2-06-25270/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-25270

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25270 Tsiviilasi S.U. hagi I.U.´i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.U. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja I.U. (isikukood xxxx, xxxxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.1993.a. määrusega AE-55/93 I.U.´ilt igakuiselt S.U.´i kasuks väljamõistetud alimentide määra ja välja mõista I.U.´ilt igakuise elatisena alaealise lapse A.U. (sünd: xxxx) ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni alates 15.02.2006.a. lapse ema S.U.´i kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx.a.

3. Kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad täielikult kostja I.U.i kanda. Edasikaebamise kord Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon summa 650 (kuussada viiskümmend)

2-06-25270

2(3) krooni, mis kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.

Asjaolud

18.09.2006. a. esitas S.U. (edaspidi „hageja“) Harju Maakohtule hagi I.U.´i (edaspidi „kostja“) vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt alaealise poja A.U.`i ülalpidamiseks elatisraha 2000 krooni kuus alates 15.02.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni s.o. xxxx.a.

Hagiavaldusest nähtub, et kostjalt on Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.1993.a. määrusega välja mõistetud hageja kasuks alaealise poja ülalpidamiseks alimendid ¼ osas kostja töötasust. 14.02.2006.a. kostja lahkus töölt Tallinna Politseiprefektuurist ja alates sellest ajast pole ta elatusraha maksnud.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile xxxxx ja kohustas kostjat andma 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse. AS Eesti Post tagastas hagimaterjalid 31.10.2006 märkusega „hoiutähtaja möödumisel“. Teistkordselt saatis kohus hagimaterjalid rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxxx. Hagimaterjalid on 05.01.2007 toimetatud edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule Mati Uustal´ile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtule tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 61 lg 1 kohaselt on kohtul õigus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäivalt vanemalt elatis välja mõista. PkS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatushagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täida selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Poolte abielust on 07.04.1993.a. sündinud poeg A.U.. Kohtla-Järve Linnakohtu 09.08.1993.a. määrusega AE-55/93 mõisteti kostjalt lapse ülalpidamiseks välja alimendid. Alimente sai

2-06-25270

3(3) hageja kuni 14.02.2006.a. Kostja töötas selle ajani Tallinna Politseiprefektuuris. Hagejale teadaolevalt kostja hagiavalduse esitamise ajal ei tööta. Hageja töötab Rahuoperatsioonide keskuses ladude vanemspetsialisti ametikohal ja tema töötasu on 7400 krooni kuus. Lisaks saab riigilt lapsetoetust 300 krooni lapse kohta. Poeg A on 13 aastane ja õpib xxxx. klassis. Tema igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 4000 krooni, millest 800 krooni kulub toidule, 1000 krooni elamuasemekulud, 1050 krooni riietele,

400 krooni kuus muusikakooli tasu ja 300 krooni huvialadele. A põeb epilepsiat ja lampjalgsust, seetõttu on tema ülalpidamine erivajaduste rahuldamisega, mis seisnevad kulutustes ravimitele ja ortopeedilistele jalatsitele umbes 400 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et elatis kostjalt on välja mõistetud abieluja perekonnakoodeksi § 82 alusel ¼ osas kostja töötasust, kuid tulenevalt PkS § 60 lg-st 2 tuleb elatis välja mõista igakuise kindla summana. PkS § 136 lg 2 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide(elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Samuti arvestades asjaolu, et alates 15.02.2006 ei ole kostja hagejat lapse kasvatamisel materiaalselt toetanud, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni alates 15.02.2006.a. TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Katrin Saar kohtunik