3-06-2306/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06- 2306 Otsuse avalikult kuulutamise aeg ja koht 31.01.2007 , Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjale 1-3.13-3/10 15.08.2006 ja vaideotsusele 25.10.2006 nr. 13-25/536. Asja läbivaatamise kuupäev 17.01.2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS XXX esindaja V.M.; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Meriliis Parts. Resolutsioon Jätta AS XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vaideotsusele nr. 13-25/536 25.10.2006 ja PRIA peadirektori käskkirjale nr. 1-3.13-3/10 rahuldamata. (HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6) Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 31.01.2007

AS XXX on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori käskkirja nr. 1-3.13-3/10 15.08.2006 ja PRIA peadirektori vaideotsuse 25.10.2006 nr. 13-25/536 peale haldusaktide tühistamise nõudes.

AS XXX on esitanud põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotluse 32 põllule kokku 29,67 ha endise põllumaa metsastamiseks. 2006.a. mais on alustatud põllumaade metsastamisega ning tehtud vastavaid kulutusi. PRIA poolt on kontrollmõõtmised teostatud ning kaevatava käskkirjaga nr. 1-3.13-3/10 otsustati mitte anda metsakultuuride rajamise toetust. Kaevatav käskkiri on vaidlustatud vaidemenetluse korras ning vaideotsusega 13-25/536 jäeti vaie rahuldamata. Kaebuses leitakse, et istutustööde ajal selgus , et paljudele põldudele pole võimalik ettevalmistustöid teha ja taimi istutada, kuna põlluala oli veega kaetud ning taimede istutamine vette ei olnud võimalik. Kaebaja on toonud välja asjaolud, et vesi oli põlluosadel 3J, 5J ja 4B ning põllul 2D olid loomad söönud ära osa taimi , seega oli tegemist vääramatu jõuga , kuid vastustaja ei ole seda arvesse võtnud. Maatükkide mõõtmisel ei ole vastustaja arvestanud , et maatükid olid osaliselt suurema pindalaga kui taotluses esitatud.

Kaebaja poolt mõõdetud pindalade vähenemine moodustab 10,9%, seega ei ole metsastatud põllumaa pindala pärast ülemõõtmist vähenenud üle 20%, nagu väidab PRIA ning mis on aluseks võetud toetuse mittemääramisel. Kohtuistungil esitab AS XXX esindaja täiendavaid seisukohti põllu pindala määramise kohta GPS-seadmetega, et PRIA inspektorid on teostanud mõõtmisi liikudes mööda võsa äärt, mis ei ole põllumassiivi piiriks. Kaebaja on teostanud mõõtmisi mõõdulindiga, mis võimaldas mõõtmisi teostada võsastunud kraavikallaste puhul täpsemalt.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda. Vastustaja on märkinud, et 13.06.2006 on käinud taotlejal kohapeal kontroll, mille käigus mõõdeti 32 põllu pinnaks kokku 23,27 ha. Kohapeal on leitud, et põllul 2D on lehtpuid rajatud metsakultuuris alla 20%, mistõttu sai selle põllu osas põllumajandusmaa metsastamise toetust vähendada 100%. Taotleja pinna erinevus on 27,5%. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oleks pidanud vääramatust jõust ehk asjaolust, et põllud on vee all ja loomad on kahju tekitanud, teavitama PRIA´t kirjalikult. Põldude mõõtmiseks on kasutatud GPS seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllu piiri. Põllud määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt ja vahenditega, mis tagavad mõõtmisel nõutava täpsuse.

Kohtu seisukohad.

Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalide kohaselt on AS XXX taotlenud põllumajandusmaa metsastamise toetust 32 põllule kokku 29,67 ha. 13. juuni 2006 käis taotlejal kohapeal kontroll PRIA esindajate poolt ning mõõdeti põldude pindalaks kokku 23,27 ha ning kohapealse kontrolli käigus leiti, et lehtpuid rajatud metsakultuuris on alla 20%. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja 15.08.2006 nr. 1-3.13- 3/10 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotluse rahuldamata jätmise“ väljaandmisel on võetud aluseks „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus“ § 11 lg 1, § 44 lg 1-2 ja Põllumajandusministri 12.01.2005 määruse nr. 1 „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 3, § 4, § 16 ja § 17 ning esitatud taotlused. Nimetatud käskkirjaga on jäetud rahuldamata AS XXX taotlus nr. 24006670006 ning rahuldamata jätmise põhjused on käskkirjas järgmised: - toetust on määratud nõuetele vastavate hektarite eest (määrus § 16 lg 1) - antud põllu eest toetust ei määrata, kuna kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et rajatud okaspuude kultuuris on lehtpuid alla 20% (määrus § 4 lg 8 ja § 17 lg 3 p.1) - toetust ei maksta, kuna toetust on vähendatud § 16 alusel üle 50% (määrus § 17 lg 3 p. 3) - toetust ei maksta, kuna taotletud ja kindlaks tehtud pinna erinevus on üle 20% (määruse §

16 lg 1) - Metsakultuuri kaasneva hooldustoetuse mittemaksmine, kuna ei määratud rajamistoetust.

Antud juhul on kaebuse esemeks põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotluse mitterahuldamine. „Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ on kinnitatud Põllumajandusministri 12.jaanuari 2005 määrusega nr. 1 (edaspidi Määrus) , mis reguleerib täpsemad nõuded põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotleja ja kavandatava tegevuse kohta, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsema korra, taotluse vormid, toetuse määrad ning toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise alused. Määrus on kehtestatud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 43 lg 2 ja §

44 lg 2 alusel ning kooskõlas EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendusja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta artikli 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006“. Määruse §3 sätestab nõuded toetuse saamiseks ning § 4 kehtestab nõuded metsakultuuri rajamise eest toetuse saamiseks. Määruse § 15 reguleerib PRIA poolt taotluse kontrollimist ning Määruse § 17 annab PRIA peadirektorile õiguse ,arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustada metsakultuuri rajamise toetus määrata või jätta taotlus rahuldamata. Määruse § 3 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda isik, kes vastab arengukava 9. peatüki punktiks

9.3 toodud nõuetele. Metsakultuuri rajamise toetust võib taotleda taotleja omandis oleva vähemalt 0,30 ha suuruse põllu kohta. PRIA on teinud kaebuse esitaja maadel kohapealseid mõõtmisi ning pinna suurused on jäänud alla 0,3 ha. Kohapeal on mõõtmisi tehtud reaalselt metsastatud maade osas ning kontrolli käigus on mõõdetud toetusõiguslik pind. Põldude mõõtmiseks on PRIA kasutanud GPS seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllukultuuri piiri. Vastustaja esindaja seletuste kohaselt arvatakse põllu pindalast mõõtmisel välja kraavid, teed , mis on üle 2 meetri ning kiviaiad, metsaja võsatukad, tiigid ja muud sellised objektid.

PRIA´s on moodustatud töögrupp , kes tegelevad GPS- seadmete kalibreerimisega ja põllumajanduslike maatükkide pindala mõõdistamisega. Töögruppi kuuluvad kõik PRIA inspektorid ja spetsialistid, kes tegelevad GPS mõõdistamisega. Tulenevalt Komisjoni Määruse (EÜ) nr. 796/2004 Artikkel 30 p. 1 kohaselt tuleb põllumajanduslikud maatükid määrata kindlaks pädevate asutuste poolt nimetatavate asjakohaste vahendite abil, mis tagavad täpsusastme. Kohtul ei ole alust arvata, et PRIA töögrupp ei ole pädev mõõdistamist läbi viima. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Kaebaja on pindade ülemõõtmisi teostanud mõõdulindiga, mis ei võimalda täpset mõõdistamist ega vasta mõõdistamisnõuetele. Määruse § 4 sisaldab nõudeid metsakultuuri rajamise eest toetuse saamiseks ning nimetatud paragrahvi lg 8 kohaselt peab olema istutatud iga põllu kohta okaspuukultuuri rajamise korral vähemalt 25% lehtpuutaimi ning lehtpuutaimed või lehtpuutaimede grupid peavad paiknema ühtlaselt kogu põllul. Rajatud okaspuukultuuris võib lehtpuutaimede osakaal olla alla 25% ja vähemalt 10%, kui taotluses on olemas põllumajandusmaa asukohajärgne keskkonnateenistuse sellesisuline kinnitus, et metsastatava põllu kohalikud looduslikud tingimused ei ole sobilikud suurema koguse lehtpuutaimede istutamiseks.

