2-06-20481/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-20481

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2007. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-20481 Tsiviilasi T.K. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.K. (isikukood xxx, xxx Kostja A.K. (isikukood xxx, elukoht xxxx Kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok ( Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ, Pärnu mnt 20-4, Tallinn 10141 Kohtuistung

01. veebruar 2007. a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja T.K. Kostja A.K. Kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON

I. Kinnitada T.K. ja A.K. vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. Muuta Tallinna Linnakohtu 04.märtsi 1993.a kohtuotsusega väljamõistetud alimentide (elatise) suurust.

2. Alates 01.novembrist 2006.a kohustub A.K. tasuma lapse G.K. ( sündinud xx 1xx.a) ülalpidamiseks elatist summas 4750 ( neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kuus iga kuu

10. kuupäevaks T.K. arveldusarvele nr xx Hansapangas kuni lapse G.K. täisealiseks saamiseni xxxx.a.

3. Elatise võlgnevuse perioodi 01. november 2006.a kuni 01. veebruari 2007.a eest tasub A.K. kuue (6) kuu jooksul igakuuliste maksetena 2250 ( kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni

Tsiviilasi nr 2-06-20481

2(3) kuus alates 01. veebruar 2007.a

4. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

II. Lõpetada menetlus T.K. hagis A.K. vastu elatise suurendamiseks.

Menetluskulud

1. Välja mõista A.K.lt kohtukuluna riigilõiv summas 750 ( seitsesada viiskümmend ) krooni riigituludesse.

2. A.K.l tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072123 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas viitenumber 2900072123.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

01.augustil 2006. a. esitas T.K. ( edaspidi „hageja“) hagi A.K. (edaspidi „kostja“) vastu Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 1993.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks.

01. veebruaril 2007.a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt muudavad pooled väljamõistetud elatise suurust ja kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 01. detsembril 1989.a sündinud tütre G.K. ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 4750 krooni alates 01. novembrist 2006.a. kuni tütar Greta täisealiseks saamiseni. Elatise võlgnevuse ajavahemiku 01. november 2006.a kuni

01. veebruarini 2007.a tasub kostja igakuiste maksetena 2250 krooni.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

Tsiviilasi nr 2-06-20481

3(3)

TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p

2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 129 lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega (4750-2500)x9= 20 250 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1500 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 1500 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 750 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. . TsMS § 661 lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates..

Katrin Saar Kohtunik