2-06-18395/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18395 Tsiviilasi JS hagi AS vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JS Kostja AS Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat ON Menetlustoiming Kaja läbivaatamine RESOLUTSIOON 1. Jätta kaja rahuldamata ja menetlus JS hagis AS vastu ühisvara jagamiseks taastamata. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel arvata kautsjon 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Asjaolud JS esitas hagi AS vastu ühisvara jagamiseks Kohus tegi antud asjas 01.12.2006 tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ilmunud 20.11.2006 toimunud eelistungile ega teatanud mitteilmumisest. Kostja esindaja sai otsuse kätte . Kostja esitas kaja. Kostja palus kajas menetlus taastada. Kostjat on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kostja esindaja põhjendab oma mitteilmumist haigestumisega ning tõendab seda arstitõendiga (20.11.2006 väljastatud kviitung hambaravi tasu kohta). Samal põhjusel ei õnnestunud kostja esindajal teatada kohtule oma ilmumata jätmisest. Kostja ei ilmunud eelistungile, kuna kostjal oli esindajaga kokkulepe, et eelistungil osaleb vaid kostja esindaja. Kohus saatis Tervishoiuametile 19.12.2006 kirja, paludes kontrollida kostja esitatud tõendi õiguspärasust, selgitada kas AP tervislik seisund võimaldanuks teavitada kohut haigestumisest ning kas tema eelistungile ilmumata jätmine oli põhjendatud.

2 Tervishoiuameti järelevalve osakonna 05.01.2007 vastuse kohaselt tutvus järelevalve osakond AP meditsiiniliste dokumentidega ning küsitles kviitungi väljastanud hambaarsti RT. Selgus, et hommikul eemaldas hambaarst AP hambalt valutava krooni, kohtule haigestumist tõendava tõendi esitamisest juttu ei olnud. Tervishoiuamet on seisukohal, et eelistungile mitteilmumine ei olnud meditsiiniliselt põhjendatud. Hageja vaidleb kajale vastu. Hageja leiab, et kostja ei ole teatanud kohtule eelistungile ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise mõjuvatest põhjustest ning kostja esindaja eelistungile mitteilmumine ei olnud meditsiiniliselt põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine räägib tema hoolimatusest ja lugupidamatusest teise poole ja kohtu vastu. Hageja leiab, et kaja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kohtukuse oli kostja esindajale edastatud ja kostja esindaja oli istungi toimumisest ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kostja esindajale kohtukutse edastamisega loetakse seega kohtukutse ka kostjale esitatuks. Küsimus seisneb selles, kas kostja ning kostja esindaja poolt istungile ilmumata jätmiseks ning sellest teatamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

TsMS § 422 lg-te 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast.

Kaja kohaselt ei ilmunud kostja eelistungile, kuna kostjal oli esindajaga kokkulepe, et eelistungil osaleb vaid kostja esindaja. Kohus leiab, et kostja võttis sellega endale riski, et esindaja ilmumata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-94-06 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja istungilt puudumine ei ole poole enda istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks.

Kostja esindaja on oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitanud kviitungi hambaraviteenuse eest. Tervishoiuameti seisukohast nähtuvalt ei olnud eelistungile mitteilmumine meditsiiniliselt põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja AP ei ole tõendanud istungile ilmumata jätmise teatamise võimatusele viitavatest asjaoludest TsMS § 416 lg 1 p 3 ja § 422 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei olnud nimetatud hambaraviteenuse osutamine mõjuv põhjus eelistungile ilmumata jätmisest teatamata jätmiseks.

Kohus asub seisukohale, et kuna kostjal ning kostja lepingulisel esindajal AP puudus mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks, siis tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

3 TsMS § 149 lg 5 kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

OÜ on tasunud 09.01.2007 ja 10.01.2007 Hansapanga arvelduskontolt 221026375925 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221013921094 viitenumbriga 3100057358 vastavalt 2 125 krooni ja 125 krooni, kokku 2 250 krooni selgitusega: A S kautsjon tsiviilkohtumenetluse nr 2-06-18395 taastamiseks. Kuna kaja jääb rahuldamata, tuleb kostja esindaja tasutud kautsjon 2 250 krooni arvata riigituludesse.

Viivi Villemson Kohtunik