Asja materjalide kohaselt kaebaja põllul nr. 2D on lehtpuid istutatud alla 20%, mis tingis ka toetuse taotluse rahuldamata jätmise. Komisjoni määruse (EÜ) Artikkel 51 lg 1 kohaselt , kui pinna erinevus on suurem kui 20% määratletud maa-alast , siis ei anta asjaomase põllukultuurigrupi puhul pindalaga seotud toetust. Taotleja pinna erinevus on märgitud 27%, mis tingis taotluse mitterahuldamise.

Kaebaja on toonud kaebuses välja asjaolu, et istutustööde ajal oli selgunud , et põldudel ei ole võimalik ettevalmistustöid teha, kuna põllud olid veega kaetud, seega ei olnud võimalik istutustöid teostada. Samas on kaebaja väitnud, et põllul nr. 2D olid loomad tekitanud kahju, olles hävitanud osaliselt kasetaimi. Kaebaja on pidanud seda vääramatuks jõuks. Tulenevalt Komisjoni määruse (EÜ) nr. 796/2004 Artikkel 50 lg 7 sätestab, et kui põllumajandustootja pole suutnud täita oma kohustusi vääramatu jõu tõttu, säilitab ta oma õiguse abile selle maa-ala suhtes, mis on abikõlblik vääramatu jõu või erandliku asjaolu toimumise ajal. Artikkel 72 kohaselt tuleb taotlejal teavitada vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumitest pädevat ametiasutust koos asjakohasete tõenditega kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kuupäevast , mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha. PRIA´l vääramatu jõu kohta informatsioon puudus, kuna kaebaja ei olnud vastavat teavet esitanud. Tulenevalt Määruse § 17 lg 6 p. 1 kohaselt kui taotleja on viivitamatult pädevat ametiasutust teavitanud õnnetusjuhtumist ning esitanud Metsakaitseja Metsauuenduskeskuse poolt koostatud ekspertarvamuse, saab seda lugeda taotleja tahtest sõltumatuks asjaoluks, mida PRIA´l on õigus arvesse võtta toetuse määramisel.

3. oktoobril 2006 on jõudnud PRIA´sse AS XXX vaie PRIA peadirektori käskkirja peale ning vaie on jäetud rahuldamata. PRIA esindaja sõnutsi on vaidemenetluses kontrollitulemused uuesti läbi vaadatud ning esitatud on ka tabel taotleja põldude kohta, kus nähtuvad põldude kohta andmed: massiivi number, põllu number, taotletud pind hektarites , mõõdetud pind hektarites ja jääv pind hektarites. Kaebaja on väitnud kaebuse täienduses, et teda ei ole informeeritud toetuse taotlemise korrast ning puudub teave , milliseid dokumente on vaja esitada ning kuidas tekkinud probleeme lahendada, mistõttu ei olnud tal võimalik ka juhiseid järgida. Kohus on seisukohal, et igasugust teavet, mis puudutab ametiasutustes asja ajamist, on näha internetis vastavate ametkondade kodulehekülgedel, samuti saab teavet teabenõude korras. Teabe saamise korda selgitas kaebuse esitajale ka vastustaja esindaja kohtuistungil.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks