Legislator Case Law & Legislation
2-05-12945/1 AI generated

2-05-12945/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-12945/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-05-12945/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
unnecessary costs reasonableness annual travel expenses living expenses lack of financial resources indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2007a. ,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-12945 Tsiviilasi OÜ hagi NFvastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ Hageja esindaja SE

Kostja NF

Menetlusviis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ hagi NFvastu 1627.84 krooni saamiseks rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja OÜ kanda.

Välja mõista OÜ-lt

riigituludesse menetluskulu 130.20 krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777.Selgituses märkida kohtumaja,kohtuotsuse number ja nõude liigina kohtukulu.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ja kostja vahel sõlmitud lepingust ,mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud,mistõttu seisuga võlgneb hagejale 813.92 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist,mida hageja arvestas 0,15 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.Viivise periood on hageja andmetel 2200 päeva . AS on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 813.92 krooni ,viivis 813.92 krooni,riigilõivu 140 krooni ja õigusabikulude katteks 81.39 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista.Hageja esitatud arvete väljatrükkidega ei saa tõendada teenuse osutamist ega võla,ei nähtu kõnede kestus,millal ja millistesse telefonivõrkudesse kõned tehtud.Leping lõppes . ,kostja ei ole pärast lepingu lõppemist teenuseid kasutanud.Viivise nõue ei ole põhjendatud.Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi poolte jaoks tähtsust omavat dokumenti,s.h arveid ,lepingu lõpetamise teadet,lõpparvet.Hageja ei ole tõendanud ka nende dokumentide väljastamist kostjale. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.Määrusega . määras kohus antud asja lahendamise lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja avalduste,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Pooled jäid oma seisukohtade juurde,ärakuulamist ei soovinud.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selles,et AS- ja kostja vahel oli . sõlmitud leping ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma.

Kostjale esitatud pakkumisest tulenevalt on ta tasunud AS-le 1147 krooni,sellest kuumaksu 147.50 krooni ja telefoni eest 999 krooni.

Hagile on lisatud AS-i allkirjastamata väljatrükk teatest lepingu lõpetamise kohta.

AS saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga väidetavalt ühepoolselt lõpetatud ja kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksete eest 295 krooni, kõneteenuste eest 520.83 krooni ning kostjale esitatud lõpparve summas 813.92 krooni.

TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,lähtudes nõudest .Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õidus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud kohtule alles seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel järginud hea usu põhimõtteid.

Oma nõude põhistamiseks esitas hageja alles pärast kostja vastuväiteid kohtule arvete väljatrükid,milliste originaalid on hageja täiendava selgituse kohaselt väidetavalt saadetud kostjale.

Kohus leiab,et nimetatud väljatrükkidega ei ole tõendatud kostjale väidetavalt osutatud teenused ja võlg ,kuna väljatrükid ei sisalda tavaliselt kliendile esitatavat vajalikku informatsiooni kõnede,nende kestuse jm kohta.Väljatrükkidelt ei nähtu arve esitaja ega kuhu arve maksta.Väljatrükkidel viidatakse arveldusarvetele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud väljatrükid tõendina usaldusväärsed ja tuleb jätta tähelepanuta.

Äriregistri andmetel on AS kantud äriregistrisse .Seega ei saa nimetatud väljatrükke lugeda AS poolt väidetavalt kostjale saadetud arvete koopiateks.AS poolt väidetavalt kostjale saadetud arvete koopiaid hageja kohtule esitanud ei ole. Liitumislepingust tulenevalt lõppes tähtajaline mobiisideteenuste osutamise leping ja kostja kinnitusel ta pärast seda hageja teenust ei kasutanud ega ole ka mingisuguseid arveid saanud.Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

TsMS § 235 järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt ,et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Kohus leiab,et hagi ei ole põhistatud TsMS § 235 mõttes ega tõendatud ,mistõttu tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt tuleb hagejalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse välja mõista postikulu summas 130.20 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik