3-06-2009/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 19.jaanuaril 2007.a. Tallinnas 3-06-2009 H.R.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.09.2006.a. käskkirja nr 1547-k osaliseks tühistamiseks 15.01.2007.a. kaebaja esindaja advokaat Vahur Kivistik, Maksu- ja Tolliameti esindaja Ülle Velling 1 .Kaebus rahuldada osaliselt. 2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.09.2006.a. käskkirja nr 1547-k punkt 2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 3.Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt H.R.i kasuks 1000 (üks tuhat) krooni menetluskulusid. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonna- kohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arva- tes. ASJAOLUD 3.01.2003.a. Maksuameti direktori käskkirjaga nr 7-k nimetati H.R. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksukeskuse IV revisjoni osakonnajuhataja ametikohale kohusetäitjana. 27.01. 2004.a. teatisega teavitati teda Maksuameti ja Tolliameti ühendamisest ning tehti ettepanek üleviimiseks Maksu- ja Tolliameti(MTA) põhja maksukeskuse(PMK) III kontrolliosakonna I kontrolli-talituse juhtivrevidendi ametikohale. Samal päeval H.R. keeldus pakutud ametikohast. 30.01. 2004.a. teatisega teavitati H.R.it uuesti tema ametikoha koondamisest ja korrati üleviimise ettepanekut ning teatati palgatingimused; samuti teatati, et üleviimisega mittenõustumisel koondatakse ta alates 25.02.2004.a. H.R. vastas 4.02.2004.a., et ei nõustu pakutud ametikohaga ja on nõus enda koondamisega, andis 19.02.2004.a. aktiga asjaajamise üle ja alates 25.02.2004.a. enam teenistusse ei ilmunud. 27.02.2004.a. sai H.R. teatise, millega koondamisteatis loeti õigustühiseks, kuna alla 3- aastast last kasvatavat ametnikku ei luba avaliku teenistuse seaduse(ATS) § 133 lg 2 koondada, ja kohustati H.R.it teenistust jätkama MTA süsteemis. 3.03.2004.a. käskkirjaga nr 1470-k loeti H.R.i teenistus jätkuvaks MTA koosseisus alates 1.03.2004.a. PMK maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhataja ametikoha kohusetäitjana ja määrati kuupalga määr. H.R. vaidlustas käskkirja halduskohtus, taotledes käskkirja tühista- 1(5)

mist, teenistussuhte puudumise tuvastamist, ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ning tööraamatu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. jõustunud otsusega haldusasjas nr 2-3/282/05 käskkiri tühistati, sest puudus H.R.i nõusolek teisele ametikohale üleviimiseks, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et seadus ei keela alla 3-aastast last kasvatava ametniku koondamist, kui ametnik seda ise soovib. Kuna H.R.i nõusolek teisele ametikohale üleviimiseks puudus, on käskkiri õigusvastane. Et aga teenistusest vabastamist pole toi- munud ja see poleks ka olnud õigusvastane, puudub H.R.il alus nõuda teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist ning hüvitiste maksmist koondamise, tööraamatu kinnipidamise ja lõpparve väljamaksmata jätmise eest. 31.03.2004.a. käskkirjaga nr 1854-k määrati H.R.ile distsiplinaarkaristuseks noomitus põhjuseta teenistusest puudumise eest ATS § 84 p 1 alusel ning 25.05.2004.a. käskkirjaga nr 2706- k teenistusest vabastamine alates 15.05.2004.a. ATS § 85 lg 1 p 1 ja § 118 alusel. H.R. vaidlustas käskkirjad kohtus, taotledes nende tühistamist, koondamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise või- matuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-04-101 käskkirjad tühistati. Kohus leidis, et puudus alus H.R.i distsiplinaarkorras karistamiseks tee- nistusülesannete täitmisele mitteasumise eest ametikohal, millele nimetamiseks ta nõusolekut ei ole andnud. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. 16.05.2006.a. MTA peadirektori käskkirjaga nr 887-k loeti Tallinna Juriidiliste Isikute Maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja kohusetäitja H.R.i teenistus jätkuvaks MTA koosseisus alates 16.05.2006.a. PMK suurettevõtete kontrolli osakonnajuhataja ametikohal kohuse- täitjana, määrati tema kuupalgamääraks 29. palgaastme järgi 6910 kr, rakendati palgamäära 50- protsendilist diferentseerimist kuni 10 365 kr ning otsustati maksta talle lisatasu teenistusaastate eest 5 % ametipalgast. H.R. vaidlustas käskkirja kohtus. 26.09.2006.a. otsusega haldusasjas nr 3- 06-1201 jättis Tallinna Halduskohus H.R. taotluse käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, leides, et H.R.il puudub põhjendatud huvi juba kehtetuks tunnistatud teenistusalase käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks olukorras, kus tema suhtes on antud uus, küsimust teisiti lahendav teenistusalane käskkiri. 11.09.2006.a. MTA peadirektori käskkirja nr 1547-K vabastati MTA Juriidiliste Isikute Maksukeskuse IV revisjoni osakonnajuhataja kohusetäitja H.R. teenistusest seoses koondamisega alates 25.02.2004.a.(p 1), makstes talle hüvitusena 2 kuu ametipalga(p 2) ning tühistati 16.05.2006.a. käskkiri nr 887-k(p 3). Käskkirja kohaselt ei ole H.R. alates 30.01.2004.a. koondamisteatise saamisest ja koondamiseks nõusoleku andmisest näidanud üles soovi teenistuse jätkamiseks, kuigi erinevatel aegadel on ta muuhulgas ka sellele viidanud. Faktiliselt on H.R. käitunud oma esialgse soovi kohaselt - mitte jätkata teenistust MTA-s ning tema tegevus on olnud suunatud üksnes tekkinud olukorras võimalikult suure lahkumishüvitise saamisele. Seda kinnitavad varasemates kohtuvaidlustes väljendatud erisuunalised seisukohad, milles väljendub soovimatus leida lahendust tekkinud olukorrale, samuti asjaolud, et juba 2004.a. aprillis asus H.R. tööle uue tööandja juurde ning et 2006.a. juunis esitas H.R. MTA-le töötasu nõude aja eest, mil ta faktiliselt teenistuskohustusi ei täitnud. Kuna H.R. pole kasutanud MTA poolt korduvalt pakutud võimalusi teenistuse jätkamiseks ning faktiline teenistussuhe on lõppenud juba 2004.a. veebruaris, on õiglane lõpetada H.R.i teenistussuhe 25.02.2004.a. seoses koondamisega vastavalt 30.01.2004.a. koondamisteatisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks tema teenistusest vabastamine alates 25.02. 2004.a. ning tühistada käskkirja punktid 1 ja 2. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. otsustega on tuvastatud teenistussuhte jätkumine, ei ole võima- 2(5)

lik pidada seda lõppenuks 25.02.2004.a. Taandkuupäevaga on analoogiliselt töölepingu alusel tööta- jaga ka ametnikku võimalik teenistusest vabastada vaid surma korral surmapäevale järgnevast päe- vast(ATS § 129), süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel vahi alla võtmise päevast(ATS § 123), dist- siplinaarkaristusena teenistusest vabastamisel omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgne- vast päevast(ATS § 118) arvates. Riigikohus on töövaidlustes(otsused nr 3-2-1-156-05 ja 3-2-1-65- 02) asunud seisukohale, et taandkuupäevaga pole võimalik lugeda töölepingut lõppenuks ning see seisukoht on kohaldatav ka ametnike teenistusest vabastamisele. Taandkuupäevaga teenistusest va- bastamisel on rikutud kaebaja õigusi saada: l)lõpparve kätte teenistusest vabastamise päeval, 2)tee- nistusest vabastamisest teada hiljemalt teenistusest vabastamise hetkel, 3)reservi arvatud. Õigusvas- tane on ka kaebajale kahe kuu suuruse hüvitise määramine - arvestades kaebaja avaliku teenistuse staaži 4 a 2 k 24 p seisuga 25.02.2004.a., tulnuks kaebajale koondamishüvitisena maksta kolme kuu palk. Samuti pole järgitud seaduses sätestatud etteteatamise korda ja tähtaegu. Ametnikule tuleb koondamisest ette teatada vähemalt üks kuu(ATS § 130 lg 1) ja vabastada ta etteteatamistähtajale järgnevast päevast arvates(ATS § 116 lg 5). Seega tulnuks kaebaja teenistusest vabastada 1.03. 2004.a., kuid selle asemel teatas vastustaja 27.02.2004.a. kirjaga, et koondamisteade on õigustühine. Nimetatud kiri on tahteavaldus TsÜS § 69 mõttes ning MTA ei saa vaidlustatud käskkirjas enam 2004.a. koondamisteatest lähtuda. Sellele koondamisteatele tuginemine on vastuolus ka vastustaja kahe aasta jooksul tehtud toimingutega. Kui MTA soovib kaebajat vabastada koondamise tõttu, peab ta esitama uue koondamisteate, arvestades seejuures, et kaebajal on 2005.a. sündinud laps. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaatamata sellele, et haldusasja nr 3-04-101 arutamise käigus esitas kaebaja taotluse teenistusse ennistamiseks ja MTA oli loonud talle kõik tingimused teenistuse jätkamiseks, kaebaja teenistusse ei asunud ning vaidlustas kohtus MTA pea- direktori 16.05.2006.a. käskkirja nr 887, väites, et käskkiri on õigusvastane üksnes seepärast, et ta pole andnud nõusolekut koondamisest loobumiseks. 22.08.2006.a. esitas kaebaja järjekordse nõude enda koondamiseks, viidates Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 3.06.2005.a. otsuses „sõltumata sellest, kas etteteatamine toimus õiguspäraselt või õigusvastaselt, saab asutus sellest ATS § 130 lg 3 kohaselt loobuda vaid ametniku kirjalikul nõusolekul". Kuivõrd vastustaja on esitanud kaebajale ainult ühe koondamisteate - 30.01.2004.a. -, mille kohaselt ta vabastatakse teenistusest alates 25.02.2004.a., kui teda pole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, puudus MTA-1 võimalus ja seaduslik alus kaebaja vabastamiseks mistahes muul ajal. Kaebaja viited Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustele ei ole asjakohased, sest TLS § 73 lg 2 ja ATS § 116 lg 5 ei ole identsed ning TLS pole ametnikele kohaldatav. Kaebaja õigust olla reservi arvatud pole rikutud, reservi ni- mekirjas ei saa isik olla kauem kui kuus kuud ning nimekirja võidakse lülitada ka taandkuupäevaga koondatud ametnik tema avalduse alusel. Kaebaja pole sellist avaldust esitanud. Vaidlustatud käsk- kirjas on kaebajale küll ekslikult makstud kahe kuu ametipalk, kuid sellega pole kaebaja saanud varalist kahju, sest 8.09.2006.a. kandis MTA ekslikult kaebaja arvelduskontole tema augustikuu töötasu 8162 kr, mida kaebaja pole tagastanud vaatamata MTA 18.09.2006.a. märgukirjale. Vastus- taja loeb väljamakstud töötasu, mis on täpselt sama suur kui kaebaja 1 kuu ametipalk, tasaarves- tatuks ning ei esita kaebajale selles osas nõuet. KOHTU PÕHJENDUSED 30.01.2004.a. koondamisteatisest alguse saanud sündmustest ajendatud kohtuvaidluste ja- das on käsitletav kaebus arvult neljas. Kaebaja on esitanud vastandlikke nõudeid, taotledes l)teisele ametikohale üleviimise käskkirja tühistamist, teenistussuhte puudumise tuvastamist, ametist vabas- tamise seadusevastaseks tunnistamist, 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ning töö- raamatu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist; 2)koondamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ameti- kohale või ennistamise võimatuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ame- tipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist; 3)teisele ametikohale üleviimise käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. Praeguses kohtuvaidluses taotleb kaebaja enda koondamise ja koondamishüvitise maksmi- ses)

se seadusevastaseks tunnistamist ja vaidlustatud käskkirja tühistamist selles osas. Teenistusest va- bastamise seadusevastaseks tunnistamisel tuleb ametnik kas teenistusse ennistada või mõista talle välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja pole esitanud sõnaselget taotlust teenistusse ennis- tamiseks, kuid kuna kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja, et vastustaja esitaks talle uue koondamis- teate, misjärel temal oleks võimalus valida, kas nõustuda koondamisega või vastustaja pakkumisega asuda teisele ametikohale, siis soovib kaebaja teenistusse ennistamist. Kaebaja väidab, et tema koondamine taandkuupäevaga alates 25.02.2004.a. on õigusvastane, sest Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. otsustega on tuvastatud tema teenistussuhte jät- kumine. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd viidatud kohtuotsuste tegemise ajal kaebaja teenistussuhe MTA-ga polnud lõpetatud, siis tuvastasid kohtud õigesti teenistussuhte jätkumise. See aga ei võtnud vastustajalt õigust hiljem kaebaja teenistusest tagasiulatuvalt vabastada. ATS seda ei keela, töölepinguseadus(TLS) aga pole ametnikele kohaldatav. Kaebajat poleks ka kuidagi võimalik teenistusse ennistada, sest tema ametikoht on koondatud juba 1.02.2004.a. Kaebaja on varasemates kohtuvaidlustes järjepidevalt kinnitanud, et pole andnud vastustajale nõusolekut koondamisteatest loobuda, ATS § 130 lg 3 kohaselt saab asutus etteteatatud vabastamisest loobuda aga ainult ametni- ku kirjalikul nõusolekul, nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette tea- tati. Järelikult on 30.01.2004.a. koondamisteade kehtiv, kaebaja viide TsÜS §-le 69 on asjakohatu. Kaebaja on väljendanud selget tahet, et teda vabastataks teenistusest seoses koondamisega ning pole oma tahteavaldusest enne vaidlustatud käskkirja tegemist loobunud, kinnitades seda veel 12.06. 2006.a. kirjas vastustajale(tl 69) Kaebaja tahte muutumatust kinnitab ka fakt, et alates 25.02. 2004.a. pole kaebaja enam teenistusse ilmunud. Seetõttu pole ka oluline, et kaebaja kasvatas koon- damiskäskkirja vormistamise ajal alla 3-aastast last. Koondatav ametnik vabastatakse etteteatamistähtajale järgnevast päevast arvates(ATS § 116 lg 5), teatades talle sellest kirjalikult ette vähemalt üks kuu(ATS § 130 lg 1). Kuna kaebaja sai koondamisteate kätte 4.02.2004.a.(tl 41), tulnuks ta teenistusest vabastada alates 5.03.2004.a. Mitte alates 25.02.2004.a. Sellega on küll rikutud kaebaja õigust etteteatamisele, mis ei saa olla põhjuseks vaidlustatud käskkirja p 1 tühistamiseks, sest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja mittejärgimisel peab vastustaja maksma kaebajale palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest(ATS § 130 lg 2). Kaebaja viide Riigikohtu 21.12.2000.a. määrusele nr 3-3-1-52-00 on asjakohatu, sest selles käsitletakse ametnikule teenistusest vabastamise käskkirja teatavakstegemist, mitte teenistu- sest vabastamisest teatamist. Kaebaja õigust saada reservi arvatud ei ole rikutud, sest tulenevalt ATS §-dest 138 -140 vormistatakse reservi arvamine ametniku teenistusest vabastamisel ametniku kirjaliku avalduse alusel. Kuivõrd teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korralduse- ga(ATS § 132 lg 1), sai reservi arvamine võimalikuks alates vaidlustatud käskkirja vormistamisest 11.09.2006.a., kuid kaebaja peab selle teostumiseks esitama kirjaliku avalduse. Põhjendatud on aga kaebaja nõue kõnealuse käskkirja p 2 tühistamiseks. Vastavalt ATS §- l e § 1 3 1 1 g l p 2 makstakse teenistusest vabastamisel koondamise tõttu ametnikule, kel on avaliku teenistuse staaži 3-5 aastat, hüvitusena kolme kuu ametipalk. Vastustaja tunnistab, et on kaebajale määranud hüvituseks kahe kuu ametipalk ekslikult, kuid leiab, et kuna MTA kandis ekslikult 8.09.2006.a. kaebaja arvelduskontole tema 1 kuu ametipalgale vastava summa, mida kaebaja pole tagastanud, saab selle summaga lugeda vähemmakstud 1 kuupalga suuruse hüvitise tasaarvestatuks. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Palgaseaduse § 36 lubab tööandjal töötajale arvutusvea tõt- tu liigselt makstud summasid kinni pidada töötaja palgast(lg 2), töölepingu lõpetamisel töötajale makstavatest hüvitustest aga mitte(lg 5). Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise alu- seks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid(§ 37 lg 2). Seega pole vastustajal seaduslikku alust vähemmakstud hüvitise tasaarvestamiseks ekslikult makstud pal- gasummaga. Vastustajal tuleb kaebajale maksta täiendavalt 1 kuupalga ulatuses hüvitust ja palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 5900 kr tasu õigusabi eest. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks 4(5)

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega välja mõista 1000 kr menetluskulusid. Kohtunik D.Maastik 5(5)