2-06-7188/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-7188 Otsuse kuupäev 30.jaanuar 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KK´i hagi LR vastu põlvnemise tuvastamise, lapse elukoha määramise ja elatusraha nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 11.jaanuar 2004 Istungil osalenud isikud Hageja KK, hageja esindaja advokaat SM ja kostja LR

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et JRK põlvneb isast LR.

Määrata JRK´i elukohaks KK´i elukoht.

Välja mõista LR poja JRK´i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) ning kuni lapse täisealiseks saamiseni 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) KK´i kasuks.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. KK´i ja LR kooselust on sündinud JRK. Hageja ja kostja elasid koos . Lähedastes suhetes oldi kauem. Lapse sünniaktis isa kohta kanne puudub. LR last ei tunnista ega osale lapse kasvatamises. Eelnevast lähtudes palub hageja tuvastada poja JRK´i põlvnemine LR, määrata lapse elukohaks hageja elukoht ning välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks 2 898 krooni tagasiulatuvalt .

Kostja arvamus.

2 Kostja ei vaidle vastu põlvnemise tuvastamisele ja lapse elukoha määramisele, kuid ei nõustu elatise väljamõistmisega hageja poolt nõutavas suuruses. Kostja keskmine töötasu on käesoleval ajal alla nelja tuhane, millest tulenevalt on tal võimalik maksta lapsele elatist 500 krooni kuus.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest (t. lk. 24-26) lähtuvalt võib pidada kostjat JRK´i isaks. Ekspertiisi aktist nähtub, et tõenäosus, mille kohaselt LR saab olla JRK´i bioloogiline isa on 99,9998 %. Kohtuistungil võttis kostja LR hagi nõuded põlvnemise tuvastamiseks ja lapse elukoha määramiseks õigeks. Eelnevast lähtudes on hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks ja lapse elukoha määramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vaidlust ei ole selles, et lapse ülalpidamiseks kostja rahalisi vahendeid ei ole andnud. Lapse ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, mähkmetele, ravimitele, mänguasjadele ja ühe aastase lapse muudele vajadustele. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on kostja keskmine netotöötasu 3 925 krooni kuus. Hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning vajadusel võib tegeleda tõlketöödega, mistõttu igakuine kindel sissetulek hagejal puudub. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatusraha lapse ülalpidamiseks on lähtuvalt kostja sissetulekust, ülemäära suur. Lähtudes lapse vajadustest ja et mitte pärssida lapse arengut, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatusraha poja ülalpidamiseks PKS § 61 lg 4 kohaselt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 1.01.2006.a. oli Vabariigi Valitsus määranud kuupalga alammääraks 3 000 krooni ja alates 1.01.2007.a. 3 600 krooni. PKS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks - 1 500 krooni kuus ning - 1 800 krooni kuus.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

3 Koidula Laurisaar kohtunik