3-07-240/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-240 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp Väljasaadetav – T.D., sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis, nõustaja Andrei Arjupin Kohtuistungi toimumise aeg 2. veebruar 2007. a, Tallinn Resolutsioon 1. Rahuldada Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus osaliselt. 2. Anda luba T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni 8. veebruarini 2007. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 12. veebruaril 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigis viibib ebaseaduslikult T.D., kes on sündinud ja kelle lähedased elavad Aserbaid- žaanis. Isik vabanes vanglast 29. juunil 2005. a. Tema suhtes on 21. juunil 2004. a kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 21. oktoobri 2004. a jõustunud otsusega keelduti isikule tähtajalise elamisloa andmisest.

2. Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2005. a otsuse alusel paigutati T.D. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohus on kinnipidamise tähtaega korduvalt kahe kuu võrra pikendanud.

3. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia. KMA on pöördunud Interpoli Aserbaidžaani büroo ja Aserbaidžaani Suursaatkonna poole

2 Moskvas isiku kohta andmete ja tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Välisministeeriumi 1. juuni 2006. a kirjas kinnitatakse KMA-le, et 27. aprillil 2006. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esindajad dokumenteerimisega seotud probleeme ja lubati küsimusega tegeleda. 20. juuli 2006. a kirjas ja 28. juuli 2006. a elektronkirjas kinnitab Välisministeerium, et Aserbaidžaani Välisministeerium on lubanud võtta küsimuse lahendamise oma isikliku järelevalve alla. Seoses eeltooduga saatis KMA 4. augustil 2006. a Välisministeeriumile uue taotluse ühes T.D.i sõrmejälgede kaardi ja fotoga. 26. septembril 2006. a pöördus KMA e-posti teel Välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroo poole, paludes informatsiooni Aserbaidžaani päritolu isikute dokumenteerimise kohta. Välisministeeriumi 4. oktoobri 2006. a kirjas teatatakse, et Aserbaidžaani Välisministeeriumi konsulaarosakond edastas taotluse Siseministeeriumisse isiku tuvastamiseks. Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis teatas 15. novembril 2006. a, et T.D.i kodakondsuse väljaselgitamiseks on tehtud järelepärimine Aserbaidžaani Siseministeeriumile. 23. jaanuaril 2007. a teavitas Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis T.D.it sellest, et ta pole Aserbaidžaani kodanik. 25. jaanuaril 2007. a pöördus KMA uuesti Välisministeeriumi poole, paludes informatsiooni T.D.ile tagasipöördumistunnistuse väljastamise hetkeseisu kohta. KMA ja Välisministeeriumi esindajad kohtuvad 5. veebruaril 2007. a Riias Aserbaidžaani Suursaatkonna esindajatega T.D.i vastuvõtmise küsimuse lahendamiseks. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.

4. T.D. palub jätta KMA taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et KMA taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 31, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. T.D.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik.

7. T.D.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. On alust arvata, et T.D. saab Aserbaidžaanis elada ja Aserbaidžaan võib ta vastu võtta, sest isik on Aserbaidžaani päritolu, ta ise on varem tahtnud Aserbaidžaani asuda ning vastu võtnud ka väljarändetoetuse, tema lähisugulasi elab Aserbaidžaanis. Väidetav Aserbaidžaani kodakondsuse puudumine ei oma iseseisvat, väljasaatmist võimatuks tegevat tähendust. Väljasaatmine võib olla võimalik sõltumata isiku kodakondsusest, kui vastuvõttev riik võimaldab isikul tagasi pöörduda. Asjaolu, et isik tahab Eestisse jääda, mitte Aserbaidžaani naasta, ei oma määravat tähtsust.

8. Öeldu ei tähenda, et isikut saaks väljasaatmiskeskuses kinni pidada ajalise piiranguta. Väljasaadetava kinnipidamine on tema vabadusõiguste ja muude põhiõiguste intensiivne riive, mis võib kesta ainult minimaalselt vajaliku aja vältel. Väljasaatmise perspektiivikuse väljaselgitamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, pärast mida muutub isiku kinnipidamine ebaproportsionaalseks. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 29. juunist 2005. a on kohtute korduva hinnangu kohaselt olnud kohane sunnivahend kallutamaks T.D.it kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Isiku kinnipidamine on tingitud eeskätt isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusandlust (aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel) ning abinõu oli eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne. Kuid 5. detsembri 2006. a määruse leidis kohus, et mõistlik aeg T.D.i kinnipidamiseks on lähikuudel möödumas, kuna Aserbaidžaanilt ei ole pika aja vältel õnnestunud saada selget vastust, kas T.D. võetakse nimetatud riiki vastu või mitte. Pärast 5. detsembrit 2006. a pole samuti täiendavat

3 informatsiooni laekunud, mis kinnitaks T.D.i väljasaatmise perspektiive. Kohus leiab, et T.D.i vabastamine väljasaatmiskeskusest pole põhjendatud enne, kui selguvad 5. veebruaril 2007. a Riias Aserbaidžaani Suursaatkonna esindajatega toimuvate konsultatsioonide tulemused T.D.i Aserbaidžaani vastuvõtmise küsimuses. Juhul kui Aserbaidžaani võimud annavad kinnituse, et T.D. võetakse vaatamata väidetavale kodakondsuse puudumisele riiki tagasi, siis võib väljasaatmiskeskses kinnipidamine olla jätkuvalt eesmärgipärane, proportsionaalne ja seega õigustatud; kuid kui sellist kinnitust ei anta, siis kuulub T.D. väljasaatmiskeskusest vabastamisele sõltumata sellest, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Viimasel juhtumil kujuneva olukorra peab õiguspäraselt lahendama riigi täitevvõim.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3/942/2005 ja Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2004. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-1949/04 (jõustus 22. veebruaril 2006. a) tuvastatud asjaoludel ei ole alust väita, et väljasaatmine või jätkuv kinnipidamine riivaks õigusvastaselt T.D.i eravõi perekonnaelu.

10. Kohus pikendab T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 8. veebruarini 2007. a, milliseks ajaks peab KMA kujundama seisukoha T.D.i väljasaatmise perspektiivikuse kohta, arvestades muuhulgas käesoleva määruse p 8 motiive.

Villem Lapimaa