3-06-1235/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1235 Haldusasi M.S. kaebus KAPO vastu (lükata ümber andmed, et M.S. oli Eesti riigi okupeerija ja välisriigi luureorgani töötaja) ning kustutada andmed Riigi Teataja lisast, mis avaldatud 16.06.2004.a. ja taotluse esitamiseks Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Asja arutamisel viibisid kaebaja M.S.; vastustaja esindajana Martin Arpo. RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KAEBAJA SEISUKOHAD

27.02.2004.a. tegi Kaitsepolitseiamet M.S.´le teatavaks Kaitsepolitseiameti 27.02.2004.a. teatise nr 695, millega teatati kaebajale, et vastavalt Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luurevõi vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (edaspidi OkupS) § 5 lg 1 on Kaitsepolitseiamet kaebaja arvele võtnud ning kaebaja kuulub avalikustamisele Riigi Teataja Lisas. Nimetatud teadet kaebaja ei vaidlustanud.

2 16.06.2004.a. avaldati Riigiteataja Lisas nr 79 Kaitsepolitsei teadaannete all Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luurevõi vastuluureorganite teenistuses olnud või nende koostööd teinud isikute kohta alljärgnev teade: Käesolevaga kaitsepolitseiamet teatab, et vastavalt

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luurevõi vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse § 5 lg 1 on Kaitsepolitseiamet arvele võtnud järgmised isikud: M.S. (sünd xx xx xxxx, Eesti, Põlvamaa, Värska vald) – AS Tarbus bussijuht. 1. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond – autojuht 12.08.1980 –1989; 2. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Põlva osakond – autojuht 1989-05.11.1991.

20.06.2006.a. esitas kaebuse esitaja M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses põhiõiguste rikkumisega ning sellest tulenevalt taotluse esitamiseks Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks ning palus lõpetada Internetis RT Lisas nr 79, 2004.a. kaebaja aadressil moonutatud ja ebaõigete andmete avaldamine, mille kohus oma 22.06.2006.a. määrusega jättis käiguta. 14.07.2006.a. esitas kaebuse esitaja kaebuse täienduse, mille kohus jättis oma 01.08.2006.a. määrusega teistkordselt käiguta, kuna kaebus ei vastanud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 10 sätestatud nõuetele. 22.08.2006.a. esitas kaebuse esitaja esitatud kaebuse täienduse. 01.09.2006.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse määratledes ära kaebaja nõuded ning paludes kaebajal kinnitada, et kohus on kaebuse nõuded formuleerinud õigesti. Kaebaja kinnitas nõuete õiget formuleerimist oma 11.09.2006.a. teates kohtule. 11.09.2006.a. esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohus jättis oma 25.09.2006.a. määrusega rahuldamata. Samas määras kohus kohtuistungi ajaks 15.01.2007.a. kell 14.00. 05.10.2006.a. vastuses leiab vastustaja, et esitatud kohustamiskaebus ei ole tähtaegne. 19.10.2006.a. teeb kohus määruse, millega kohustab kaebajat esitama kohustamisnõude tähtaja ennistamise taotlus. 09.11.2006.a. esitab kaebaja kohustamisnõude tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et ühe kuu jooksul arvates teate kättesaamisest ei osanud kaebaja arvata, milliseid õiguslikke tagajärgi võib teate avaldamine kaebajale kaasa tuua. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et ei oma juriidilist haridust ning ta ei osanud aimata vastustaja toimingule kaasnevaid tagajärgi. Samuti polnud talle teada, et teade tema kohta avaldatakse internetis ning millal andmed avaldatakse. Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on vastustaja poolt siiani jätkuva tegevusega, siis palub ta kohustamisnõude tähtaeg ennistada.

20.11.2006.a. on vastustaja esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt kaebaja taotlus Kaitsepolitseiameti teatise nr 659 vaidlustamiseks ja kohustamisnõudes tähtaja ennistamiseks (08.11.2006.a.-st) ei kuulu rahuldamisele, kuna tähtaja möödalaskmise põhjused ei olnud mõjuvad põhjused. 14.12.2006.a. määrusega edastas kohus vastustaja 22.11.2006.a. vastuse kaebajale seisukoha võtmiseks ning palus veelkord teatada, kas kohus on kaebaja nõudeid formuleerinud õigesti, kuna kaebaja vastamisel kohtule on oma kaebuse nõudeid ja motiive korduvalt muutnud, mistõttu on muutunud tema soov raskesti mittejälgitavaks või isegi arusaamatuks.

28.12.2006.a. teatab kaebaja kohtule, et kohus ei ole tema nõudeid õigesti tõlgendanud. Kaebaja esitab taotluse 16.06.2004.a Riigiteataja Lisas interneti vahendusel avaldatud Kaitsepolitseiameti teadaande teksti muutmiseks, mitte aga 27.02.2004.a. allkirja vastu antud

3 Kaitsepolitsei teate muutmiseks. Teadaande tekst sisaldub RTL nr 79 16.06.2004.a. ja elektroonilises väljaandes.

Kaebaja taotleb teksti õigusvastaseks tunnistamist ja vastustaja kohustamist viia tekstis äratoodud teadaanne vastavusse tegelikkusega s.t., et märkida lisanduvalt ära, et tegemist oli (endise) Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee jaoskonnas töötajaga, mitte teksti kohaselt Eestit okupeerinud võõrriigi luureorganiga koostööd teinud isikuga. Samuti taotleb kaebaja OkupS § 2, 6 ja 9 lg 5 ning seaduse preambula kohaldamata jätmist ja tunnistamist Põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatada OkupS põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

Kuna kaebaja muutis korduvalt kaebust, siis kohus määras oma 05.01.2007.a. määrusega korraldada asjas eelistung, et selgitada kaebaja nõuded ja võimalusel arutada asja suulisel istungil. Nimetatud istungil leidis kaebaja, et avaldatud teadaande teksti tuleb muuta ja ära jätta sõnad „okupant“ ning lisada märge „endine“, mis võimaldab lükata ümber andmed, et kaebaja oli Eesti riigi okupeerinud võõrriigi okupant aastatel 1980-1991. Tunnistades RTL teadaande teksti õigusvastaseks ning kohustades vastustajat kas kustutama või parandama teatavakstehtud andmed on võimalik kaebaja arvates lõpetada RTL-s olevate andmete avaldamine senisel kujul. Samuti jääb kaebaja taotluse juurde jätta kohaldamata OkupS-se vastavad sätted ja algatada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus, kuivõrd avaldatu on kaebaja kohta tehtud tulenevalt OkupS-st, mida kinnistab ka vastustaja.

M.S. märkis seega, et tema kohta avaldati 16.06.2004.a. „Riigikantselei Riigi Teataja Lisas 79“ ja samaaegselt internetis tema nimi koos isikuandmetega, mille tekstis on märgitud, et ta on Eesti riigi okupeerija, st okupant ja et teadaandest ei nähtu, et tegemist on endise julgeolekus töötanud autojuhiga. Kaebaja leiab, et arvates 16.06.2004. rikutakse sellise tekstiga tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ja teadaande teksti selline muutmine leevendab tema senist olukorda.

Kaebaja selgitab, et pöördus 29.06.2004.a. õiguskantsleri poole, kes võttis OkupS suhtes seisukoha ja kirjas 12.06.2005 teatas, et esineb vastuolu PS-ga ning lubas tõstatada küsimuse Riigikogus. 12.09.2005.a. ei toetanud Riigikogu põhiseaduskomisjon Õiguskantsleri seisukohta. 27.10.2005.a. pöördus ta Riigikohtusse ja esitas avalduse põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile ja sai M.Raski vastuse 01.12.2005.a. 23.01.06.a. pöördus ta uuesti Õiguskantsleri poole, kes vastas 31.01.2006.a. 10.03.2006.a. pöördus ta Riigikohtu esimehe soovitusel Vabariigi Presidendi poole ja sai vastuse 20.03.2006.a.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et alates 16.06.2004.a. on avalikkusele kättesaadavad avaldatud andmed, need on moonutatud ja tegelikkust mittekajastavad ja rikuvad kaebaja PS tulenevaid õigusi ja vabadusi. Kaebaja selgitab, et teksti lugevale inimesele on arusaadavalt selge, et tegemist on Eesti riigi okupeerijaga, kuid kaebaja ei olnud seda. Avaldatud teksti lk 1 on kaebajast teinud Eesti riigi okupeerija, st okupatsiooni teostaja – okupant, kes aastatel 1980-1991 okupeeris Eestit võõrriigi luureorgani kaastöötajana. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi süüdistust ega tõendit selle kohta, et kaebaja oleks osalenud Eesti riigi maa-ala vägivaldsel hõivamisel võõrriigi relvajõudude koosseisus või osalenud Eesti seadusliku riigivõimu üle okupatsiooni teostamisel. Samuti ei ole kaebaja nõus, et teda võrdsustatakse (seaduse) OkupS-i § 2 kohaselt natsi-Saksamaa ja stalinliku režiimi vastavate

4 organite kaastöötajatega, millega seostatakse kaebajat nende poolt korda saadetud kuritegudega. Igaüks vastutab ainult individuaalselt oma tegude eest, mida antud seadus otseselt ignoreerib.

Seega on avalikkusele tema kohta avaldatu paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kaebaja ei ole kunagi elanud ega töötanud väljaspool Eesti Vabariiki. Avaldatuga rikutakse kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, mida kinnitavad asjaolud, et kaebaja on kaotanud oma töökoha ning on osutunud kolmandate isikute poolt alusetute süüdistuste ohvriks. Teda nimetatakse okupandiks, koputajaks ning väidetakse, et ega kaebaja „ikka õige mees ei ole“, kui KAPO temaga tegeleb ning Eesti riiki on juba üle kümne aasta jne. Kaebaja on seisukohal, et kokkuvõttes on tekitatud talle põhjendamatult olulist materiaalset ja moraalset kahju.

Kinnitab kohtule, et töötas Julgeolekus üksnes autojuhina ning ei tea midagi info kogumise ülesannetest. Kaebaja leiab, et ei ole kunagi töötanud asutuses, mida nimetatakse KGB-ks. Taotleb kohutult tunnistada RTL tekst õigusvastaseks ning kohustada vastustajat kustutama kaebaja kohta need andmed Riigiteataja Lisast 16.06.2004.a. mis ei vasta tema soovitud parandustele. Kuivõrd avaldatu on kaebaja kohta tehtud tulenevalt seadusest s.o.OkupS-st, mida kinnitab ka vastustaja, siis palub kaebaja jätta kohaldamata OkupS-i vastavad sätted ning algatada OkupS-i suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

KAEBAJA SEISUKOHT JA TAOTLUS KOHTUISTUNGIL

Leiab, et soovib vaidlustada RTL nr 79 16.06.2004.a. avaldatud teadaande teksti, mis tuleks tunnistada õigusvastaseks ja kohustada vastustajat muutma teadaande teksti nii, et oleks kajastatud, et ta on endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna ja Põlva jaoskonna autojuht, mitte aga välisriigi luureorgani töötaja, okupeerija. Õiguskantsler on tunnistanud OkupS vastuolus olevaks PS-ga; algatada OkupS suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaitsepolitseiameti teadet nr 659, mis anti allkirja vastu kätte 27.02.2004.a. ta ei vaidlusta. Kinnitab et jättis selle vaidlustamata ka siis, kui talle edastati veebruaris 2004 eelmärgitud teade tutvumiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu alljärgnevatel põhjustel.

Kirjalikult esitas vastustaja järgmised seisukohad. Vastustaja on seisukohal, et OkupS-i ei ole vastuolus Põhiseadusega. OkupS-i ei ole Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, Õiguskantsler on tõstatatud teemat põhjalikult käsitlenud ja leidnud, et puudub vajadus seoses OkupS-ga Riigikohtu poole pöörduda.

OkupS § 2 lg 2 p-s 6 on nimetatud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB kui julgeolekuja luureorgan. Asjaolu, et NSV Liit okupeeris Eestit aastatel 1940-1941 ja 1944- 1991, on lisaks mitmetele Eesti õigusaktidele ja kohtulahenditele kinnitanud kahes lahendis ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Lisaks on Riigikogu tunnistanud KGB ja tema tegevuse kuritegelikuks.

Vastustaja märgib, et OkupS § 7 lg 1 kohaselt on isiku julgeolekuvõi luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise avalikustamise aluseks dokumendid selle teenistuse või

5 koostöö kohta. OkupS ei nõua, et Kaitsepolitseiamet peaks muul viisil põhjendama isikust nähtuvat ohtu Eesti Vabariigile. Kaitsepolitseiamet ei pea sisuliseks teenistuseks või koostööks nn pelgalt tehniliste ülesannete täitmist (nt koristajatöö), mis ei ole vahetult seotud asutuse ülesannete täitmisega. M.S. avalikustamisel olid piisavaks aluseks dokumendid, mis tõendavad, et ta oli KGB teenistuses autojuhina. Kuna teadet ta ei vaidlustanud ega vaidlusta käesolevalt, siis need andmed ei muutu.

Vastavalt OkupS § 8 lg 4 p-le 1 on isikul ühe kuu jooksul õigus tutvuda Kaitsepolitseiametis dokumentidega, mis tõendavad tema julgeolekuvõi luureorgani teenistuses olemist või sellega koostöö tegemist, kusjuures talle ei tutvustata dokumentides esinevate teiste isikute nimesid. M.S.le tutvustati seda õigust ning ei tehtud mingeid takistusi selle õigeaegseks teostamiseks. M.S. seda õigust ei kasutanud. Seega ei ole M.S.l enam õigust Kaitsepolitseiametilt nõuda küsimuse uuesti lahendamist. M.S.le üle antud teate nr 695 tekst ja M.S. allkiri teate üleandmist, need andmed on märgitud ära teatisel. Arvelevõtmise ja avalikustamise menetlus toimus OkupS ja teiste õigusaktide nõudeid järgides. Alusetu on kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik avalikustamise „sõnastuse kontekstist“. M.S.le üle antud teade nr 695 sisaldab sõna-sõnalt avalikustamiseks esitatud teadaande nr 695 teksti. Juhul, kui M.S. väidab, et temale andis kaitsepolitsei ametnik üle teistsuguse sisuga teate, peab ta esitama selle kohtule. M.S.le üle antud teate nr 695 originaal kannab kaitsepolitsei ametniku allkirja.

Vastustaja ei nõustu, et kaebaja vaidlustab või saaks antud juhtumis vaidlustada Kaitsepolitseiameti tegevusetust/viivitust kohustuste täitmisel. Kaebaja ei ole kaebustes ega nende täiendustes viidanud, millised aktiivsed kohustused peaksid Kaitsepolitseiametil käesoleval hetkel kaebaja suhtes olema. Kaitsepolitseiametil olid otseselt kaebaja suhtes kohustused 1 kuu jooksul arvates talle teate nr 695 üleandmisest, kuid kaebaja neile kohustustele vastavat õigust ei realiseerinud. Seejärel oli Kaitsepolitseiametil kohustus M.S. kohta käivad andmed avalikustada selliselt, nagu neid kaebajale tutvustati. Selle kohustuse on Kaitsepolitseiamet korrektselt täitnud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigused olid piisavalt tagatud seadusest tuleneva 1- kuulise vaidlustamistähtajaga.

M.S. mainitud asjaolu, et temale üle antud teade nr 695 ei nimeta avalikustamise aega, ei ole asjakohane, kuna M.S. oli teadlik, et tema arvelevõtmisele ja teate üleandmisele järgneb paratamatult avalikustamine (sarnasus elamisloa andmisest keeldumisega – keeldumise otsusele järgneb paratamatult kohustus riigist lahkuda). Samal põhjusel ei ole asjakohane M.S. väide, et tema õigusi asuti rikkuma alles avalikustamise toimumise hetkel.

Kaebaja suuliselt kohtuistungil määratletud nõude alusel on vastustaja seisukoht, et

- Kaitsepolitseiametil ei ole alust muuta Riigi Teataja Lisas 16.06.2004.a. avaldatud Kaitsepolitseiameti teadaannet nr 695 või avaldada M.S. kohta teistsuguse sisuga teadaannet. -kuna 27.02.2004.a. allkirja vastu väljastatud teade nr 695 on seaduslik, selle tekst ja RTL-s avaldatud teadaande tekstid on vastavuses ning kooskõlas seadusega, ei sisalda valeandmeid, siis ei ole teadaanne õigusvastane ning puudub alus nõuda avaldatud teksti muutmist. -kaebaja soovitud muutuste sisseviimiseks puudub seaduslik alus. Palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHAD

6 Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Vaidlust ei ole küsimuses, et M.S. kohta avaldati 16.06.2004.a. Riigi Teataja Lisas nr 79 ja internetis tekst (tlk 52), et Kaitsepolitseiamet teatab, et vastavuses OkupS § 5 lõikele 1 on Kaitsepolitseiamet arvele võtnud M.S.. Esitatakse isikuga seotud andmed. Käesoleval juhul nähtuvalt asja materjalidest avalikustati Kaitsepolitseiameti 27.02.2004.a. vormistatud teade nr 695 RTL 79 16.06.2004.a. seisuga. Kaebaja kaebuse kohaselt ei vasta aga avaldatud andmed RTL teadaandes tegelikult tuvastatud andmetele.

Vaidluse objektiks ei ole toimiku lk 51 asuv teade nr 695, milles oli M.S.le esitatud kirjalik selgitus, et vastavalt OkupS § 8 lõikele 4 on õigus 1 kuu jooksul pärast teate saamist tutvuda Kaitsepolitseiametis dokumentidega, mis tõendavad seostust julgeoleku-, luure-või vastuluureorganitega; õigus vaidlustada saadud teates sisalduv informatsioon Kaitsepolitseiametile esitatud kirjalikus avalduses või kohtus. Avaldatava teate sisu oli seega kaebajale teada. Samas oli kaebajal võimalus tutvuda ja uurida viidatud ja avalikustatud OkupS tähendust ja saabuvaid tagajärgi, sh prognoosida, mis juhtub siis, kui isik esitab teates sisalduva info osas vastuslause või vaidlustab selle kohtus või vastupidi, kui ta seda ei tee. Kaebajal oli seega OkupS-st tulenev õigus vaidlustada väljastatud teade. Teate ta sai kätte vastustaja juures 27.02.2004.a. allkirja vastu. M.S. kinnitab, et ta teadet ei vaidlustanud. Andmed avalikustati Riigi Teataja lisas nr 79 16.06.2004.a. ja elektroonilises väljaandes. Käesoleval ajal on teade kättesaadav nii Interneti vahendusel kui ka paberkandjal. Kaebaja ei vaidlusta üleantud teadet, kuna selle vaidlustamise tähtaeg on ületatud. Kohus selgitas, et õiguslikke tagajärgi kaebaja õiguste suhtes omab üle antud ja vaidlustamata teade nr 695ja et selle tekst ning teadaande tekstid on kattuvad. Kaebaja jäi seisukohale, et sellest teate alusel ei saabunud õiguslikke ega kahjulikke tagajärgi, vaid tagajärjed saabusid andmete avaldamisest RTL ja internetis. Kaebaja jäi selle seisukoha juurde ning leidis, et RTL ja internetis avaldatud tekst ei vasta tegelikele andmetele, kuna seal puudub märge “endine“, samas on selline märge tehtud teise autojuhi kohta. Ta soovib, et sellesse teksti lisatakse märge „endine“ töötaja ja kaotatakse tekstist sõna „okupant“. Seega viidaks andmed kooskõlla tegelike asjaoludega.

2. Kohus nõustub, et Kaitsepolitseiamet täitis seadusest tulenevat ülesannet ja tal lasus kohustus avalikustada Riigi Teataja lisa kaudu teate nr 695 andmed. Kuna kaebaja ei kasutanud võimalust teadet vaidlustada, siis on tagajärjena teates nr 695 esitatud andmed avalikustatud. Kui andmed on saanud avalikuks, siis tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga selles, et avalikustamine oli välditav juhul, kui kaebaja soovinuks kontrollida täiendavalt teatega seotud asjaolusid. Kohus leidis, et avalikustamine sai võimalikuks kaebaja tegevusetuse tõttu, kui ta jättis teate vaidlustamata ning esitatud andmed ümber lükkamata. Need tagajärjed olid kaebajal ette prognoositavad. Kaebaja lõppkokkuvõttes nõustus sellega ja kinnitas, et ta jättis asjaajamise pooleli ning Kaitsepolitseiameti üleantud teade jäi vaidlustamata.

3. Kohus kontrollis, kas Kaitsepolitseiameti koostatud ja RTL ning internetis avaldatud andmed on kooskõlas. Kohus tuvastas, et need on kooskõlas. RTL ja internetis on märgitud M.S. isikuandmed õigesti, samuti on viidatud õigesti seadusele, mille kohaselt andmed avalikustatakse, õiged andmed avaldati ka kaebaja töötamise kohta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonnas ja Põlva jaoskonnas autojuhina, töötamise ajavahemikud ja töötamise koht teate avaldamise ajal. Kohus võrdles ka kaebaja poolt teise isiku kohta esitatud teadaande teksti (tlk 136) V.E. kohta ning kaebaja suhtes

7 avaldatud teadaande teksti ning tuvastas, et erinevus tuleneb vaid isikuandmetest ja töökoha andmetest. Seega ei ole teda võrdluseks toodud isikuga võrreldes ebavõrselt koheldud.

Riigi Teataja seadus (edaspidi RTS) § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse teadaandena Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luurevõi vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse (RT I 1995, 17, 233; 1999, 16, 271) § 8 lõikest 1 tulenevad Kaitsepolitseiameti teadaanded. Kohus avas kaebaja juuresolekul arvutivõrgust avanevad andmed ja kaebaja sai veenduda, et elektrooniline Riigi Teataja sisaldab ID nr 770027 andja nime „KAPO“, liiki „t“ ja pealkirja „Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate endiste NSV Liidu luure-või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad.

See pealdis sisaldab mõistet „endise“ ja laieneb nähtuvalt lisatule teadannetele, sh teadaandele nr 695 ehk M.S. kohta. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema suhtes ei ole avalikustatud andmed soovitud märkega. Kohus nõustub ka vastustajaga, et puudub kaebaja kohta sõnakasutus „okupant“. Seaduse pealkirja sõnastus on ära toodud vastavalt seadusandja sõnastatud tahtele. Kohus leiab, et isegi kui igale teadaandele lisada „endine“ ei muutuks sellest teadaande teksti sisu, kuna töötamiskohana näidatud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee osakonna või jaoskonna autojuhi töötamiskoha äratoomine tähendabki ühtlasi, et tegemist on endise töötamisega, kuna enam ei ole „Eesti NSV-d“ ja „selle organeid“.

Kaebaja selgituste kohaselt ajendas teda kaebust esitama kolleegide või tuttavate segadus selles, kas M.S. on ka käesoleval ajal niisuguses organis tööl, samuti tõlgendus, et ta on teise riigi luure-või vastuluure organi töötaja, relvajõudude töötaja vms. Kohus on esile toonud asjaolud, mis kinnitavad, et avaldatud on vaid need andmed, mis vastavad kehtiva Kaitsepolitsei koostatud teate andmetele ning teadaandes ei ole midagi muud tekstile lisatud. OkupS kohaselt võetakse arvele kõik Eesti kodanikud, välismaalased ja kodakondsuseta isikud, kes on olnud julgeoleku-või luureorganite teenistuses või teinud nendega koostööd ajavahemikus 17.06.1940 kuni 31.12.1991.a. ning kes elavad Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil- OkupS § 3.

Seadus ei hõlmagi seega isikuid, kes pärast nimetatud ajavahemikku olid või jätkuvalt on võõrriikide julgeoleku-või luureorganite teenistuses või teevad nendega koostööd. Viimaste suhtes kohaldatakse kriminaalkoodeksi või karistusseadustiku sätteid.

Kaebaja kaebeõigus ei teki sellest, kuidas menetlusvälised isikud tõlgendavad seadust, teadaannet, vaid HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja sisuliselt leiab, et teised menetlusvälised isikud rikuvad tema õigusi, kuna ta ei ole tõendanud, et vastustaja esitas avalikustamiseks tegelikkusele mittevastavad andmed.

RTS § 7 kohaselt on Riigi Teataja väljaandjaks Riigikantselei. Sama seaduse § 71 sätestab Elektrooniline Riigi Teataja tähenduse ja lg 1 märgib, et elektrooniline Riigi Teataja on riigi põhiregister ning lg 2 kohaselt elektrooniline Riigi Teataja kuulub riigile; lg 3 tulenevalt elektroonilises Riigi Teatajas avaldatakse käesoleva seaduse §-des 2 ja 3 loetletud õigusaktid ja muud dokumendid ning selles seaduses ettenähtud juhtudel õigusaktide terviktekstid, samuti kohalike omavalitsuse üksuste avaldamiseks esitatud määrused. Kõik Riigi Teatajas avaldamiseks saadetud dokumendid on elektroonilise Riigi Teataja alusdokumentideks. Seadusest nähtub, et § 73 lg 1 kohaselt elektroonilise Riigi Teataja volitatud töötleja määrab riigisekretär ning lg 2 kohaselt elektroonilise Riigi Teataja volitatud töötleja ülesandeid võib täita Riigikantselei või muu riigiasutus või halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline isik. RTS § 74 sätestab volitatud töötleja pädevuse ja lg 1 kohaselt

8 volitatud töötleja tagab elektroonilise Riigi Teataja väljaandmiseks vajaliku infosüsteemi töökorras oleku ning elektroonilise Riigi Teataja kättesaadavuse arvutisidevõrgu kaudu kuid lg 2 kohaselt volitatud töötleja ei tohi muuta elektroonilisse Riigi Teatajasse kantud andmeid. RTS § 15 lg 3 kohaselt õigusaktide ja muude dokumentide andmeandjaks elektroonilisse Riigi Teatajasse on Riigikantselei. Kui õigusakt või muu dokumendi elektrooniliselt esitatud tekst ei vasta paberkandjal esitatud tekstile, võetakse avaldamisel aluseks paberkandja tekst. Vormi-, keelevõi trükivigade avastamisel tehakse samuti RT-s avaldatud algtekstis vea parandus. Kuid antud juhul ei ole saabunud ühtegi tingimust, mis kinnitaks, et avaldati Kaitsepolitseiameti koostatud teatest erinevaid andmeid. Vabariigi Valitsuse määrus 05.07.1995.a. nr 257 ”Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure-või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse rakendamise” p 2 kohaselt kinnitati ”Riigi Kaitsepolitseiameti teadaande Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku kohta” vorm. Kaitsepolitseiameti teadaanne, mis avaldati RTL vastab sellele vormile ja vastustaja ei ole ületanud selle vormi tingimusi.

Kohustuse kõrvaldada vead või muuta senist avaldatud teksti saab panna vastustajale üksnes juhul, kui oleks tuvastatud avaldatud teksti õigusvastasus. Kohustamisnõude vältimatuks eelduseks on avaldatud teksti õigusvastasus. Kohus ei tuvastanud, et avaldatud tekst oleks õigusvastane või rikuks kaebaja õigusi.

4. Kuna kaebaja jättis vaidlustamata seaduses ettenähtud korras ja ajal kaitsepolitseiameti väljastatud teate ja sai selle allkirja vastu kätte 27.02.2004.a., siis avaldati teadaanne ning ka selles osas kohus nõustub vastustajaga, et see tegevus oli seadusega kooskõlas. M.S. kinnitab, et ta ei olnud õiguskantsleri poole pöördunud ega ka kohtusse, et vaidlustada teadet ning seaduse vastavust PS-le. Seega saab järeldada, et Kaitsepolitseiamet oli kohustatud seadust täitma ning esitama teadaande avalikustamiseks. M.S. eksib väites, et käesolevaks ajaks on OkupS tunnistatud vastuolus olevaks PS-le. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus kehtib ja Õiguskantsler on kaebajale andnud 31.01.2006.a. ka oma vastavasisulise vastuse (tlk 76-77). Kohus leiab, et OkupS vastavuse kontroll Põhiseaduse sätetele olnuks asjakohane siis, kui kaebaja oleks vaidlustanud 27.02.2004.a. väljastatud teate. Kaebajale oli tehtud teatavaks, et OkupS § 8 lg 4 tulenevalt on tal õigus 1 kuu jooksul peale teate saamist tutvuda dokumentidega, vaidlustada saadud teates sisalduv informatsioon kas Kaitsepolitseiametis või kohtus. Seega seadus andis võimaluse asuda koheselt tõrjuma andmeid, mis olid kogutud. Ühtlasi oleks kaebaja saanud ka paluda seaduse vastavuse kontrolli PS-le, mis oleks sõltuvalt asjaoludest andnud Kaitsepolitseiametile võimaluse jätta teade avaldamiseks esitamata. Kui näiteks kohus oleks kontrollinud seaduse vastavust PS-le, oleks Kaitsepolitseiametile tekkinud sellest tulenevalt vastavalt andmed esitada avalikustamiseks või mitte. Kohus leiab, et edasikaebamise kord tagas soovi korral teostada selline kontroll, kuid sellist taotlust ei saa esitada enam käesolevas kaebuses, st olukorras, mil teadaanne on avaldatud ning selle aluseks olev 27.02.2004.a. teade nr 695 on õiguspärane. Pealegi on kaebaja taotlus seotud kitsalt teadaande väidetava õigusevastasusega motiivil, et seal sisaldub kaebaja ülanimetatud valeandmeid. Kohus tuvastas, et selliseid valeandmeid teadaanne ei sisalda, kuid need nimetatud vead ei ole seotud küsimusega, kas OkupS on vastuolus PS-ga õiguskantsleri märgitud motiividel. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus on senimaani jõusolev ning kohaldamiseks kohustuslik. Kohus leiab, et OkupS ei ole vastuolus PS-ga ning seaduse eesmärgist tulenevalt täitis ülesanded, mis sellega taotleti seaduse andmise ajal. Seadusega määrati ära Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganid ja relvajõudude luure –ja

9 vastuluureorganid ja keda käsitleti selle seaduse mõistes luureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikutena. Seadus eristab seega neid organeid ja et kaebaja suhtes selle seaduse mõttes ei nimetata teda luureorgani töötajaks, siis ei ole kaebaja taotlus käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus asjakohane.

5. Kuna kaebuse esitaja suhtes avaldatud teadaande andmed sõltuvad vaidlustamata teate sisu õigsusest, siis ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuigi kaebaja selgesõnaliselt enam ei soovinud vastust küsimusele, et oleks vajalik tuvastada andmete mittevastavus tegelikkusele muudel motiividel ja põhjustel, on vastustaja märkinud ära, et ta kogus ja avaldas need andmed, mille kohta M.S. ise andis kinnituse, et need on õiged. Kaebaja taotluste vastuolulisust arvestades kohus siiski kontrollis vastustaja abiga, kas kaebaja soovib kohtult tuvastust, et avaldati valeandmeid. Kohus leiab, et teadaande tekst vastab kogutud andmetele. Antud juhul sõltub kohus hinnangu andmisel teate tekstist, kaebaja tööraamatu andmetest, kaebaja kinnitusest, et ta töötas endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna ja Põlva osakonna autojuhina. Kuna kaebaja suhtes teadaande avaldamisel aluseks võetud andmed on õiged ega ole vastupidiseid tõendeid, siis ei saa rahuldada kaebaja taotlust tuvastada valeandmete esitamist ka HKMS § 6 lg 3 p 3 mõttes.

6. Kuna kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jääb kaebus rahuldamata. HKMS §

92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ega kulusid kandnud. Kaebaja tasus riigilõivu, mis jääb tema kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik