2-06-4959/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

V. S.`i hagi jätta rahuldamata.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 23. jaanuaril 2007. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

V. S.`i ja N. K. kooselust on sündinud X tütar A.S. ja X poeg A. S.

Ida-Viru Maakohtu 22.10.2003 kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis ühe lapse ülalpidamiseks 540 krooni, seega kokku 1 080 krooni.

Hageja esitas 08. märtsil 2006 Viru Maakohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejale määratud töövõimetus 40% ning ta on töötu. Hageja toetab lapsi vastavalt võimalusele. Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes on sündinud uuest abielust. Hageja majanduslik olukord on halvenenud. Hageja palub elatist vähendada ning välja mõista elatist laste ülalpidamiseks 578 krooni kuus.

Kostja vastus

Kohtuasja number 2-06-4959 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

V. S.`i hagi N. K. vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

08. jaanuar 2007

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

V. S. (IK X, elukoht: X)

N. K. (IK X, elukoht: X)

Kostja hagi ei tunnista, kuna antud summa, mis kostjalt on välja mõistetud on niigi väike ning hageja ka selles ulatuses oma ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on töötu ja peab lapsi üleval üksi.

KOHTUISTUNG

Hageja selgituste kohaselt on ta lastele elatist maksnud vastavalt kohtuotsusele. Hageja tunnistab, et iga kuu ei ole ta elatist maksnud ning ei tea kui suur elatise võlgnevus käesoleval hetkel on. Hagejale on määratud töövõimetuspension 40% ning ta saab pensioni 1269 krooni. Lapsi on ta suutnud toetada, kuna omab kodust majapidamist. Hageja nõustub, et kui elatise suurust ei saa vähendada, siis ei ole midagi teha.

Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole kohtuotsusega väljamõistetud elatist laste ülalpidamiseks maksnud ning seetõttu on tekkinud võlgnevus. Kostja tunnistab, et käesoleval hetkel ta töötab ning saab minimaalpalka, hagejalt ta laste ülalpidamiseks ei ole saanud midagi. Väljamõistetud elatis on niigi väike ja sellest vähemaks midagi võtta ei saa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust on 03.01.1997 sündinud tütar Anna Solovjova ning 26.08.1998 poeg A. S. Hageja on uuest abiellunud ning uuest abielust on X sündinud tütar A.K., X on sündinud tütar L. K. ning X tütar K. K. Hagejale on kuni 31.01.2007 määratud töövõimetuspension. Ida-Viru maakohtu kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud elatis ühe lapse ülalpidamiseks 540 krooni, seega kokku 1 080 krooni. Hageja palub elatist vähendada ning välja mõista elatis mõlemale lapsele kokku 578 krooni. Lapsed on kostja ülalpidamisel. Kostja kasvatab lapsi üksi. PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni.

Hageja esitas kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuna talle on määratud töövõimetuspension ning tema ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi.

Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus ei saa hinnata hageja varalise seisundi muutumist, kuna 22.10.2003 on tehtud Ida-Viru Maakohtu poolt tagaseljaotsus, kuna kostja jättis kohtule vastamata ja seega ei saanud kohus tuvastada hageja ülalpidamisvõimet elatise väljamõistmisel. Kohus hindab menetlusosaliste majanduslikku olukorda käesoleval hetkel. Hageja on kohtus kinnitanud, et tal on kodune majapidamine, mis on võimaldanud tal peret üleval pidada. Kostja on olnud 2006.a. töötu, temaga on koostatud individuaalne tööjaotuskava /tl.55/.

Kostja seletuste kohaselt on ta käesoleval ajal asunud tööle ja tema töötasuks on miinimumsumma, ehk alates käesolevast aastast 3 600 krooni.

Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt on hageja nimele registreeritud sõiduauto Audi 80 väljalaskeaasta 1991.a.Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Hageja nimele kinnisvara registreeritud ei ole, kuid hagejal on abikaasaga ühisvarana elamu asukohaga X maatulundusmaa

35.13 ha. Hageja oma perega käesoleval hetkel elab nimetatud aadressil. Hageja abikaasa nimele on

18.12. 2003.a. registreeritud auto Ford Transit, mille kasutajana on märgitud ka hageja /tl.21/. E- Maksuameti andmetel hageja ei tööta. Virumaa Pensioniameti andmetel on hagejale määratud kuni 31.01.2007 töövõimetus pension suuruses 1269 krooni ja abikaasa saab peretoetust 2400 krooni /tl.40/. Kostja nimele vallasvara registreeritud ei ole. Kinnistusameti andmetel on kostja nimele registreeritud korteriomand, kus käesoleval hetkel ka kostja lastega elab. E-Maksuameti andmetel kostja töötab, mida kostja on ka tunnistanud.

Kohus arvestab asjaoluga, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused on suuremad kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Kohtuistungil hageja nõustus, et kui elatist vähendada ei ole võimalik siis ei ole ka vaja vähendada. Kohus möönab, et hageja sissetulekud on väiksed ning talle on kuni 31.01.2007 määratud töövõimetus 40% ning peale kohtuotsuse täitmist jääb talle elamiseks väga väike summa. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hagejale on määratud töövõimetus 40%, seega on ta võimeline töötama teatud elualadel, et anda endast kõik laste ülalpidamiseks. Hageja töötab koduses majapidamises ja teenib sellega lisasissetulekuid.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et laste elukoht kostja juures tähendab seda, et kostja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kohus tunnistab, et menetlusosaliste majanduslik olukord on minimaalne laste ülalpidamiseks, kuid samas tunnistab, et kostja täidab üksinda ülalpidamiskohustust oma alaealise laste suhtes, hagejal samal ajal on abikaasa näol abi laste ülalpidamiseks, seega jätab kohus hagi rahuldamata.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

Hageja on 08. mai 2006 kohtumäärusega menetluskulude tasumisest vabastatud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: