2-06-16792/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16792 Tsiviilasi NR hagi VN vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NR Hageja lepinguline esindaja AP Kostja VN(ka VN ) Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2007. a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista VNelatis NR kasuks RN ülalpidamiseks
tagasiulatuvalt 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus
tagasiulatuvalt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus
1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus kuni RN täisealiseks saamiseni, s.o , kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealgulgas riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks, jätta VN kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud

2 NR esitas 05.07.2006 hagi VN vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte kooselust on RN. Hageja taotles mõista kostjalt välja elatis 2 000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt 2 000 krooni kuus ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

18.01.2006 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet ja taotles mõista kostjalt välja ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt 1 345 krooni kuus 1 500 krooni kuus kuni ning 1 800 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus maksma elatist tagasiulatuvalt 1 345 krooni kuus 1 500 krooni kuus kuni ning 1 800 krooni kuus alates kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

RN sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 14). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt 1 345 krooni kuus alates 05.07.2005. a kuni 31.12.2005. a; 1 500 krooni kuus alates 01.01.2006. a kuni 31.12.2006. a ning 1 800 krooni kuus alates 01.01.2007. a kuni täisealiseks saamiseni Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et VN tuleb välja mõista elatis NR kasuks RN ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 1 345 krooni kuus 1 500 krooni kuus ning 1 800 krooni kuus alates kuni täisealiseks saamiseni, ….

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 (kuni 31.12.2006 kehtinud redaktsioonis) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS

3 § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik