3-05-978/6 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 5.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-978 Haldusasi J.Z kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) poolt 29.09.2005 kirjaga nr 15.2-20/43079 vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning KMA kohustamiseks vaide uuesti läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.02.2006 otsus nr 3-05-978 Menetluse alus ringkonnakohtus J.Z apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.Z Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.02.2006 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

Kohustada Kodakondsusja Migratsiooniametit läbi vaatama J.Z vaie Kodakondsusja Migratsiooniameti 27.07.2005 kirjaga nr 15.2-20/33145 J.Z kodakondsuse saamise sooviavalduse läbivaatamatult tagastamise peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib vahetult Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) teatas 27.07.2005 kirjaga nr 15.2-20/33145 J.Z, et tema sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras on jäetud läbi vaatamata ja tema taotlust menetlusse ei võeta. Põhjuseks märgiti asjaolu, et taotlusele polnud lisatud riigilõivu tasumist ning eesti keele oskust tõendavaid dokumente ning taotluse puudusi ei kõrvaldatud KMA poolt antud tähtajaks. 22.08.2005 esitas J.Z KMA Põhja regionaalosakonda suulise vaide KMA 27.07.2005 kirja nr 15.2- 20/33145 peale.

3-05-978

2(4) 01.09.2005 teavitas KMA oma kirjaga J.Z vaides esinevatest puudustest, milleks olid selgelt väljendatud taotluse puudumine ja kinnituse puudumine selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Vaide esitajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 12.09.2005, tähtaega pikendati kaebaja avalduse alusel kuni 26.09.2005. KMA 29.09.2005 kirjaga nr 15.2-20/43079 tagastati J.Z vaie, sest vaide puudusi ei kõrvaldatud.

J.Z esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks KMA poolt vaide tagastamine ning kohustada KMA-d vaiet läbi vaatama. Kaebaja väitel esitas ta suulise vaide, sest kirjaliku vaide esitamiseks ei oska ta piisavalt eesti keelt, tal puuduvad juriidilised teadmised ning vajaliku õigusabi saamiseks materiaalsed võimalused. KMA ametnik, kes protokollis vaide, oli tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p 5 ja p 6 kohustatud vajadusel vaiet täpsustama. KMA on aga taotlenud, et kaebaja ise kõrvaldaks KMA ametniku vead.

Kodakondsusja Migratsiooniamet oli seisukohal, et vaide tagastamine on toimunud õiguspäraselt. Kaebuse esitaja suuline vaie on protokollitud ja sellele on võetud tema allkiri. HMS §

76 lg 2 p 5 ja p 6 sätestavad nõuded asjaolude kohta, mis peavad olema vaides märgitud. Tulenevalt HMS § 78 anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja väited, et ta ei oska piisavalt eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, ei mõjuta KMA toimingu õiguspärasust. Kaebajale selgitati, millised on vaide puudused. Kaebuse esitaja ei kõrvaldanud puudusi, mistõttu vaide menetlemine ei olnud võimalik ja vaide tagastamine oli kooskõlas HMS § 79 lg 1 p 2 ja lg 3 sätestatuga. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja aru saanud vaidemenetlusest ja vaidlustatud otsusest, sest kaebaja on kaebuses toonud õigesti esile, millised puudused vaides esinesid, mille parandamist kaebajalt nõuti. Jääb selgusetuks, mis takistas kaebajal puuduste kõrvaldamist.

Tallinna Halduskohtu 09.02.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-978 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et KMA, olles küll suulise vaide protokollimisel jätnud kasutamata võimaluse selle koheseks nõuetekohaseks vormistamiseks, ei ole hilisemalt keeldunud kaebajat abistamast või temale selgitusi andmast. Kaebuse esitajat on teavitatud sellest, millised on vaide puudused, ja talle on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Haldusorgan on püüdnud kaebajat vaide puuduste kõrvaldamisel abistada ning vaide tagastamine on toimunud kooskõlas seadusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses palub J.Z tühistada Tallinna Halduskohtu 09.02.2006 otsus ning mõista vastustajalt välja kohtukulud summas 4000 (neli tuhat) krooni. Apellant leiab, et KMA ametnikud rikkusid hea halduse põhimõtteid, kui tagastasid vaide, mille protokollimisel oleks neil kohe olnud võimalik puudused kõrvaldada. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele asja arutamisele. Kaebajal puuduvad juriidilised teadmised ja võimalused juristi palkamiseks, samuti ei oska ta piisavalt eesti keelt. Apellant on seisukohal, et KMA ja Tallinna Halduskohtu 09.02.2006 otsused loovad ohtliku pretsedendi, millega võetakse kaebajaga sarnastelt isikutelt õigus esitada suuline vaie.

KMA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. HMS § 76 sätestab, et kui vaie ei vasta HMS § 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. KMA teavitas J.Z 01.09.2005 kirjaga nr 15.2-20/38610 vaides esinevatest puudustest ja palus puudused kõrvaldada hiljemalt 12.09.2005, tähtaega pikendati kuni 26.09.2005.

