2-04-2248/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-04-2248

KOHTUMÄÄRUS kompromissi kinnitamiseks

Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus

Määruse tegemise kuupäev ja koht

02. veebruaril 2007, Tallinn

Kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi SL`i avaldus lepitusmenetluse läbi viimiseks lastega suhtlemist puudutava kohtumääruse (endise nr-ga 2/23-8001/04) täitmiseks.

Resolutsioon

1. Kinnitada SL`i ja KL vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

SL kohtub SB `iga ja EB `iga talle ja sobival ajal, arvestades hõivatust ja huvisid, eelneval kokkuleppel KL;
KL kohustub mitte takistama ja isa ühist puhkuse veetmist koolivaheaegadel kahe nädala vältel väljaspool Eestit, seda lähtudes huvidest ja soovidest ning eelneval kokkuleppel KL 1 kuu enne koolivaheaja algust;
Juhul, kui tekivad asjaolud, mida ei ole ette nähtud käesolevas kokkuleppes, lahendavad SL ja KL kõik küsimused lähtudes huvidest ja vajaduse korral kaasates selleks psühholoogi ja/või juristi abi;
Menetluskulud (sealhulgas õigusabikulud) jäävad kummagi poole enda kanda.

2. Lõpetada lepitusmenetlus tsiviilasjas nr 2-04-2248.

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 433 ja § 661).

Kohus tuvastas Harju Maakohtu menetluses oli SL`i avaldus KL vastu SB `iga ja EB `iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus kinnitas 14.03.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/23-8001/04 poolte kokkuleppe ning lõpetas asjas menetluse. 23.10.2006 esitas SL avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 alusel.

Pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt vastab poolte vahel sõlmitud kompromiss laste huvidele ja vajadustele.

Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning poolte esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 5 alusel, kui vanemad saavutavad lepitusmenetluses kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust.

Antud juhul on pooled kohtuväliselt leppinud kokku senisest erineva suhtlemiskorraga ja esitanud selle kohtule kirjalikus menetluses kinnitamiseks. Kuna oma nõusoleku on andnud ka eestkosteasutus, puuduvad kohtul takistused kompromissi kinnitamiseks kirjalikus menetluses.

TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok