3-06-760/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-760 Otsuse kuupäev

5. veebruar 2007. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

S. S.kaebus Viljandi Linnavalitsuse 9. jaanuari 2006. a korralduse nr 19 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2007.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Silvi Suviste, esindaja Anne Nurmi; Vastustaja Viljandi Linnavalitsus, esindaja Ene Pius. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Määrata riigi õigusabi tasuks ja riigi õigusabi kuluks käesolevas haldusasjas 2121 (kaks tuhat ükssada kakskümmend üks) krooni ja 5 senti, mis mõista välja riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole Rein Napa advokaat Anne Nurmi poolt isiku esindamise eest halduskohtumenetluses. 3.Otsus saata riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa advokaat Anne Nurmi riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise osas täitmiseks Advokatuurile.

4. Otsus teha teatavaks ka Rahandusministeeriumile ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Viljandi linna ÕVVTK komisjoni 23.02.1994. a protokollilise otsuse punkti 2.9 kohaselt tunnistati Viljandis Veere 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud elamu suhtes omandireformi õigustatud subjektideks S. S.ja L. S..

ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 29.03.1994.a otsusega kinnitati Viljandi linna ÕVVTK komisjoni 23.02.1994. a protokolliline otsus ning kanti omandireformi õigustatud subjektid endiste omanike ja vara registrisse.

Viljandi Linnavalitsuse 11.04.1994.a korralduse nr 178 punkti 1.9 kohaselt otsustati tagastada S.

S. ja L. S.ale õigusvastaselt võõrandatud varana Veere tn 8.

17.05.1994. a õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise aktiga tagastati Veere 8 majavaldus ½ mõttelistes osades S. S. ja L. S.ale.

2. ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 15.10.1997.a otsusega nr 60-9898 tunnistati S. S.ja L.

S. omandireformi õigustatud subjektideks Viljandis Veere 8, 8a (kvartal 51 krunt 8 kinnistu 302) õigusvastaselt võõrandatud 1874 m 2 maa suhtes.

Viljandi Linnavalitsuse 30.11.1998. a korraldusega nr 1567 tunnistati kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 11.04.1994. a korralduse nr 178 punkt 1.9.

ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 21.10.1998.a otsusega muudeti maakonnakomisjoni 15.10.1997.a otsust nr 60-9898 ja otsustati mitte tunnistada S. S. ja L. S.a õigustatud subjektideks Viljandis Veere 8 ja 8a asunud majavalduste osas.

3. 11.07.2001.a majavalduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis L. S. Viljandi linnale üle ½ mõttelise osa Viljandis Veere tn 8 majavaldusest.

4. Tallinna Linnakohtu 06.04.2005.a kohtuotsusega jäeti rahuldamata Viljandi linna hagi S. S.vastu tehingu ( 17.05.1994.a õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, akt nr 137) kehtetuks tunnistamiseks.

5. S. S.esitas 29.12.2005.a Viljandi Linnavalitsusele korduva avalduse Veere 8 maa tagastamisega seotud tähtaja pikendamiseks.

6. Vaidlusaluse Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korraldusega nr 19 pikendati Viljandis Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega 01.maini 2006.a.

7. Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korraldusega nr 20 määrati kvartalis nr 51 asuva hoone, aadressiga Veere tänav 8, teenindamiseks vajaliku maa (krunt nr 2) suuruseks ca 1334 m2 ning katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa.

8. Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2006.a korraldusega nr 359 pikendati Viljandis Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega 31. detsembrini 2006.a.

10. S. S.esitas 13.02.2006. a Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kohtule kaebused Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korralduste nr 19 ja 20 peale.

Tartu Halduskohus rahuldas 20.03.2006.a määrusega kaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse ning Eesti Advokatuur saatis nimetatud määruse täitmiseks Advokaadibüroole Rein Napa.

11. 20.04.2006. a saabus Tartu Halduskohtusse S. S.esindaja advokaat Anne Nurmilt kaebus, milles palutakse tühistada Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korraldus nr 19.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi, kuivõrd temale tulnuks tagastada kogu Veere tn 8 ja 8a hoone ja kogu krunt. S. S.leiab, et tal on õigus tagasi saada terve krunt ja ka Veere tn 8a (endine kinnistu nr 302, millel asuvad kaks hoonet, Veere tn 8 ja Veere tn 8a). Kaebaja leiab ühtlasi, et õigusvastaselt võõrandatud maa (endine kinnistu nr 302) ½ osa ja sellel asuva hoone mittetagastamine ning selle lugemine linnale kuuluvaks on ebaseaduslik, sest kaebuse esitajal oli õigus maa tagastamisele teise õigustatud subjekti, L. S.a poolt maa tagastamisest loobumise korral. Nimelt loobus L. S. õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel asuva hoone nõudmisest, loovutades nõudeõiguse kaebuse esitajale 01.10.1998.a Veere tn

8 suhtes ja 09.01.1999.a Veere tn 8a suhtes. S. S.on seisukohal, et antud juhul on haldusorgan jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ja rikkunud sellega uurimisprintsiipi, mis on viinud kaebaja õigusi rikkuva haldusakti väljaandmiseni. Vastavalt HMS § 55 lg 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud haldusakt ei ole selge, kuivõrd sisaldab ebaõiguspäraseid andmeid ja puudub selgitus millisel õiguslikul alusel kuulub Veere tn 8 krundist osa Viljandi linnale ning miks ei sisalda nimetatud haldusakt informatsiooni asjaolu kohta millistel alustel on sealt välja jäetud Veere tn 8a kaebajale tagastamise küsimus.

Kaebaja leiab, et eeltoodud põhjustel rikub nimetatud haldusakt tema õigusi. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada nimetatud haldusakt põhjusel, et see kinnitab, et ½ Veere tn 8 kinnistut kuulub Viljandi linnale ja nimetatud akt ei tugine õiguslikul alusel ning on seega ebaseaduslik. Nimetatud faktide tähelepanuta jätmine mõjutas korralduse väljaandmisel otseselt korralduse sisu ning kuulub seetõttu tühistamisele vastavalt HMS §-le 58. Kaebaja palub anda välja haldusakt, millega tagastataks kaebajale Viljandi linnas, Veere tn 8 ja 8a asuv maaüksus koos hoonetega ning tühistada Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korraldus nr 19.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide nagu oleks temal õigus tagasi saada Veere tn 8 ja Veere tn 8a krunt ja hooned. Väide ei vasta tõele, kuna kaebaja on subjektiks tunnistatud ainult ½ mõttelises osas Veere 8 maa osas (endise kinnistu suurus 1874 m²). Hoonete osas tunnistati nii L. S. kui ka S. S.mittesubjektideks. Seega puudub õiguslik alus hoonete tagastamiseks.

Viljandi linnale tekitavad hämmeldust kaebaja väited nagu oleks temal õigus tagasi saada kogu Veere 8 ja Veere 8a asuvad krundid ja hooned. Kaebaja ei ole mitte millegagi põhjendanud, mille alusel need hooned ja krundid temale peaksid kuuluma, seda enam, et S. S.on 03.11.1999 – 16.04.2001 läbinud kohtuprotsessid, kus tema vastavasisulisi kaebusi ei rahuldatud.

Arusaamatuks jääb ka kaebaja väide nagu oleks temal olnud õiguslik alus ka Veere 8a osas, kuna

L. S. loovutas oma nõudeõiguse S. S.kasuks. Viljandi Linnavalitsuses on koopia lihtkirjast, kus

L. S. teatab, et loobub omandiõigusest Veere 8a hoone osas S. S.kasuks. Kuna L. S. ei ole Veere

8 hoone osas subjektiks tunnistatud, on nimetatud kiri õigustühine. Väide, et L. S. loobus õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel asuva hoone nõudmisest S. S.kasuks ei ole seega õige.

Enamgi veel, vastavalt Maareformi seaduse § 19¹ lõikele 3 peab maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping olema notariaalselt tõestatud. Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.

Maa nõudeõiguse loovutamise lepingut Viljandi Linnavalitsusele esitatud ei ole. 15.05.2001.a esitas L. S. Viljandi linnale taotluse kompenseerida temale ½ mõttelist osa Veere 8 1874 m² suurusest endisest kinnistust nr 302. Nimetatud avalduse alusel kompenseeriti L. S.ale kuulunud maa osa.

Viljandi linn on jätkuvalt seisukohal, et S. S. polnud õigust ka Veere 8 maja osas, aga kahjuks Viljandi linn uskus S. S.suusõnalist juttu loobuda majaosast ning käituda analoogselt L. S.aga, mille tõttu lasi Viljandi linn mööda tähtaja kohtusse pöördumisel. Viljandi Linnavalitsus palub kohtul jätta rahuldamata S. S.kaebus Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korralduse nr 19 tühistamise nõudes.

Kohtu põhjendused ja otsus

14. Halduskohus on seisukohal, et esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kaebuse lubatavuse osas kuulub kohaldamisele Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldab kohus HKMS § 9 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse esitamiseks kasutanud riigi õigusabi, siis tuleb HKMS § 9 lõike 1 eesmärgi ja mõtte kohaselt kaebuse esitamise kuupäevaks lugeda 13.02.2006.a. Tartu Halduskohtu 20.03.2006.a määruse (tl 10-12) kohaselt on riigi õigusabi taotlus kaebuse esitaja poolt esitatud 13.02.2006.a ja arvestades vaidlusaluse haldusakti andmist 09.01.2006.a ning posti tavapärast liikumiskiirust, on kaebus esitatud seega tähtaegsena. Liiatigi sätestab ORAS § 19 lõige 1 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vaidlustes kahe kuulise kaebuse esitamise tähtaja.

15. HKMS § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS §

26 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Seega tuleneb osundatud sätete koosmõjust, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava õigusvastase haldusakti tühistamine.

16. Halduskohus, kuulanud ära kaebuse esitaja seletuse kohtuistungitel ja menetlusosaliste esindajate selgitused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, on tõendite kogumi hindamisel seisukohal, et vaidlusaluse haldusakti puhul ei ole tegemist õigusvastase haldusaktiga ning et vaidlusalune haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.

Viljandi Linnavalitsuse 09.01.2006.a korralduse nr 19 (tl 5) kohaselt kuulub Veere tn 8 ½ osas Viljandi linnale ja ½ osas kaebuse esitajale. Korraldus näeb ette tähtaja pikendamise Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute (katastriüksuse moodustamise toimiku esitamine) lõpuleviimiseks kuni 01.05.2006.a. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel kohaldab kohus üldnormina Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lõiget 1, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Vaidlusaluse haldusaktiga lahendatavaks üksikjuhtumiks on seega Viljandis Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaja pikendamine. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a määruse nr 36 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta punkt 56 neljas lõik sätestab, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima hiljemalt järgmisteks kuupäevadeks: 1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni (edaspidi komisjon) poolt enne 1. jaanuari 1995. a vastuvõetud otsuste alusel 1. jaanuariks 2003. a; 2) 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. detsembrini 1998. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1. juuliks 2003. a; 3) 1. jaanuarist 1999. a kuni 30. juunini 2002. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1. novembriks 2003. a;

4) pärast 1. juulit 2002. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel ühe aasta jooksul, arvates komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Sama punkti viies lõik sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia, võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta.

Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse. Viljandi Linnavalitsuse 13.06.2005.a korraldusega nr 471 (tl 96) on tõendatud, et linnavalitsus on pikendanud Veere tn 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega 30. detsembrini 2005.a.

S. S.29.12.2005.a avaldusega Viljandi Linnavalitsusele (tl 104) on tõendatud, et kaebuse esitaja ise taotles pikendada maa tagastamisega seotud tähtaega, mille tõttu andiski vastustaja 09.01.2006.a vaidlusaluse korralduse ja pikendas vastava tähtaja. Vaidlusaluse korralduse puhul on seega sisuliselt tegemist kaebuse esitaja jaoks soodustava haldusaktiga, millega ei ole lähtudes haldusakti andmise eesmärgist võimalik rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 15.10.1997.a otsusega nr 60-9898 (tl 59) on tõendatud, et komisjon on tunnistanud S. S.ja L. S.a omandireformi õigustatud subjektideks Viljandis Veere 8, 8a (kvartal 51 krunt 8 kinnistu 302) õigusvastaselt võõrandatud 1874 m 2 maa suhtes. Kaebuse esitaja ei ole aga arvestanud asjaoluga, et teda ei ole selleks pädev maakonnakomisjon tunnistanud omandireformi õigustatud subjektiks Veere 8a asuvate hoonete suhtes, seega oli vastustaja õigustatud vaidlustatud haldusaktiga lahendama ainult Veere tn 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaja.

HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Kaebuse esitaja ei ole arvestanud asjaoluga, et ½ mõttelist osa Veere tn 8 majavaldusest on Viljandi linna omandis, kuna 11.07.2001.a majavalduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 76) andis L. S. Viljandi linnale üle ½ mõttelise osa Viljandis Veere tn 8 majavaldusest.

Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et Viljandi linn ei ole Viljandis Veere tn 8 asuva majavalduse ½ mõttelise osa omanikuks. Seega on ka Viljandi linnal õigus temale kuuluva ½ mõttelise osa ehitise juurde maa munitsipaliseerimiseks maareformi käigus. Kehtivast õigusest ei tulene, et kaebuse esitajale ja Viljandi linnale kuuluva ehitise juurde peaks moodustama ühe katastriüksuse, mistõttu ei ole vaidlusalune korraldus õigusvastane ka sellel alusel. Kuna ½ mõttelist osa Veere 8 majavaldusest on Viljandi linna omandis, on Viljandi linn õigustatud munitsipaliseerimise käigus saama maad temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks, mistõttu ei teki kaebuse esitajal õigust maa tagastamisele ka nõudeõigusest suuremas osas vastavalt maareformi seaduse vastavatele sätetele.

Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2006.a korraldusega nr 359 (Viljandi Linnavalitsuse toimik lk 257) on tõendatud, et linnavalitsus on pidanud vajalikuks pikendada veelkordselt Veere tn 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpuleviimise tähtaega kuni 31.12.2006.a. Seega on vaidlusalune korraldus kohtuotsuse tegemise ajal kehtetu, kuna HMS § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlusaluse haldusaktiga antud õigus oli antud tähtajaga kuni 01. maini 2006.a ja vaidlusalust küsimust reguleeris peale selle tähtaja möödumist juba uus haldusakt. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei ole vastuolus HMS § 55 lõikes 1 sätestatuga ega HMS §-ga 58 ja vastustaja ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlusalune haldusakt ei rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi haldusakti andmise ajal ega riku ka kohtuotsuse tegemise ajal. Tegemist on kehtivale õigusele vastava haldusaktiga.

17. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist, mille tõttu seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte vahelist menetluskulude jaotust ei toimu.

Tartu Halduskohtu 20.03.2006.a määrusega (tl 10-12) rahuldati kaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus ja võimaldati kaebuse esitajale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Eesti Advokatuur saatis 23.03.2006.a (tl 13) kohtumääruse täitmiseks Advokaadibüroole Rein Napa büroos töötava advokaadi nimetamiseks. Halduskohtumenetluses osutas kaebuse esitajale riigi õigusabi advokaat Anne Nurmi.

Riigi õigusabi seaduse § 21 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu ja riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega.

Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja (tl 132-133) kohaselt on riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks käesolevas haldusasjas 2121 krooni ja 5 senti, mille kohus loeb vajalikeks kuludeks, mis kuuluvad riigieelarvest väljamõistmisele, kuna puudub alus HKMS § 95 sätestatu kohaldamiseks.

Roby Koik Kohtunik