3-05-978

3(4) J.Z ei ole märkinud, et talle oleks haldusorgani poolt keeldutud vajaliku abi osutamisest. KMA on püüdnud välja selgitada vaide esitaja taotlust, mida ja millistel põhjustel isik vaidlustab, ning et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Kuna isik vaatamata korduvatele palvetele ei ole seda teinud, ei olnud võimalik ka edaspidine vaide menetlemine. KMA-l puudus võimalus abistamiskohustuse teistviisi täitmiseks kui puuduste äranäitamine ja tähtaja andmine nende puuduste kõrvaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Käesoleva asja lahendamisel tuleb vastus anda küsimusele, kas haldusorgan on vaiet tagastades õiguspäraselt käitunud ning kas vaide läbivaatamine on vaatamata väidetavatele puudustele võimalik.

HMS § 76 sätestab nõuded vaidele ning võimaldab esitada vaiet nii suuliselt kui kirjalikult. HMS §

78 kohaselt aitab haldusorgan puudused vaides kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 79 lg 2 kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

Riigikohtu halduskolleegium on määruses nr 3-3-1-58 märkinud järgmist „Kohtuväline menetlus võib sõltuvalt asjaoludest olla sobivam õiguste kaitsmise viis kui kohtusse pöördumine. Ta on lihtsam ja odavam kui kohtumenetlus. Isikul peab olema võimalus neid eeliseid kasutada.“ Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-93-04 märgiti „Vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Ka vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi.“

Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et vaide esitamine peab olema võimalikult lihtne ja ilma kõrvalise õigusabita teostatav ning haldusorgan peab pakkuma aktiivset abi nõuetekohase vaide esitamisel. Kuna vaidemenetlusele laieneb ka haldusmenetluse uurimispõhimõte, peab haldusorgan vajaduse korral tõlgendama vaiet, selgitamaks välja isiku tegeliku tahte ning isikut kõige vähem koormaval viisil püüdma tagada vaide nõuetekohasus. Vaide tagastamine võtab isikult vaidlustamise lühikeste tähtaegade tõttu reeglina vaidlustamise võimaluse üldse, mistõttu on tegemist tõsise riivega põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamisele. Seepärast tuleb HMS § 79 lg 1 p 2 kohaldada juhul, kui vaides kindlaks tehtud puudused teevad vaide läbivaatamise võimatuks ning vaatamata haldusorgani poolt antud abile ei ole selliseid puudusi vaide esitaja poolt kõrvaldatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on KMA käesoleval juhul rikkunud abistamiskohustust ning uurimispõhimõtet, samuti ei saa lugeda vaide puudusi sellisteks, mis oleksid tinginud vaide läbivaatamise võimatuse.

Kaebaja märgib õigesti, et vaide suulise esitamise võimaldamine peab andma ka neile isikutele, kelle teadmiste ja väljendusoskuse tase on tavapärasest nõrgem, võimaluse oma õiguste kaitseks. Vaide protokollimine ei ole mitte üksnes vaide esitajale tehnilise abi andmine vaid, arvestades HMS § 78 sätestatud abistamiskohustust, tähendab ka seda, et ametnik selgitab välja ja lisab protokolli asjaolud, mille esitamine vaides HMS § 76 lg 2 kohaselt on nõutav.

Kuigi käesoleval juhul viibis vaide protokollimise juures ametnik, kes 27.07.2005 taotluse läbivaatamata jätmise kohta vastuse koostas, mistõttu pidi vaiet vastuvõtvatel ametnikel olema lihtsam selgitada välja vaidlustamise põhjused ja eesmärk, ei täpsustatud vaide esitaja taotlust ega

3-05-978

4(4) küsitud tema käest, kas ta on kaebuse kohtusse esitanud. Need puudused olid kohe ja küsitlemise teel kõrvaldatavad.

Samuti ei abistatud kaebajat siis, kui ta vaides puuduste kõrvaldamise kirja peale teistkordselt isiklikult KMA-sse pöördus. Selle asemel, et kohapeal kaebaja asjakohane seletus protokollida, võimaldati tal esitada segase sõnastusega avaldus ja pikendati vastamise tähtaega. Kirjavahetuse pidamine isikuga, kelle avaldustest nähtub, et ta ei ole esitatud nõudeid mõistnud ja kes abistamiseks isiklikult haldusorganisse pöördub, ei tähenda abistamiskohustuse igakülgset täitmist.

Seega on haldusorgan vaiet läbivaatamiseks ette valmistades käitunud õigusvastaselt. Selleks, et kohustamiskaebus vaide läbivaatamiseks rahuldamisele kuuluks, tuleb kontrollida, kas vaide esitatud kujul läbivaatamine on võimalik.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaide tagastamise põhjusena esile toodud selgelt väljendatud taotluse puudumine kõrvaldatav vaide tõlgendamisega, sest ilmne on, et isik, kelle sooviavaldus kodakondsuse saamiseks oli jäetud läbi vaatamata, soovis vaidega selle taotluse läbivaatamiseks kohustamist. HMS § 79 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt tuleb vaie tagastada, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või toimub kohtumenetlus. Kaebaja ei olnud samas asjas kohtu poole pöördunud. Seega ei esine vaide läbivaatamist takistavaid asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja kohustab KMA-d vaiet läbi vaatama.

Kaebaja on kaebuses esitanud taotluse 2000 kroonise õigusabikulu ja apellatsioonkaebuses 4000 kroonise õigusabikulu hüvitamiseks. Vaatamata ringkonnakohtu poolt 15.01.2007 määrusega antud tähtajale kuludokumentide esitamiseks ei ole kaebaja selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kuna HKMS § 93 lg 1 kohaselt ei mõista kohus kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja, jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma