevaks 2500.- krooni elatist lapse ülalpidamiseks. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Enne 01.01.2007.a. kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses lapse elatisnõudes. Sarnane on ka kehtiva riigilõivuseaduse regulatsioon (RLS § 22 lg 1 p 2). Kuna hageja oli riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata riigilõivu riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, kui elatusraha summaks on 2500.- krooni kuus, on käesoleva hagi hinnaks 2500 × 9 = 22 500.- krooni, millelt RLS lisa 1 kohaselt kuuluks tasumisele riigilõiv suuruses 1500.- krooni. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses, s.o summas 750.- krooni. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Maimu Laumets Kohtunik