2-06-29214/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-29214 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi toimumise aeg 11. jaanuar 2007. a kell 12.00 Kohtuasi I P hagi V P vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

I P (IK xxx; elukoht: xxx)

V P (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 31.01.2001. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-591/99) alusel väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt V P ’lt hageja I P kasuks elatis alates 13.10.2006.a. kuni 31.12.2006.a. igakuise elatusrahana 1000 (üks tuhat) krooni ja alates 01.01.2007.a. igakuise elatusrahana 1300 (üks tuhat kakssada) krooni alaealise poja I P (IK xxx) ülal-pidamiseks kuni I P täisealisuseni s.o. 01.01.2008. a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

2

1. 13.10.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtla-Järve Linnakohtu 31.01.2001. a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks alaealise poja (01.01.1990.a sündinud Ilja) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 500.- krooni. Hageja palub kohtul hagiavalduses muuta elatise suurust ja kostjalt välja mõista elatisraha lapsele igakuise summana 1500.- krooni.

II Kostja seisukoht

2. Kostja oma 06.11.2006. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatist summas 750 krooni. Kostja selgitas, et tema varaline seisund ei võimalda tasuda elatist summas 1500 krooni kuus, kuna talle on määratud 80 % töövõimetusega töövõimetuspension. Kostja sissetulek moodustab 1720.- krooni kuus millele lisandub FIE-na teenitud kasum ligikaudu 3600 krooni aastas, seega kalendrikuu lõikes moodustab tema sissetulek ligikaudu 2000 krooni. Sissetuleku parandamine ei ole seoses tervisliku seisundiga võimalik.

III Kohtuistung 05.12.2006. a

3. Hageja kohtuistungile ei ilmunud.

4. Kostja selgitas, et maksab vabatahtlikult elatist 700 krooni pangaülekandega poja arvele ning et tal pole võimalik maksta elatist summas 1500 krooni. Kostja pensioni suuruseks on ainult 1269 krooni kuus. Vara, mis on olemas, maja ja auto kuulub kostja praegusele abikaasale. Kostja esitas AEK otsuse 14.11.2006.a., mille kohaselt on tal tuvastatud püsiv osaline töövõimetuse kaotus 40 % kuni 30.11.2007.a. (tl 27-28).

IV Kohtuistung 11.01.2007. a

6. Kohtuistungil taotles hageja elatise suurendamist summani 1500 krooni ja ei soovinud alates 01.01.2007.a saada elatist summas 1800 krooni. Hageja esitas kohtuistungil tõendi, et ka tema on osaliselt (70%) töövõimetu ja tema pension kuni 29.02.2008.a. moodustab 1156 krooni (tl 34). Hagejal on kostjaga kaks last, kellest üks on praeguseks täiskasvanud, kuid õpib veel. Lapsed elavad hageja juures. Hageja taotles kohtul kostja vastuväiteid mitte arvestada, kuna kostja peab praeguse elukaaslasega Alajõel kauplust ja tegeleb kalapüügiga ning tal on peale pensioni hea lisasissetulek. Hageja selgitas, et kostjal on auto, järvel sõitmiseks ATV ning ta naudib elu. Hageja pension on aga väiksem ning lisasissetulekuid hagejal ei ole. Hageja palus asja sisuliselt lahendada ning suurendada elatist summani 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

7. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

V Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

3 9. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. 10. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 11. PkS §-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni.). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel. 12. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla miinimumsuuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimumsuuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

13. Kostja on nõus maksma lapsele elatusraha 750 krooni kuus. Kostja on põhjendanud elatusraha väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse oma osalise töövõimetusega. Kohus nõustub, et kuna kostjal on tuvastatud alates 23.11.2004.a. osaline töövõimetus 80% ( tl 14-16) ja alates 06.11.2006.a. 40% (t lk 27-28), on tema puhul on objektiivselt tegemist isikuga, kellelt elatise väljamõistmine alla miinimumsuuruse on põhjendatud.

14. Samas tuleb väljamõistmisele kuuluva elatise vähendamisel alla miinimumsuuruse arvesse võtta, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

15. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustavad linnas elava 14-19 aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused keskmiselt 3210 krooni. Seega oli PkS § 61 lg 4 ettenähtud miinimumsumma 2006.a. veel ligilähedaselt vastavuses lapse minimaalsete vajadustega (eeldusel, et mõlemad vanemad kannavad ülalpidamiskulutusi võrdselt), kuid miinimumsumma suurenemine näitab, et ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.

4 16. Lapsevanemate võrdsete õiguste ja kohustuste printsiip (PkS § 49) ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem.

17. Kohus leiab, et vaatamata oma osalisele töövõimetusele on kostja varanduslik seisund parem ja ta on suuteline kindlustama lapsele elatist suuremas ulatuses kui seda suudab hageja. Kostjale kuulub abikaasade ühisomandi alusel sõiduauto ja osa kinnistust, ta tegeleb eraettevõtlusega ja tema igakuised sissetulekud ületavad 70 % hageja omi.

18. Kohus leiab, et kostja osalise töövõimetuse tõttu tuleb temalt väljamõistetavat elatusraha vähendada alla seaduses ettenähtud miiniumsumma 500 krooni. Sellest lähtuvalt peab kostja maksma lapsele elatist alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006.a. summas 1000 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. 1300 krooni kuus.

19. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Viktor Brügel Kohtunik