2-06-24463/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

AS ISS Eesti hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista kostja L B ’lt hageja AS ISS Eesti kasuks võlg summas 2170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni 75 senti.

Menetluskulud Menetluses kantud poolte menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad 47/100 osas hageja kanda ja 53/100 osas kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-06-24463 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2007, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi AS ISS Eesti hagi L B vastu 4093,70 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

AS ISS Eesti (RK xxx, asukoht: xxx)

R G (volikirja alusel)

L B (sündinud 24.03.1961.a, elukoht: xxx)

I ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12.09.2006.a. kohtule hagiavalduse kostja vastu võla 3254,75 krooni ja viivise 838,95 krooni nõudes. Hageja on ME Elamumajandus, AS Jõhvi Linnamajandus ja AS Minu Vara Ida õigusjärglane. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri, asukohaga Vahe 4-2, Jõhvi, kaasomanik. Hageja on elumaja Vahe 4 Jõhvi hooldaja. Kostja kui korteriomanik on kohustatud tasuma hagejale teenustasu. Hageja on saatnud kostjale iga kuu arveid, millel on märgitud jooksev makse, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole õigeaegselt arveid tasunud, ei ole esitanud põhjendusi võla tasumata jätmise kohta ega ole vaidlustanud teenuse hinda. Seisuga 11.09.2006 moodustab kostja võlg 4093,70 krooni (põhivõlg 3254,75 krooni ja viivis 838,95 krooni). Hageja poolsetele meeldetuletustele ja hoiatustele ei ole kostja reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3254,75 krooni; viivise summas 839,95 krooni, riigilõivu summas 250 krooni, õigusabikulud 500.- krooni ning kinnistusosakonna tõendi eest 30 krooni.

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja oma 27.10.2006.a. kirjalikus vastuses (tl 22) hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses, et hageja nõue on kolmeaastase aegumistähtaja tõttu aegunud. Temale esitatakse nõudeid tasumata arvete kohta alates 1997.a., mida ta ei ole saanud. Teiseks ei ole kostja hagejaga kunagi teenuse osutamise lepinguid sõlminud. Kolmandaks väidab kostja, et talle ei ole selge, millest koosnevad maksete summad. Kostja ei ole oma vastuse kohaselt alates 1996.aastast Eestis käinud ega oma korteris elanud. Neljandaks väidab kostja, et ta ei ole arveid saanud. Samuti selgitas kostja, et korteris asukohaga Vahe 4-2, Jõhvi elab L S , kes kasutab tervet korterit, kaasa arvatud tema osa, seega peaks L S tasuma ka kogu korteri teenuste eest. L S ei ole kuidagi kompenseerinud kostjale seda, et ta kasutab kogu korterit.

III HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

3. Hageja leiab, et kuigi hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut, saab võlasuhe tekkida nii lepingust kui seadusest. Hageja nõue on esitatud seaduse alusel, sealhulgas Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15¹ lg 1, samuti alates 01.07.2001.a. kehtinud EES § 15, KOS § 13, TsK § 477, VÕS § 76 lg 1 ja § 1028 alusel. Pooltevahelise kokkuleppe puudumine halduskulude hüvitamiseks ei välista majahaldaja kohustust korraldada elamu haldamist ega anna korteriomanikule õigust säästa majahaldaja arvel, jättes halduskulud tasumata ( tl 27-28).

IV KIRJALIK MENETLUS

4. Kohus saatis menetlusosalistele 06.12.2006.a. teate, et lahendab asja kirjalikus menetluses, andis avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja kuni 14. jaanuarini 2007.a. ja määras kohtuotsuse avalikult teatamise tähtajaks 31.01.2007.a. kl.15.00. Menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud.

V KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 403 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

6. Kostjale kuulub ¼ kaasomandist korterist asukohaga Vahe tn 4-2, Jõhvi linn. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub korteriomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg 1 nimetatud suuruses.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab isik, kes on lepinguta tarbinud teise isiku teenust, hüvitama teenuse osutajale selle maksumuse.

8. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, et ta ei ole arveid saanud, ei ole maja haldajaga lepingut sõlminud, ei ole majahaldaja teenuseid tarbinud ega ela alates 1996.a. temale kaasomandi alusel kuuluvas korteris, ei kummuta hageja nõudeõigust. Korteri kaasomanikuna on kostja kohustatud tasuma võrdelises osas elamu halduskulude eest. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuväide hagi osalise aegumise kohta.

9. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Nii tehingust tuleneva nõude (TsÜS § 146 lg 1) kui alusetust rikastumisest tuleneva nõude ( TsÜS § 151 lg 1) kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus hindab kostja vastuväidet taotlusena kohaldada aegumist.

10. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on perioodi osas november 1997.a. kuni september 2003.a. aegunud. Nimetatud perioodi osas moodustab kostja võlgnevus põhivõla osas 1872,40 krooni ja viiviste osas 50, 55 krooni (tl 13-14). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevust 1382,35 krooni ( 3254,75-1872,40) ja viiviseid 788,40 krooni ( 838,95-50,55), so kokku 2170,75 krooni.

VI MENETLUSKULUD

11. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest tasutud 30 krooni ning õigusabikulu 500 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS 163 lg 1 kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so hageja kanda jäävad 47/100 ja kostja kanda 53/100 poolte kohtukuludest.

Viktor Brügel Kohtunik