3-06-1948/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1948

Haldusasi

V.P.’i (N.) kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

(edaspidi KMA) kohustamiseks võtta viivitamata menetlusse

kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus ja tühistada KMA

28.09.2006 ettekirjutus nr 1011606229.

Menetlustoiming

Asjas menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Lõpetada asjas menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 4);

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks;

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele

on

õigus

esitada

määruskaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3; § 471).

ASJAOLUD

1. Kaebaja esitas kohtusse kaebuse talle Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA)

poolt tähtajalise elamisloa andmiseks (haldusasi nr 3-06-1959). Tallinna Halduskohtu menetluses

oli samade poolte vahel vaidlus KMA 28.09.2006 ettekirjutuse nr 1011606229 (edaspidi

ettekirjutus) tühistamiseks (haldusasi nr 3-06-1948). Kohus liitis nimetatud haldusasjad ühte

menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-06-1948).

2. Kohus andis pooltele 07.12.2006 määrusega kuni 02.01.2007 aega omavaheliste

läbirääkimiste pidamiseks kaebajale elamisloa andmiseks.

3. 10.01.2007 laekus kohtusse teade vastustajalt, milles vastustaja kinnitab, et KMA on teinud

V.P.’i elamisloa/tööloa taotluse suhtes positiivse otsuse ja talle on antud tähtajaline elamis- ja

tööluba tähtajaga 07.06.2006 kuni 06.06.2007. Vastustaja on lisanud teatele väljatrüki KMA

andmebaasist, millelt nähtuvad andmed on kooskõlas teate sisuga. Teates vastustaja kohtule

taotlusi ei esitanud.

4. Kohus kohustas pooli 10.10.2007 määrusega teatama oma seisukoha menetluse lõpetamise

aluse osas. Käesolevaks hetkeks on kaebajale elamisluba väljastatud ja ettekirjutus riigist

lahkumiseks oma kehtivuse kaotanud (kuivõrd ära langesid riigist lahkumiseks kohustumise

alused). Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kuivõrd vastustaja on sooritanud toimingud, mida

kaebaja taotles, eksisteerib alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel.

Kohus märkis ka, et kaebajal on samas õigus taotleda ka menetluse lõpetamist HKMS § 24 lõike

1 puntki 2 alusel, esitades taotluse kaebusest loobumiseks.

5. Kaebaja teavitas kohust 19.01.2007 avaldusega sellest, et nõustub asja lõpetamisega HKMS

§ 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Kaebaja esitas ühtlasi taotluse õigusabikulude summas 900 krooni

väljamõistmiseks HKMS § 92 lõike 5 alusel.

6. Vastustaja esitas kohtule 01.02.2007 oma seisukoha menetluse lõpetamise osas. Vastustaja

selgituste kohaselt esitas kaebaja 13.12.2006 dokumendid, mille kohaselt on ta lahutanud oma

abielu A. N. ja võtnud tagasi oma endise perekonnanime P.. Seega sai kaebaja taas kasutada oma

passi, kuna tal oli sama perekonnanimi, mis passis. Vastustaja hinnangul on võimalik lõpetada

asja menetlus kompromissiga. Seejuures peaksid kumbagi poole menetluskulud jääma nende

endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja on sooritanud toimingud, mida kaebaja kaebuses taotles,

tuleb menetlus lõpetada HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel.

8. Menetluskulud

8.1. Kaebaja esitas taotluse õigusabikulude summas 900 krooni väljamõistmiseks HKMS § 92

lõike 5 alusel. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastustaja on seisukohal, et poolte kohtukulud

peavad jääma nende endi kanda. Kohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud tuleb jätta

kaebaja kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

8.2. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 10 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud vastustajal võimalik

rahuldada kaebaja taotlust tähtajalise elamisloa pikendamiseks ja ta oli kohustatud tegema

kaebajale ettekirjutuse riigist lahkumiseks põhjusel, et kaebajal ei olnud vastustajale esitada oma

perekonnanimega passi. Vabariigi valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 „Elamisloa ja tööloa

taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja

tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine

välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“ § 66 lõike

1 puntki 1 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa pikendamisel isikuandmed. Nimeseaduse § 3

lõike 1 kohaselt on isiku nimi ametlik nimi, mis kantakse rahvastikuregistrisse ning isikunimi

koosneb ees- ja perekonnanimest. Kaebaja abiellus 21.05.2004 A. N.ga ja tema perekonnanimi

oli peale abiellumist N.. Abiellumisjärgse perekonnanimega passi kaebajal aga vastustajale

esitada ei olnud. Niipea, kui kaebaja taastas oma endise perekonnanime ja esitas vastustajale

selle nimega passi, pikendati tema tähtajalist elamisluba ja langes ära riigist lahkumise alus.

Kohus leiab, et kaebajale elamisloa pikendamata jätmisel ja riigist lahkumise ettekirjutuse

tegemisel toimis vastustaja õiguspäraselt. Seetõttu oleks vastustajalt kaebaja menetluskulude

väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud

kohtukulud tema enda kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik