Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

2-06-22752/22-06-22752/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Summary AI generated

2-06-22752 - 1 - K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-22752 Tsiviilasi AŠ versus KŠ ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AŠ Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi OL Kostja: KŠ Kostja esindaja: v...

2-06-22752

- 1 -

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-22752 Tsiviilasi AŠ versus KŠ ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AŠ Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi OL Kostja: KŠ Kostja esindaja: vandeadvokaat SS RESOLUTSIOON

1.
Jätta A Š hagi KŠ vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata. 2. KR tagastada A Š hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni A Š kontole nr , märkides selgitusse tsiviilasja numbri ja sõnad „R tagastamine“. 3. Mõista hagejalt A Š kostja KŠ kasuks välja kostja esindajakulud (so kostjale osutatud õigusabi eest tasutud summad).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada 10 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Menetluse käik maakohtus ja kohtumääruse põhjendused

1.
Harju Maakohus võttis a menetlusse kohtule saabunud A Š hagi KŠ vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt palus hageja jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) jätta kostjale OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis 50 % ulatuses OÜ osa tegelikust väärtusest. Tsiviilasja hinnaks nimetas hageja 10 000 krooni (so pool OÜ nimiväärtusest) Hagiavalduse kohaselt. „Kuna ühisvarasse kuulub OÜ osa, mis moodustab 50 % OÜ osakapitalist, siis tuleb jagatava OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni tegelikuks väärtuseks lugeda 1 180 650 krooni“

2-06-22752

- 2 - Hageja tasus 750 krooni riigilõivu kontole nr , viitenumber selgitusega „R hagiavalduse esitamisel AŠ eest“.

2.
Eelistungil kinnitas hageja esindaja, et ta on valmis juurde maksma riigilõivu sellelt summalt, mida hageja kostjalt hageb endale (so OÜ osakapitalist). Istungil kinnitas hageja esindaja, et selleks, et ära maksta täiendav osa riigilõivust, ei ole vaja kohtu kirjalikku määrust. Kohus kohustas juba eelistungil hagejat ära maksma puuduolev riigilõivu osa haginõudelt (s.o. 590 325 krooni suuruselt summalt).
3.
Juba kohtule saabunud kostja vastuväidetes taotles kostja esindaja hagi läbivaatamata jätmist põhjendusel, et hageja ei ole tasunud kogu nõudelt riigilõivu, osundades seejuures esimesel eelistungil kohtu protokollilisele määrusele, millega kohustati hagejat maksma riigilõivu juurde. Kostja esindaja palus kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 11 sätet, st jätta hagi läbi vaatamata selle nõude osas, mille eest ei ole riigilõivu tasutud.
4.
istungil kohustas kohus uuesti hagejat maksma täiendav riigilõiv ühe nädala jooksul ja esitama selle kinnituseks kviitungi. Hageja lubas riigilõivu juurde maksta. Nõuete eraldi menetlemist (s.t selles osas, mille pealt on riigilõiv makstud) ei pidanud kohus võimalikuks ega otstarbekaks, kuivõrd tegemist on ühe ja sama OÜ jagamise nõudega.
5.
kohtule esitatud taotluses palus hageja esindaja luba pikendada täiendava riigilõivu tasumise tähtaega kuni .
6.
Seisuga ei ole hageja riigilõivu juurde maksnud. Kohus leiab, et on mitmekordselt ammendunud hagejale antud võimalused riigilõivu juurde maksta, kuna hageja on kohtu vastutulelikkusest ja enda korduvatest lubadustest hoolimata jätnud riigilõivu selle puuduolevas ulatuses juurde maksmata. Tähtajad on kehtestatud selleks, et neid järgida. Õigusi ja kohustusi tuleb kasutada heauskselt ja menetlusosaline peab täitma seadusest tulenevad nõudmised. Kohtu arvates ei ole enam võimalik hagi menetleda ja hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätta läbi vaatamata. Hageja kasutas esindaja näol kvalifitseeritud õigusabi, mis tähendab, et talle olid teada menetluslikud tagajärjed, mis kaasnevad kohtu nõudmiste mittetäitmisega.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning juba makstud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Hageja ei ole korduvalt kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega ka hiljem, enda poolt võetud tähtajaks, so hiljemalt riigilõivu juurde maksnud. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. Hageja haginõude summa hagiavalduses ei olnud küll üheseltmõistetavalt selge, aga hageja avaldas eelistungil, et ta nõuab kostjalt 590 325 krooni. Lähtudes eelpooltoodust ja tulenevalt TsMS § 147 oleks hageja olnud kohustatud tasuma enne hagiavalduse menetlusse võtmist riigilõivu summas 25 750 krooni. Hageja oli tasunud riigilõivu summas 750 krooni. Kohus kohustas hagejat hiljemalt .a. tasuma täiendava riigilõivu. Hageja ei ole seda teinud käesoleva ajani ( ). TsMS § 147 lg 3 kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja. Kostja on kandnud menetluskulusid lepingulise esindaja, kelleks oli vandeadvokaat S S , poolt osutatud õigusabi eest.

2-06-22752

- 3 - TsMS § 173 lg 1 ja 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse selliselt, et kostja poolt kantud menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) jäävad hageja kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 150 lg 1 p 3 ja RLVS § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv 750 krooni suuruses.

Raivo Einula Kohtunik