2-06-15651/7 · 2-06-15651/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Legislator headnote

AI generated

2-06-15651/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Keywords

AI generated

lack of financial resources economic hardship long-term financing fraudulent insurance claim costs under foreigners act lack of economic substance

AI generated

2-06-38599/1

49 796.61 krooni. Lepingu kohaselt oli kostjal raha tagastamise kohustus maksegraafiku alusel viimase maksetähtajaga XXX. Lepingus sisaldus muu hulgas poolte kokkulepe intressi tasumises 16% ulatuses krediidisummast aasta kohta. Krediidi brutosumma oli XXX sõlmisid hageja ja EE käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse tagada NZ’i laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise.

2-12-18131/22

07.05.2012 esitas hageja kostja vastu hagi 1 917,35 euro nõudes.

2-08-6900/2

Hageja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 2. juunil 2008.a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-07-22692/5

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS S E Ü ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxxxxxxx x) hageja esindaja L V, kostja TÜ E ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja esindaja PR T, kostja P T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x), kostja U T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxx tn x)

2-22-124128/11

Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja ja kostja (millest 569,13 eurot põhivõlgnevus; 241,61 eurot põhivõlalt perioodi eest 24.08.2020

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja

koht

06.veebruar 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-15651

Tsiviilasi

Investment House OÜ hagi Elliks Furs OÜ, T V , M E ’u ja O

R vastu 510 450 krooni nõudes.

Menetlusosalised

ja

Menetlusosalised

ja

Menetlusosalised

ja

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: Investment House OÜ (reg.kood 11072184, asukoht

Pirita tee 22f-48, Tallinn 10151),

esindaja vandeadvokaat S R (isikukood xxxx, asukoht

Advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik, Ahtri 6a, Tallinn

10151).

Kostjad:

Elliks Furs OÜ (reg.kood 10797146, asukoht Mäetõnu 4,

Pajusti 46603, Lääne-Virumaa),

M E (iskukood xxxx, elukoht xxxx )

esindajad

vandeadvokaat

S

M

,

Vahur

Kivistik

(Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, Tallinn

10117).

T V (isikukood xxxx, elukoht xxxx ),

O R (isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja vandeadvokaat K N (Advokaadibüroo Küllike

Namm, asukoht Laada 27, Rakvere linn 44310, Lääne-

Virumaa).

Kirjalikus menetluses

01.02.2007.a.

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada Investment House OÜ hagi Elliks Furs OÜ, T

Investment House OÜ hagi Elliks Furs OÜ, T

Investment House OÜ hagi Elliks Furs OÜ, T V

, M

, M El

El

El u ja O

u ja O

u ja O R vastu

vastu

vastu osaliselt

osaliselt

osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista Elliks Furs OÜ

Elliks Furs OÜ

Elliks Furs OÜ-ltltltlt, T

, T

, T V ltltltlt, M

, M

, M E

E

E ’u

’u’u

’ultltltlt ja O

ja O

ja O R

R

R ltltltlt solidaarselt

solidaarselt

Invest

Investment Hou

ment Hou

ment House OÜ

se OÜ

se OÜ (reg.kood 11

(reg.kood 11

(reg.kood 11072184) kasuks ja võlgnevuse katteks

072184) kasuks ja võlgnevuse katteks

072184) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

kokku

54 800 (nelisada

0 (nelisada

0 (nelisada viis

viis

viiskümmend

kümmend

kümmend neli

neli

neli tuhat kaheks

tuhat kaheks

tuhat kaheksas

as

asada) krooni, millest

ada) krooni, millest

T V

V

V lt ja O

lt ja O

lt ja O R lt kummaltki 1

lt kummaltki 1

lt kummaltki 181

81 45

450 (ükssada

0 (ükssada

0 (ükssada kaheksa

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend üks

üks

üks tuhat

tuhat

nelis

nelisada

ada

ada viiskümmend

viiskümmend

viiskümmend) kroon

) kroon

) krooni, , , , M E

E

E ’ult

’ult

’ult 91

91 450

450 (ü

(ü

(ühe

he

heks

ks

ksakümmend

akümmend

akümmend üks

üks

üks tuhat

tuhat

tuhat neli

neli

nelisada

sada

viiskümmend

viiskümmend) ) ) ) krooni

krooni

krooni ja

ja

ja Ellik Furs OÜ

Ellik Furs OÜ

Ellik Furs OÜ-lt 450

lt 450

lt 450 (nelisada viiskümmend)

(nelisada viiskümmend)

(nelisada viiskümmend) krooni

krooni

krooni.

Välja mõista

Välja mõista M

M

M E ’ult

’ult

’ult alates 21.06.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis

alates 21.06.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis

0,05% päevas arvestusega, et vastutuse piirmäär

0,05% päevas arvestusega, et vastutuse piirmäär kokku

okku

okku ei ületaks 300

ei ületaks 300

ei ületaks 300 000 krooni.

000 krooni.

Jätta

kõik

menetluskulud

Ellik

Jätta

kõik

menetluskulud

Ellik

Jätta

kõik

menetluskulud

Ellik

Jätta

kõik

menetluskulud

Elliks

Furs

OÜ

Furs

OÜ

Furs

OÜ

Furs

OÜ

kanda

kanda.

Määrata

hageja

.

Määrata

hageja

.

Määrata

hageja

.

Määrata

hageja

menetluskuludeks

menetluskuludeks 31

31 180 (kolmkümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni

180 (kolmkümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni

ning mõista

ning mõista see summa

see summa

see summa Ellik

Ellik

Elliks Furs OÜ

Furs OÜ

Furs OÜ-lt

lt

lt välja

välja

välja Investment House OÜ

Investment House OÜ

Investment House OÜ-le

lele

le (reg.kood

(reg.kood

11072184)

1072184)

1072184) menetluskulude

menetluskulude

menetluskulude katteks

katteks

katteks.

Muus osas jätta poolte menetluskulud

Muus osas jätta poolte menetluskulud nende

nende

nende endi kanda.

endi kanda.

Tagastada

Tagastada Investment House OÜ

Investment House OÜ

Investment House OÜ-le

lele

le (reg.kood 11072184, asukoht Pirita tee 22f

(reg.kood 11072184, asukoht Pirita tee 22f

(reg.kood 11072184, asukoht Pirita tee 22f-48,

48,

Tallinn 10151

Tallinn 10151, arveldusarve nr.

, arveldusarve nr.

, arveldusarve nr. 332104260003

332104260003

332104260003) riigilõiv summas

) riigilõiv summas

) riigilõiv summas 9 000

000 ( ( ( (üheksa

üheksa

üheksa tuhat)

tuhat)

krooni ja saata otsus selles osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Tartus

Kalevi tn. 1.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

kantselei kaudu 0

kantselei kaudu 06.0

.0

.02.2007.a.

.2007.a.

Edasikaebamise kord:

K

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

ohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vasta

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

sel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja ja kostja Elliks Furs OÜ sõlmisid 13.01.2005.a. laenulepingu nr. 01-2005,

mille p. 1.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu 300 000 krooni tähtajaga viis kuud .

Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 3% laenusummalt (9 000 krooni) kuus,

alates laenusumma laenusaaja kontole laekumisest kuni laenu täieliku tasumiseni.

Samal päeval sõlmisid hageja ja kostjad T V , M E ning O R käenduslepingu,

millega käendajad võtsid endale kohustuse hüvitada, kanda ja tasuda kõik laenulepingu

ja käenduslepingu täitmisega seotud kulud (s.h. kohtukulu ja kulud õigusabile). Kostjad

on rikkunud lepingut ja jätnud laenu tagastamata. 03.04.2006.a. andis hageja kostjatele

kohustuse täitmiseks tähtaja 17.04.2006.a.

Hageja põhistab nõuet VÕS sätteiga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja

kohaselt. Laen summas 300 000 krooni ja igakuised intressid 9 000 krooni on tasumata.

VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p. 4.1. ja käenduslepingu p. 3.1. kohaselt

saab hageja nõuda viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast ehk 150 krooni päevas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale

viivisele kostjatelt kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis

0,05%

tagastamata

laenusummalt

päevas.

VÕS

§

kohustab

käendajaid

käenduslepingus sätestatud kohustust täitma. VÕS § 145 kohaselt vastutavad võlgnik ja

käendajad solidaarselt. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

kokkulepe, käendusleping, maksegraafikud, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused,

hinnakiri, riigilõivu tasumise maksekorraldus.

II. Kostja

II. Kostjate

te

te kirjalik vastus.

kirjalik vastus.

Kostjate Elliks Furs OÜ ja M E ’u kirjaliku vastuse kohaselt oli laenu

tagastamise tähtajaks viis kuud ehk hiljemalt 13.06.2005.a. Intressiks oli kokku lepitud

3% alates raha laekumisest saaja kontole kuni täieliku tasumiseni. Käendajad käendasid

laenu summas 300 000 krooni. Laenusaaja oma kohustust tähtaegselt ei täitnud.

03.04.2006.a.

andis

hageja

kostjatele

kohustuse

täitmiseks

täiendava

tähtaja

17.04.2006.a. Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, sest vaidlevad vastu nõude suurusele.

Hageja põhivõla nõue on ebatäpne, sest 04.05.2006.a. tasus Elliks Furs OÜ hagejale

maksekorralduse nr. 534 alusel 30 000 krooni. Seega on põhivõla suurus tegelikult

väiksem ja selletõttu ebaõige ka viivisearvestus.

Hageja on kostjate suhtes rikkunud hea usu põhimõtet, mis on sätestatud VÕS § 6 lg. 1,

mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg. 2 sätestab, et õiguste teostamine ei ole lubatud

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus

on oma 09.03.2006.a. lahendis nr. 3-2-1-2-06 asunud seisukohale: „Tulenevalt TsÜS §-st

138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Ka sel juhul, kui pooled on

kokku leppinud võimaluses leping erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise

lõpetamiseks tähtaega andmata igasuguse rikkumise korral, peab kohus arvestama

poolte taotlusel hea usu põhimõttega.“

Kostjad on seisukohal, et hageja on omakasupüüdlikult venitanud laenu

sissenõudmisega,

et

suurendada

sissenõutavate

viiviste

ja

intressi

summat.

Laenulepingu p. 3.4 kohaselt intressimaksega hilinemisel rohkem kui 10 päeva on

laenuandjal õigus laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Hagiavaldusest nähtuvalt ei

tasunud kostjad intressi tähtaegselt. Hoolimata eeltoodust ei kutsunud hageja laenu

tagasi, vaid lasi intressisummal kasvada. Lisaks eelnevale andis hageja kostjatele

täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks alles 03.04.2006, s.o. üheksa kuud pärast

nõude sissenõutavaks muutmist. Selleks ajaks oli viivisesumma kasvanud ebamõistlikult

suureks. Kostjad on seisukohal, et selline hagejapoolne käitumine oli ajendatud soovist

kostjate arvel kohustuse mahtu suurendada. Kostjad paluvad vähendada viivis mõistliku

suuruseni. Käendaja M.E intresside tasumise eest ei vastuta, sest lepinguga on

käenduse maht piiritletud summaga 300 000 krooni. Kostjad on arvamusel, et vaidlus on

võimalik lahendada kompromissi teel.

Kostjate T V ja O R esindaja 01.09.2006.a. kirjalikus vastuses teatab, et kostjad

tunnistavad hagi osaliselt, sest Elliks Furs OÜ on osa laenusummast hagejale juba

tasunud. Kostjad leiavad, et intressinõue on alusetu, sest vastavalt käenduslepingu p.-le

1 käendajad käendavad ainult laenu mahus 300 000 krooni. Intresside eest kostjad ei

vastuta. Viivise kohta leiavad kostjad, et hageja ei ole käitunud heas usus. Vastavalt

laenulepingu p.-dele 1.2. ja 2.1. oli laenusumma tasumise tähtajaks 16.05.2005.a. Siis

muutus nõue sissenõutavaks. Hageja andis käendajatele kohustuse täitmiseks täiendava

aja – 03.04.2006.a. Selleks ajaks oli viivist kujunenud rohkem kui üheksa kuu eest. VÕS

§ 6 lg. 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg. 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud

selliselt, et põhjustatakse kahju teisele isikule. Kostjad on seisukohal, et hageja on

käitunud hea usu vastaselt, kui ei teatanud Elliks Furs OÜ lepingu rikkumisest

kostjatele koheselt peale rikkumisest teada saamist. Sellest tulenevalt kostjad leiavad, et

hagejal ei ole hea usu vastase käitumise tõttu üldse õigust viivist nõuda. Kui see õigus

aga siiski on, siis paluvad kostjad viivist vähendada mõistliku ulatuseni.

III. Asja kohtulik

III. Asja kohtulik menetlus.

menetlus.

20.12.2006.a. eelistungil hageja esindaja leidis, et 30 000 krooni tasumisega on

kaetud viivised, kuna VÕS § 88 lg. 8 kohaselt loetakse esmalt tasutuks intress ja viivis

on üks intressi liike. Ülejäänud osas soovib hageja hagi rahuldamist 300 000 krooni

laenu katteks, tasumata intressi katteks 154 800 krooni. Edasi on kuni hagi esitamiseni

arvestatud viivis 55 650 krooni, millest on võimalik maha arvata 30 000 krooni.

Kooskõlas VÕS § 367 sätestatuga soovib hageja ka viivitusintressi väljamõistmist 0,05%

päevas tasumata laenusummalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni kõigilt

kostjailt.

Laenusaajast

kostja

esindaja

väljendas

kostjate

võimalusi

kokkuleppe

sõlmimiseks. Poolte esindajad teatasid, et kui ka kokkulepet ei sõlmita, võib kohus

lahendada asja kirjalikus menetluses ilma poolte osavõtuta. Kohus andis pooltele aega

kokkuleppe sõlmimiseks ja määras asja läbivaatamise ajaks 01.02.2007.a. 01.02.2007.a.

esitas hageja oma kirjaliku seisukoha, milles teatas, et mingit summat ei ole makstud,

kokkuleppe sõlmimiseks pole ühendust võetud ning hageja jääb oma nõude juurde

rahuldada hagi kostjate vastu järgmiselt: põhivõlg 300 000 krooni, intressid 154 800

krooni, viivis 59 550 krooni. Viivis on arvestatud 597 päeva eest 0,05% tasumisele

kuuluvast summast ehk 150 krooni päevas. Kokku viivis 89 550 krooni, millest tasutud

on 30 000 krooni. Kokku on asja läbivaatamise ajaks kostjatel solidaarne kohustus

tasuda 514 350 krooni. Hageja ei nõustu kostjate esindaja K.N ’i väitega, et V ja R

vastutus piirneb 300 000 krooniga. Hageja palub mõista välja T V lt ja O R ’lt

kummaltki 200 000 krooni, M E ult 110 000 krooni ja kooskõlas TsMS §-ga 367 viivis

0,05% põhinõudest kuni selle täitmiseni selliselt, et maksimaalne vastutus piirneks

300 000 krooniga, ning Ellik Furs OÜ-lt 4 350 krooni. Kohtukulud palub hageja välja

mõista kostjatelt võrdsetes osades. Kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuluks riigilõiv 24 250 krooni ja õigusabikulu summas 15 930 krooni, kokku

seega 40 180 krooni.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid

seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus

tuleneb laenu- ja käenduslepingust.

VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p.

l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Asjas esitatud käenduslepingu

kohaselt on tegemist kaaskäendajatega, kes VÕS § 150 kohaselt vastutavad võlausaldaja

ees solidaarselt. Käendajate vastuväited ei ole arvestatavad. Nad on lepingu

allkirjastanud ja oli nende otsustada, kas nad nõustuvad käendaja kohustusi kandma.

Käenduslepingu p. 1.1. kohaselt on iga käendaja vastutuse maht summas 300 000 krooni

(laen). Sama lepingu p. 2 kohaselt pöördub nõue täitmiseks käendajale, kui laenu võtja

ei täida laenu tingimusi 10 päeva jooksul. Nõude esitamisel käendajale kohustub

käendaja tasuma maksmata osa laenust kümne päeva jooksul. Viivise maksmise

kohustus on sätestatud käenduslepingu p.-s 3. Laenulepingu p. 2 järgi oli laenu tähtaeg

viis kuud alates raha laekumisest laenaja kontole. Tõendit selle kohta, millal raha

kontole laekus, esitatud pole. Laenulepingu p. 1 kohaselt pidi raha üle kantama kolme

päeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest, mis toimus 13.01.2005.a. Seega oli laenu

tagastamise tähtaeg hiljemalt 16.06.2005.a. ja käendajate poole pöördumise aeg

hiljemalt 26. juuni 2005.a. Hagi on esitatud 21.06.2006.a. ehk pea aasta hiljem.

Järelikult on õige käendajate viide sellele, et hageja on käitunud hea usu põhimõtete

vastaselt ja põhjendamatult lasknud tekkida viivisel, et kostjate arvel oma nõuet

alusetult suurendada. Kostjad on palunud vähendada viivisesummat mõistliku

suuruseni. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,

võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada. Kohus peab õiglaseks

nõutavat viivisesummat vähendada ja lugeda mõistlikuks viivisesummaks 30 000 krooni,

mis on Elliks Furs’i poolt tasutud 04.05.2006.a. maksekorraldusega nr. 534 ja mille

hageja on juba arvestanud viivise katteks.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt

summas 454 800 krooni, millest põhivõlg 300 000 krooni ja intressid 154 800 krooni. VÕS

§ 65 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Hageja on määratlenud, kellelt ja millise summa ta soovib

nõuda ja kohtul pole põhjust seda mitte arvestada. Tulenevalt nõutava summa ja

rahuldamisele kuuluva summa vahest vähendab kohus vastavalt kolmelt käendajalt

igaühelt nõutavat summat 18 550 krooni võrra.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale

viivisele käendaja M.E ’ult välja mõista alates 21.06.2006.a. kuni tagastamata

laenusumma täieliku tasumiseni viivis 0,05% tagastamata summalt päevas selliselt, et

käendaja maksimaalne vastutus ei ületaks tema vastutuse määra summas 300 000

krooni.

Kohus leidis, et lähtudes TsMS § 367 sätteist tuleb alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni viivis 0,05% päevas välja kostja M.E ’ult.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele

muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg. 1

kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigis

tasutav rahasumma, mis sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tuleb tasuda: 1) hagilt,

vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; 2) avalduselt hagita menetluses

ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; 3) apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule

esitatavalt määruskaebuselt. Lg. 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg. 1 järgi tsiviilasja hind on hagihind

ja hagita asja hind. TsMS § 133 lg. 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi,

milleks hagiavalduse kohaselt on 300 000 krooni. Sellelt summalt on vastavalt RLS lisale

2 tasumisele kuuluv riigilõiv 15 250 krooni. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu

lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale

kätte. Hageja on hagi esitamiseks 28.06.2006.a. maksedokumendi nr. 10 alusel tasunud

kontolt nr. 332104260003 Viru Maakohtule viitenumbriga 2900072136 riigilõivu 24 250

krooni selgitusega Investment House Oü hagi 510 450 krooni nõudes. Seega on ekslikult

tasutud rohkem 9 000 krooni, mis tuleb hagejale tagastada. TsMS § 150 lg. 1 p. 1

kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem. Seega tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista 15 250 krooni.

Hageja kohtuvälise kuluna on esitatud õigusabi kulu summas 15 930 krooni, mis

TsMS § 144 p. 1 kohaselt on käsitletav kohtuvälise kuluna ja tuleb jätta kostjate kanda.

TsMS § 165 lg. 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad

nad menetluskulude eest võrdselt, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et

menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja Elliks Furs OÜ kanda, kes laenusaajana on

jätnud oma lepingujärgse kohustuse täitmata ja sellega põhjustanud kohtumenetluse.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 145, 150, 367,

396 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 162, § 165, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1

nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 12.

12.

12. märtsil 2007.a

märtsil 2007.a

Nooremreferent

I.Golubev

2-06-15651/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text