3-05-1226/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-1226 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2007, Tartu Haldusasja number 3-05-1226 Haldusasi V.L. kaebus X Linnavalitsuse poolt 14. augustil 2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 8. juuni 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2007 Menetlusosalised Apellant V.L. Vastustaja X Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 8. juuni 2006 otsus muutmata ringkonnakohtu poolt lisatud põhjendustel. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

30. jaanuarist 2007

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.L. esitas halduskohtusse kaebuse X Linnavalitsuse poolt 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks. Vaidlustatud ehitusluba on antud KÜ-le Y ehitise X Y katlamaja uusehituseks. Ehitusprojekti on 26.07.2001 heaks kiitnud peaarhitekti kt A.M. .

2 Ehitusluba kehtis kuni novembrini 2001. Omanikujärelevalvet teostas N.I. , litsents nr EE- 7847. Kaebuse kohaselt elab kaebaja koos emaga Xs Y-166 korteris. Kaebaja õigusi rikutakse, kuna gaasikatlamajast põhjustatud müratase kaebaja korteris ületab lubatud normatiive. Katlamaja töötab kasutusloata juba viis aastat ja ohustab kaebaja tervist.

2. X Linnavalitsus leidis, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada, sest kaebaja ei ole Y-166 korteri omanik ning tema subjektiivseid õigusi ei ole rikutud või tuleb jätta kaebus rahuldamata. Linnavalitsusel puuduvad dokumendid, mis tõestaks, et katlamaja oleks ohtlik kaebaja elule ja tervisele.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 08.06.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on isikul õigus nõuda haldusakti tühistamist, kui see rikub tema õigusi (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1, HKMS § 7 lg 1). Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutusja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel. PES § 54 kohaselt ehitusluba ei anta, kui:

1) ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele;

2) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener;

3) projekteeritud ehitis kahjustab AÕS §-des 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet;

4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Y-166 korter on 22.01.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.03.2003 N.L. nimele. Seega vaidlusaluse ehitusloa andmise ajal oli N.L. le kuuluv korter nr 166 veel kinnistamata. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ehitusloa andmine KÜ-le Y katlamaja ehitamiseks, kuna kaebaja ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Müra osas asus kohus seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud väiteid müra olemasolu kohta kaebaja korteris. Kaebaja väite müra kohta lükkab ümber Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna direktori 18.03.2005 kiri nr 4/10-1/9, mille kohaselt Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labor on 11.03.2005 teostanud korteris Y-166 mürataseme mõõtmise ja jõudnud järeldusele, et müratase korteris ei ületa lubatud normatiive.

Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ei ole ka vaidlusaluse korteri omanik ega omaniku esindaja ning kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud haldusakt ei riku. Kaebaja ei ole isikuks, kellel oleks õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kui uusehitise, katlamaja, ehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega, näiteks sellega kaasneva müra pärast, on neil võimalus mitte anda oma nõusolekut. Välistatud ei ole ka kokkulepe ehitamisega kaasnevate ebamugavuste rahaliseks hüvitamiseks.

Juhul kui üks kaasomanikest asub tegema ehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-55-00 ja 3-2-1-33-98) ja taotleda kohtult selle hagi kohest tagamist.

3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. V.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse ning X Linnavalitsuse poolt 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus vastuolus põhiseadusega. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 võib halduskohtusse pöörduda kaebusega isik, kes arvab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja on pöördunud mitu korda suuliselt ja kirjalikult ehitusjärelevalve osakonna poole kaebustega seoses gaasikatlamaja töötamisega. Korteriühistus on oma eraldi gaasiküte terve maja jaoks. Korter, kus kaebaja emaga elab, asub

1. korrusel, keldrisse on paigaldatud soojussõlm. Gaasikatlamaja tehnokommunikatsioonidest on ööpäevaringselt müra kaebaja eluja magamisruumides. Müra allikaks on küttesüsteemi seadmed ja pumba töö. Müra mõõtmised on tehtud 15.10.2003, protokoll 88-10, 23.10.2005, protokollid 140-02, 141-02, 31.03.2005, protokoll 6/4-6-1/084. Läbiviidud füüsika-instrumentaalsete uuringute alusel ületab müratase lubatud normatiive. Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 tehnoseadmete müra normtasemete normeerimine elamute eluja magamisruumides toimub § 7 lg 3 alusel. Normeerimine toimub müraallikate klasside järgi. Elamutes on müra normtasemed LpA, eq, T 30(25) dB kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Rahvatervise seaduse § 2 lg 3 kohaselt on tervisekaitse inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Ehitusseaduse § 3 lg 1 ja 4 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ja ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist. KÜ Y ei võtnud kasutusele mingeid konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada mürataseme ületamist. Kaebaja on juba mitu korda arsti poole pöördunud. Kaebajal ei ole võimalust rahulikult elada oma korteris. Ehitusseaduse § 28 lg 1 p 1 koheselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitusseadusest ei nähtu, et ehitis peab olema ohtlik korteri omanikule ja et ainult korteriomanikul on õigus pöörduda kohtusse.

5. X Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebajalt võetud kohtusse pöördumise õigust, kuna kaebus võeti menetlusse ning peale arutamist kuulutati välja kohtuotsus. Vastavalt kohtuotsusele ei ole kaebaja kõnealuse korteri omanik ega omaniku esindaja ning sellega ei riku ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole isikuks, kellel oleks õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, kuidas kaasomanikud asja valdama ja kasutama peaksid. Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna direktori 18.03.2005 kiri tõendab, et Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labor teostas 11.03.2005 Tallinna mnt 42-166 mürataseme mõõtmise ja jõudis järeldusele, et müratase ei ületa lubatud normatiive. Vastupidiselt vastustajale ei ole kaebaja tõendanud müra normatiivide ületamist korteris. Ehitusluba on võimalik tühistada ainult siis, kui esinevad ehitusseaduse § 28 toodud asjaolud, mille esinemist kaebaja tõendanud ei ole.

4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ning Tartu Halduskohtu 8. juuni 2006 otsus tuleb oma lõppjäreldustes jätta muutmata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada 1. astme kohtuotsust omapoolsete põhjendustega. Asja materjalidest lähtuvalt on V.L. esitanud taotluse X Linnavalitsuse poolt 14. augustil 2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks. Ehitusluba oli välja antud KÜ-le Xs Y katlamaja uusehituseks. Ehitusprojekti oli heaks kiitnud 26. juuli 2001 peaarhitekti kt A.M. . Ehitusluba kehtis kuni novembrini 2001. Sel ajal reguleeris ehituslubade väljaandmist Planeerimisja Ehitusseadus (PES). PES § 54 alusel ehitusluba ei anta, kui:

1) ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele;

2) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehitusala kõrgharidusega insener;

3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet;

4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. PES § 53 lg 3 alusel on kohalikul omavalitsusel õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul, arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks välja toonud asjaolu, et ehitusloa taotlemisel esitati valeandmeid, mis oleksid ehitusloa tühistamise aluseks. Kindlasti ei saa ehitusloa tühistamise aluseks olla viited Ehitusseaduse sätetele, kuna see jõustus alles 1. jaanuaril 2003 ja varem väljaantud ehitusluba ei pidanud vastama selle seaduse nõuetele.

Seega jääb V.L. i taotlus X Linnavalitsuse 14. augustil 2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks rahuldamata. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa ehitusloa väljaandmine rikkuda kaebaja õigus, kuna ta ei ole Y-166 korteri omanik. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. V.L. on sisse kirjutatud aadressil X Y-166. Ükski seadusesäte ei näe ette, et ehitusloa väljaandmist võib vaidlustada ainult kinnisasja omanik.

Haldusakt või toiming võib rikkuda ka omanikuga koos elava isiku õigusi või piirata tema vabadusi ning seega oli V.L. il olemas õigus pöörduda kohtusse. Halduskohus on leidnud, et kebaja ei ole tõendanud väiteid müra olemasolu kohta kaebaja korteris. Seejuures on otsuses viidatud Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna

18. märtsi 2005 kirjale nr 4/10-1/9. Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi. Kaebaja oma kaebuses halduskohtule on viidanud 15. oktoobril 2003, 23. oktoobril 2005 ja 31. märtsil 2005 läbiviidud mõõtmistele, kus tuvastati, et müratase ületab lubatud normatiive. Halduskohus ei ole taotlenud kaebaja poolt nende mõõtmistulemuste esitamist ja ei ole ka ise neid välja nõudnud. Halduskohtu toimikus (tl 9) on X Linnavalitsus tunnistanud, et V.L. on neile esitanud dokumendid, mille alusel müra korteris ületab lubatud norme ja KÜ-lt on kirjaga nõutud müra vähendamist. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna otsusega 27. aprillist 2005 on tuvastatud, et Xs Y-166 31. märtsil 2005 läbiviidud füüsika-instrumentaalsete uuringute alusel müratase ületab lubatud normatiive. Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42. Nende

5 mõõtmiste tulemusel on Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna poolt tehtud korteriühistu esimehele ka ettekirjutus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et müratase kaebaja korteris ületab lubatud norme. Samal ajal on selliste rikkumiste kõrvaldamine võimalik ehitusjärelvalve käigus ja see võib olla takistuseks ehitisele kasutusloa andmisel, mitte aga ei saa olla aluseks varem välja antud ehitusloa tühistamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Maili Lokk

Viivi Tomson Agu Timmi