2-06-4845/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-4845 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi O,… A… hagi J.. A.. vastu abielulahutuses ja elatise nõudes.

Hageja: O.. A.., isikukood .. Kostja: J.. A., isikukood .., elukoht kohtule teadmata

Kohtuistungi toimumise aeg 22. jaanuar 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: O.. A..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon Lahutada abielu, mis on sõlmitud 12.12.1997.a Narva Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 387, J.. A.. ja O.. A..(abielueelne perekonnanimi K..) vahel. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

Mõista kostjalt J.. A.. välja hageja O. A.. kasuks alates 06.03.2006.a. elatis poeg J. A.., sünd. ...a., ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealisuseni.

Menetluskulud Kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse. Abielulahutamise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 25. jaanuaril 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt O.. K.. ja J..i A.. sõlmisid abielu 12.12.1997.a. Narvas. Peale abiellumist O.. K.. sai perekonnanimi A... Enne abiellumist pooltel sündis poeg J..Ad.. (isikukood ..). Alates jaanuarist 2005.a. hageja ja kostja abielusuhted halvenesid ning suviseks nad lõppesid. Hageja ei pea võimalikuks säilitada nende abielu. Hageja ja kostja elasid hageja emaga tema korteris. Kostja sõlmis hageja nõusolekuta ja teadmiseta maagnetkaardi lepingu, mille summa sissenõudmise kohta alustatud täitemenetlus. Kostja ei osalenud kommunaalteenuste tasumisel kui hageja ja kostja elasid koos, mille tõttu hageja maksis võlgnevuse soojuse eest kostja asemel summas 3281,42 krooni sissenõudjale OÜ T.P .Projekt. Poeg elab koos hagejaga, kostja ei osale poja kasvatamisel. Ta ei täida oma kohustused lapse kasvatamisel ning ülalpidamisel.. J.. õpib Narva-Jõesuu Keskkoolis 3. klassis. Tema tervisesisund hakkas suvel halvenema. Hetkel temale määrati eelnev diaagnos - migren, mis vajab lisa uuringut ja vastava ravi. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hageja kasvatab ja peab poja ülal iseseisvalt. Tema sissetulek moodustab 3000 krooni kuus: palk 2700 krooni ja 300 krooni peretoetus. Peale kommunaalteenuste maksmist (elekter 150 krooni, soojus 500 krooni ja telefon 200 krooni; kokku 950 krooni) hagejal jääb 2050 krooni toitlustamiseks ja lapse vajaduste rahuldamiseks. Lapse vajadused: koolitarbed 200 krooni, rõivad 400 krooni, kooli üritused 100 krooni (koolis kord kuus käivad mingile üritusele: etendused, reisid), ravimid 200 krooni, toitlustamine 1000 krooni (ainult lapse toitlustamine, vajalikud toidud). Praegu hageja kulud lapse ravimile moodustavad mitte rohkem, kui 200 krooni kuus. 27.02.2006 laps oli suunatud uuringule Kohtla-Järve haiglasse. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, kelle huvides on nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 24 lg 1 p 1, 61 lg 1 ja 4, palub hageja: lahutada J.. A.. ja O.. A.. abielu, mis on sõlmitud 12.12.1997.aastal Narva linnas, ja mõista kostjalt J.. A.. välja elatis alaealise lapse J.. A..ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. . Kohtkulud kanda kostja arvel.

Kostja vastus 26.07.2006.a. sai kostja kätte isiklikult hagiavalduse koos lisadega ja 12.05.2006.a. Viru Maakohtu määrus hagi menetlusse võtmises. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 21 päeva jooksul arvates vastuse nõude kättesaamisest. Kirjalikku vastust ei ole kostja kohtule esitanud. 20.11.2006.a, 14.12.2006.a.,22.01.2007.a. kohtuistungile ei ole ilmunud. Kostjale oli kohtukutse avalikult kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.12.2006.a ja 25.12.2006.a. Samuti oli kohtukutse isiklikult kostjale kätte antud Põhja Politseiprefektuuri abil 05.01.2007.a. Mitteilmumise põhjusest ei teavitanud kohtule.

Kohtu seisukoht

Kohtuistungil palus hageja vaadata asi sisuliselt läbi ilma kostja kohalolekuta.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS §-le 407 lg 1 ja 4 ) võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. TsMS § 414 kohaselt kui puudub pooled või üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohus hoiatas kostjat, et kui ta ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt.

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub abielu lahutada, jätta perekonnanimeks A.. ja mõista kostjalt elatis summas 1500 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos 18.10.2005.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Hageja selgitas, et kostja ei võtta osa poja kasvatamisel ja ülalpidamisel.

Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud 18.10.2005.a ja neid taastada ei ole võimalik, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Narva Perekonnaseisuosakonnas 12.12.1997.a. väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli O..A.. abielueelne perekonnanimi „K..“. Hageja palub jätta temale abielu perekonnanimi „A..“.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Hageja töötab, teda bruto töötasu kuus on 3000 krooni. Tema saab lastetoetust 300 krooni kuus. Hageja elab koos oma emaga, kes töötab, saab minimaalse kuupalga.

Kostja on töövõimeline, töötas, saab ja peab oma last ülal pidama.

Kohus arvestab sellega, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt, et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 06.03.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kohus leidis, et kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse.

Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik