2-05-14757/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-14757 Tsiviilasi AS-i hagi LK (K) vastu võla saamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta AS-i hagi LK vastu 25 348,69 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused AS esitas 04.07.2005 hagi LK vastu 25 348,69 krooni saamiseks. Lääne-Viru Maakohtu 30.12.2005 määrusega anti tsiviilasi kohtualluvuse järgi üle Tallinna Linnakohtu menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale korter elamus . Elamu majandamine toimus 20.07.1998 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel. 17.07.1998 elamu ja AS-i sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu alusel tekkis kostjal kui elamu kaasomanikul ja korteriomanikul soojusenergia eest solidaarvõlgnevus AS-i ees summas 18 152,60 krooni. Hageja omandas 15.05.2000 AS-iga sõlmitud ostu-müügilepingu alusel nimetatud nõude kostja vastu.

Hageja ja elamu sõlmisid 29.09.2000 soojusenergia ostu-müügilepingu , leping jõustus 01.10.2000. Hageja leiab, et elamuga 29.09.2000 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud vastavalt 29.09.2000 lepingule põhivõlgnevuselt viivist ajavahemiku 01.04.2004 – 31.05.2005 eest. Hageja taotleb kostjalt põhivõla 18 152,39 krooni ning viiviste 7 196,30 krooni väljanõudmist. Hageja väidab, et on postitanud hagimaterjalid õigeaegselt, st enne aegumistähtaega.

2 Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et väidetava nõude omandamine hageja poolt ei ole tõendatud, kostja ei ole hagis märgitud lepingute pooleks, hagejal puudub solidaarnõue kostja vastu, hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja leiab, et 15.05.2000 sõlmitud ostu- müügileping ei tõenda kostja võlga hageja ees ning hagis esitatud võlasumma on paljasõnaline. Kostja ei ole nimetatud lepingu pooleks, see leping ei ole temale ka muul alusel õiguslikult siduv. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on soojusenergiat tarbinud. Hagi on aegunud, kuna tulnuks esitada hiljemalt 01.07.2005. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist.

Kostja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning kostja kohtukulude väljamõistmist hagejalt. Kohtu põhjendused Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

Poolte vahel on vaidlus mitmetes asjaoludes, esmalt käsitleb kohus hagi aegumise küsimust.

Kostja on taotlenud kohaldada hagi aegumist. Hagiavaldusest nähtuvalt tulenevad pooltevahelised väidetavad võlasuhted kahest lepingust: 17.07.1998 elamu ja AS-i vahel sõlmitud lepingust ning hageja ja elamu vahel 29.09.2000 sõlmitud lepingust. Pärast 17.07.1998 sõlmitud lepingust tuleneva nõude väidetavat omandamist hageja poolt 15.05.2000 oli kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse kohaselt 18 152,60 krooni, hagiavalduse esitamise hetkel (põhivõlg) 18 152,39 krooni. Hageja esitatud raamatupidamisarvestusest nähtub, et kostja on tasunud 29.09.2000 lepingu alusel esitatud arved, seega ei saa kostjal olla võlgnevust 29.09.2000 sõlmitud lepingu alusel.

Hagiavalduses esitatud väidetav nõue tuleneb seega 17.07.1998 lepingust. Väidetav nõue kostja vastu on hagejale üle läinud 15.05.2000. Hagi on muutunud sissenõutavaks ja hagi aegumine algas enne 1. juulit 2002.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kui TsÜS-i või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

Hageja nõue kostja vastu on tehingust tulenev nõue. Alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on TsÜS § 146 lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega kuulub VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 kohaselt käesolevas asjas kohaldamisele aegumistähtaeg kolm aastat.

Kuna nimetatud tähtaeg on lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS kohaselt (10 aastat), tuleb VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestada aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna hagimaterjalidest ei nähtu, et hagi aegumine oleks katkenud või peatunud, saabus

3 aegumistähtpäev 1. juulil 2005. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 04.07.2005, mida tõendab kohtutempel. Hageja ei ole tõendanud hagi esitamist õigeaegselt. Seega on hagi aegunud.

Kohus jätab põhinõude aegumise tõttu hagi rahuldamata.

Hageja ei ole täpsustanud, milliselt nõudelt on ta viivist arvestanud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kui hageja on arvestanud viivist 17.07.1998 sõlmitud lepingust tulenevast nõudest, on koos väidetava põhikohustusega aegunud ka viivisenõue kui kõrvalnõue ning tuleb seega jätta rahuldamata.

Ka juhul, kui hageja on arvestanud viivist 29.09.2000 sõlmitud lepingust, tuleb jätta hagi viivisenõudes rahuldamata. Viivist saab nõuda võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Viivisenõude eelduseks on maksetähtpäeva möödalaskmine, maksetähtpäev ja tasumisele kuuluv summa märgitakse aga arves. Hageja esitas arveid elamule , mitte aga kostjale. Hageja on seda kinnitanud ka hagiavalduse 14.11.2005 täpsustuses (t lk 51). Seetõttu ei ole kostjale maksetähtpäeva kehtestatud ning puudub alus viiviseid nõuda.

Kuivõrd kohus jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata, puudub vajadus anda hinnang ka lepingulisele suhtele.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meelis Eerik Kohtunik