2-06-7784/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-06-7784

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 5.veebruar 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-06-7784 Tsiviilasi Rain Uussaar hagi Helgi Järveots vastu kinnistu valduse hagejale kui kinnistu omanikule üle andmiseks kohustamiseks Menetlustoiming Poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks ja hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Rain Uussaar ( ), hageja esindaja vandeadvokaat Nigul Saar (AB Paul Varul - Ahtri 6A Tallinn) ja kostja Helgi Järveots ( )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja Rain Uussaar ja kostja Helgi Järveots vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.Helgi Järveots vabastab Rain Uussaarele kuuluva kinnistu ( kuna valdamisel puudub õiguslik alus; 1.2.Kinnistu valduse üleandmine Rain Uussaarele, kusjuures kinnistu on vabastatud Helgi Järveotsa varast, toimub hiljemalt 20.mail 2007.a. 1.3. Kummagi poole kohtukulud jäävad tema enese kanda.

2. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada Rain Uussaare poolt hagilt Helgi Järveots vastu (selgitusega: Pärnu Maakohus, hagi eluruumi vabastamise kohta) 30.03.2006 ja 10.04.2006 Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS- is SEB Eesti Ühispank kokku 18 250 (kaheksateist tuhat kakssada viiskümmend) kroonisest riigilõivust pool so 9125 (üheksa tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni Rain Uussaare arveldusarvele nr .

4. Riigilõivu tagastamise osas saata jõustunud määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Kalevi 1, Tartu 51010).

2-06-7784

2(3) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates määruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS Maakohtu menetluses on Rain Uusaare hagi Helgi Järveots vastu, milles hageja palub kohustada kostjat üle andma M kinnistu valdus hagejale kui kinnistu omanikule.

Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtajaks vastanud.

25.01.2007.a. esitasid pooled kohtule kirjalikult sõlmitud kompromissi, millest nähtub, et pooled soovivad lõpetada vaidluse kinnistu valduse üle kompromissiga, mille sisu on alljärgnev: 1.Helgi Järveots vabastab Rain Uussaarele kuuluva M kinnistu, kuna valdamisel puudub õiguslik alus. 2.Kinnistu valduse üleandmine Rain Uussaarele, kusjuures kinnistu on vabastatud Helgi Järveotsa varast, toimub hiljemalt 20.mail 2007.a. 3.Helgi Järveots teab, et kompromissi kinnitamisega ei saa ta sama vaidlust kohtus uuesti algatada ega ka olemas olnut jätkata 4.Rain Uussaare esindaja kinnitab, et tal on teada kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamise tagajärjed. 5.Hageja palub kompromissi tõttu asja lõpetamisel tagastada talle seaduses ette nähtud osa riigilõivust, muud kulud jäävad poolte kanda 6.Kompromissi sõlmimine toimub sidekanalite vahendusel nii, et kompromissi hageja poolt allakirjutatud tekst edastatakse teisele poolele faksi teel ning kostja allkirjastab selle dokumendi olles eelnevalt kokku leppinud sellises allakirjutamises .

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohtule esitatud kompromissis kinnitavad pooled, et soovivad vaidluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik.

2-06-7784

3(3) TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Hageja on esitanud taotluse tagastada talle kompromissi tõttu asja lõpetamisel seaduses ettenähtud osa riigilõivust. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Hageja on käesolevas asjas tasunud hagilt riigilõivu kokku 18 250 krooni (30.03.2006.a. – 60 krooni ja 10.04.2006.a. – täiendavalt kohtu nõudmisel veel 18 190 krooni), seega kuulub hagejale tagastamisele pool sellest so 9125 krooni.

R.Undrest kohtunik