2-06-10692/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10692 Tsiviilasi J-V-S hagi VS vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - J-V-S Kostja – VS Kohtuistungi toimumise aeg 29.11.2006.a. kell 11.00 RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista VS´ilt igakuine elatis poja VS´i ülalpidamiseks 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema J-V-S kasuks. 3.Välja mõista VS´ilt riigituludesse riigilõiv 1000,00 krooni (Rahandusministeeriumi konto number 10220034796011 Ühispangas või konto number 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072143).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J-V-S ja VS vahel sõlmitud ja lahutatud abielust sündis poeg VS. Poeg jäi elama ema juurde. Peale abielu lahutamist on kostja kandnud hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni kuid hakkas ta kandma 550 krooni, mida on hageja sõnul ilmselgelt liiga vähe. Hageja sõnul koosnevad poja ülalpidamiskulud ühes kuus: koolis õppimise ettevalmistamine

500 krooni, inglise keele kursused 390 krooni, lasteaed 640 krooni, toitlustamine 900 krooni,

Lk 2 (3) riided ja jalanõud 400 krooni, ravimid 100 krooni, mänguasjad 100 krooni, poja osa kommunaalmaksetes 400 krooni, trenn 400 krooni, kokku 4030 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED Vaatamata lahuselule täidab kostja siiani oma lapse ülalpidamiskohustusi. Kostja maksab vabatahtlikult hageja pangakontole lapse ülalpidamiseks elatist. Kostja töötas kostja vallandati ja ta hakkas uut töökohta otsima. Sellest tulenevalt olid kostjal . juhuslikud tööotsad ja ebastabiilne sissetulek. Kuid kostja jätkas ka sellel perioodil lapsele elatise maksmist. Sellel ajal andis raha lapse ülalpidamiseks kostja ema. Kostja toetab hagejat lähtudes oma materiaalsetest võimetest. Kostja sõnul töötab ta ehitajana ja tema palk on 3500 krooni kuus. Kostja sõnul on lapse ülalpidamiskulusid hageja poolt ilmselgelt suurendatud. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kostja hageja poolt nõutud elatise suurusega.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED esitas J-V-S kohtule hagi VS´i vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja kohtul kostjalt välja mõista elatis 2000,00 krooni kuus. Hageja vähendas toimunud kohtuistungil oma nõuet 2000 kroonilt 1500 kroonile.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §

61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on PkS § 61 lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PkS § 61 lg

4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (PkS § 61 lg 2).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et osaliselt on kostja lapse ülalpidamisest enne hagi esitamist osa võtnud. Arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valituse kuupalga alamäär, ei ole kohtu arvates kostja osavõtt hetkel lapse ülalpidamisest piisav ega taga lapse igakuiste vajaduste rahuldamist. Eeltoodud tõttu on põhjendatud ka hageja poolt kohtule elatise nõude esitamine, kuivõrd märgitud ulatuses ülapidamine andmine kostja poolt ei taga piisavalt lapse vajaduste rahuldamist. Hageja on põhjendanud lapsele minevaid kulusid ca 4000 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1500 krooni. Hagi kuulub seega rahuldamisele.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 1500 = 13500 TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1000,00 krooni tasuda kostja VS´ilt.

Lk 3 (3)

Maie Seppo Kohtunik