2-06-31286/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-31286

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2007. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31286 Tsiviilasi S.V. hagi A.S. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.V. (isikukood xxx, xxx Kostja A.S. (isikukood xxx, xxx Kohtuistungi toimumise aeg 30. jaanuar 2007. a. Istungil osalenud isikud Hageja S.V.; Kostja A.S. RESOLUTSIOON 1. Kinnitada S.V. ja A.S. vahel elatise maksmise kohta sõlmitud kompromissileping, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. A.S. kohustub tasuma poolte ühise poja D.S. (sünd xxxx. a.) ülalpidamiseks elatist 2.000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 1. jaanuar 2007. a. iga kuu 15. kuupäevaks hageja arveldusarvele nr 11 01 55 05 00 Hansapangas kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx. a. või elatusraha suuruse muutmiseni.

1.2. Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.

2. Lõpetada menetlus S.V. hagi A.S. vastu elatise nõudes

Tsiviilasi nr 2-06-31286

2(3) Menetluskulud

1. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

2. Välja mõista kostjalt A.S.ilt (isikukood xxx, xxxx, x) riigi kasuks kohtukuluna riigilõiv summas 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. A.S.il tasuda väljamõistetud riigilõivusumma 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusel märkida viitenumber 2900078444 ning selgitus: „A.S., 2-06-31286, riigilõiv“. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on S.V. (hageja) hagi A.S. (kostja) vastu elatise nõudes.

Pooled esitasid 30. 01. 2007. a. kohtuistungil kohtule kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt tasub kostja hagejale poolte ühise poja D.S. ülalpidamiseks elatist 2.000 krooni kuus alates 01. 01. 2007. a. iga kuu 15. kuupäevaks hageja arveldusarvele kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning jätta kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kostja palub kompromissi kinnitamisel ta vabastada riigilõivu tasumisest poole ulatuses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 4 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolu heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 4 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja palub kompromissi kinnitamisel ta vabastada riigilõivu tasumisest poole ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-06-31286

3(3)

TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, kui elatusraha summaks on 2.000 krooni kuus, on käesoleval juhul hagi hinnaks 2.000 × 9 = 18.000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga kuni 20.000 krooni riigilõivu suuruses 1.250 krooni.

Vastavalt RLS § 16 lg 1 p-le 2 on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kuna hageja on riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata riigilõivu riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele. Kostja on kohtule esitatud kompromissis palunud end vabastada riigilõivu tasumisest pooles ulatuses seoses kompromissiga. Kuna TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses, s.o. summas 625 krooni. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 661 lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Katrin Saar kohtunik