3-06-1909/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1909 Haldusasi O.B. kaebus Tallinna Halduskohtu kohtuniku E.L. vastu 170 000 krooni kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.B. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2006 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

28.09.2006 saabus Tallinna Halduskohtusse O.B. kaebus kohtunik E.L. poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja 25.09.2006 kohtunik E.L. otsuse nr 3-06-1631 eesti keeles, kuigi oli taotlenud vastamist kirjalikult ka vene keeles. Sellega on kahjustatud kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi, samuti rahvusvahelist õigust, sest kaebuse esitaja ei saa eesti keelest aru ning tal pole võimalust saada tõlget. Ebaõiglase otsuse, põhiseaduslike õiguste rikkumise, süülise väärikuse alandamise ja tulu mittesaamise, kaebuse arutamise ettekavatsetud venitamise, korduvate vastuseismiste eest kaebuste arutamisel soovib kaebuse esitaja saada kohtunik E.L.lt kompensatsiooni 170 000 krooni. 26.10.2006 määruse alusel taandusid Tallinna Halduskohtu kohtunikud esitatud kaebuse menetlemisest tulenevalt TsMS §-dest 23 p 7 ja 27 lg 2. TsMS § 29 lg 2 alusel edastas Tallinna Ringkonnakohus O.B.u kaebuse läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu alluvusse.

2 Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2006 määrusega O.B.u kaebuse Tallinna Halduskohtu kohtunik E.L. vastu 170 000 krooni kahju hüvitamiseks läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt on vastavalt HKMS § 4 lg 2 toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohtunik ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvaks asutuseks, ametnikuks või muuks isikuks HKMS § 4 lg 2 tähenduses. Kohtunik ei täida haldusülesandeid, tema ülesandeks on õigusemõistmine. Õigusemõistmine tähendab kohtu pädevuses oleva kohtuasja (õigusvaidluse) lahendamist selleks ettenähtud menetluskorras. Õigusemõistmise organina ei ole kohus haldusorgan, kohtuniku tegevust reguleerivad kohtute seadus ja menetlusseadustikud. Kohtute seaduse 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike ülesannete täitmine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb taolisele vaidlusele ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Kaebuse esitaja ei ole järginud seaduses sätestatud vastavaks kahju hüvitamise nõudeks kohtueelse kohustusliku menetluse korda. Kohus märkis ka, et sama seaduse § 15 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Selline asjaolu pole tõendamist leidnud. Kaebuse esitajal oli õigus Tallinna Halduskohtu 11.09.2006 otsus vaidlustada apellatsiooni korras HKMS 5. peatükis sätestatud korras. Kaebusest ei nähtu, kas kaebuse esitaja on kasutanud kohtuotsuse apelleerimise õigust, mille tõttu kohaldub esitatud kaebuse suhtes ka sel motiivil HKMS § 3 lg 2 sätestatu, kuna seadus sätestab kaebuse esitajale ka apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kohtuotsusele (teistsuguse menetluskorra), mille tegemisel on kaebuse esitaja arvates rikutud menetlusõigust. Kohus selgitas, et kehtiva õiguse kohaselt on taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võimalik esitada Justiitsministeeriumile, kui esinevad riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 nimetatud asjaolud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

O.B. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning haldusasja läbi vaatamist kohtus HKMS § 4 lg 1 alusel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimaldanud kohus määruskaebuse esitajal asja kohtus arutada ja ignoreeris tema taotlust teatise kohta. Määruskaebuse esitaja ei saanud kohtus esitada mitte rahalist, vaid muud, tavalist huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. detsembri määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. HKMS § 4 lg 2 alusel toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

3 Kohtute seaduse 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike haldusülesannete täitmine. Seega ei ole kohtunik haldusülesandeid täitev ametnik või muu isik HKMS § 4 lg 2 tähenduses. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada Justiitsministeeriumile. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. See ei ole tõendamist leidnud. Kaebuse esitajal oli õigus Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2006 otsus võimalik vaidlustada apellatsiooni korras, kui tema arvates rikuti menetlusõigusi. Määruskaebuses ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise.

Maili Lokk

Viivi Tomson

Agu Timmi