3-06-2047/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-06-2047

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2047 Haldusasi O.B. kaebus X kohtuniku A.V. vastu 170 000 krooni kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.B. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2006 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

17.10.2006 saabus Xsse O.B. kaebus X kohtuniku A.V. poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sai O.B. 06.10.2006 kohtunik A.V. 03.10.2006 otsuse nr 3- 06-1631 eesti keeles, kuigi kaebust esitades taotles kaebuse esitaja vastamist kirjalikult ja vene keeles. Sellega on kahjustatud kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi, samuti rahvusvahelist õigust, sest kaebuse esitaja ei saa eesti keelest aru ning tal pole võimalust saada tõlget. Eeltooduga on rikutud kaebuse esitaja õigusi kohtunik A.V. poolt ning talle on tekitatud kahju summas 170 000 krooni.

26.10.2006 määruse alusel taandusid X kohtunikud esitatud kaebuse menetlemisest tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 23 p 7 ja 27 lg 2. TsMS § 29 lg 2 alusel

2 edastas Tallinna Ringkonnakohus 09.11.2006 O.B. kaebuse läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu alluvusse.

Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2006 määrusega O.B. kaebuse X kohtuniku A.V. vastu 170 000 krooni hüvitamiseks läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel. Määrus kohaselt on vastavalt HKMS §-le 4 lg 2 toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohtunik ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvaks asutuseks, ametnikuks või muuks isikuks HKMS § 4 lg 2 tähenduses. Kohtunik ei täida haldusülesandeid, tema ülesandeks on õigusemõistmine. Õigusemõistmine tähendab kohtu pädevuses oleva kohtuasja (õigusvaidluse) lahendamist selleks ettenähtud menetluskorras. Õigusemõistmise organina ei ole kohus haldusorgan, kohtuniku tegevust reguleerivad kohtute seadus ja menetlusseadustikud. Kohtute seaduse 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike ülesannete täitmine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb taolisele vaidlusele ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Kaebuse esitaja ei ole järginud kahju hüvitamise nõudeks seaduses sätestatud kohtueelse kohustusliku menetluse korda. Halduskohus märkis määruses samuti, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sellise asjaolu esinemine ei ole aga tõendamist leidnud. Kaebuse esitajal oli õigus X 03.10.2006 otsus vaidlustada apellatsiooni korras HKMS 5. peatüki järgi. Kaebusest ei nähtu, kas kaebuse esitaja on kasutanud kohtuotsuse apelleerimise õigust, mille tõttu kohaldub esitatud kaebuse suhtes ka sel motiivil HKMS § 3 lg 2 sätestatu, kuna seadus sätestab kaebuse esitajale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kohtuotsusele (teistsuguse menetluskorra), mille tegemisel on kaebuse esitaja arvates rikutud menetlusõigust. Halduskohus selgitas, et kehtiva õiguse kohaselt on taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võimalik esitada Justiitsministeeriumile, kui esinevad RVastS §-s 15 lg 1 nimetatud asjaolud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

O.B. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2006 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi halduskohtule tagasi selle menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimaldanud kohus määruskaebuse esitajal asja kohtus arutada. Määruskaebuse esitaja arvates tuleks tema kaebus läbi vaadata HKMS § 4 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3 Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2006 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

HKMS § 4 lg 2 alusel on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Kohtute seaduse 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike haldusülesannete täitmine. Seega ei ole kohtunik haldusülesandeid täitev ametnik või muu isik HKMS § 4 lg 2 tähenduses. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada Justiitsministeeriumile. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. See ei ole aga käesoleval juhul tõendamist leidnud. O.B. l oli õigus X 3. oktoobri 2006 otsus vaidlustada apellatsiooni korras, kui tema arvates rikuti otsuse tegemisel menetlusnorme. Määruskaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise. Määruskaebuse esitaja väide, et tal ei võimaldatud esitatud kaebust kohtus arutada, ei anna samuti alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuna halduskohtu 28.12.2006 määrus on tehtud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kus HKMS § 11 lg 1 p 2 järgi halduskohus kontrollib ka seda, kas esitatud kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ja tagastab kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel juhul, kui selgub, et esitatud kaebus halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kui halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus kaebuse tagastab, tähendab see seda, et esitatud kaebust ei ole halduskohtu menetlusse võetud ja seega puudub kohtul vajadus ning võimalus edasiste menetlusstaadiumite (eelmenetlus, asja sisuline läbivaatamine) läbimiseks seoses esitatud kaebusega. Määruskaebuse esitaja viide HKMS §-le 4 lg 1 ei ole samuti asjakohane, kuna kohtuotsust ega kohtuniku tegevust ei saa selle järgi pidada ka haldusaktiks, mille halduskohtus vaidlustamise võimaluse HKMS § 4 lg 1 annab.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk