2-06-1991/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtu Kohtu Kohtu Kohtunik nik nik nik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 22.jaanuar 2007. a., Jõhvi Kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-06-1991 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi A K´i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Menetlusosalised ja ne Menetlusosalised ja ne Menetlusosalised ja ne Menetlusosalised ja nende nde nde nde esindajad esindajad esindajad esindajad Avaldaja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik: M B (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja: H- T R (volikirja alusel)

Puudutatud isik: K R (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Eestkosteasutus: Kiviõli Linnavalitsus (registrikood xxx, asukoht: Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli) Eestkosteasutuse esindaja: A R (volikirja alusel) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2007.a.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

A K´i avaldus rahuldada. A K´i avaldus rahuldada. A K´i avaldus rahuldada. A K´i avaldus rahuldada.

Määrata Määrata Määrata Määrata A K´i A K´i A K´i A K´ile lele le poja J K´iga (sündinud poja J K´iga (sündinud poja J K´iga (sündinud poja J K´iga (sündinud xxx xxx xxx xxx) suhtlemis suhtlemis suhtlemis suhtlemise kord selliselt, et avaldaja võib lapse e kord selliselt, et avaldaja võib lapse e kord selliselt, et avaldaja võib lapse e kord selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta enda juurde võtta enda juurde võtta enda juurde võtta iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel kaks päeva kaks päeva kaks päeva kaks päeva (laupäev laupäev laupäev laupäev ja pühapäev) ja pühapäev) ja pühapäev) ja pühapäev). . . . Samuti viibib laps A K´i juures viimase puhkuse ajal 2007.a suvel kaks nädalat. Samuti viibib laps A K´i juures viimase puhkuse ajal 2007.a suvel kaks nädalat. Samuti viibib laps A K´i juures viimase puhkuse ajal 2007.a suvel kaks nädalat. Samuti viibib laps A K´i juures viimase puhkuse ajal 2007.a suvel kaks nädalat. Vanemate Vanemate Vanemate Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib av omavahelisel kokkuleppel võib av omavahelisel kokkuleppel võib av omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal. aldaja lapsega suhelda ka muul ajal. aldaja lapsega suhelda ka muul ajal. aldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Edasikaebe kord Edasikaebe kord Edasikaebe kord Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 10 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 10 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 10 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamise päevale järgnevast päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamise päevale järgnevast päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamise päevale järgnevast päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. päevast. päevast. päevast.

2

Av Av Av Avaldus ja selle põhjendused aldus ja selle põhjendused aldus ja selle põhjendused aldus ja selle põhjendused

Avalduse kohaselt on avaldaja kooselust M B xxx.a. sündinud poeg J K. Puudutatud isik ei võimalda avaldajal lapsega kohtuda ega temaga muul viisil suhelda. Avaldaja palub talle määrata lapsega kohtumine järgnevalt: 1. kuni lapse kooli minekuni iga kalendrikuu teisest pühapäevast kolmanda pühapäevani s.o. kestusega 7 kalendripäeva; 2. kui laps käib koolis iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel so. reede õhtul kell 18 kuni pühapäeva kella 20.00 ja pool aega koolivaheaegadest s.h. ka pool suvevaheaega; 3. määrata kindlaks kord, kuidas kostja võimaldab avaldajal lapsega kontakti võtta ja lubatud ajal lapse talle üle annab.

28.12.2006.a esitatud avalduse kohaselt soovib avaldaja oma lapsega kohtuda iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel 2 päeva (laupäev ja pühapäev). Seda kuni 2007.a suveni, mil avaldaja soovib oma puhkuse ajal veeta koos lapsega 2 nädalat. Lapse kohanedes soovib ta vastavalt lapse soovidele seda aega pikendada. Alates lapse kooliminekust soovib avaldaja lapsega kohtuda vastavalt viimase võimalustele, s.o. umbes pooled koolivaheajad lisaks eelpool nimetatud igakuisele nädalavahetusele.

Puudutatud isiku M B vastus Puudutatud isiku M B vastus Puudutatud isiku M B vastus Puudutatud isiku M B vastus

Puudutatud isik esitas avaldusele vastuse, mille kohaselt puudutatud isik ei tunnista nõuet osaliselt, st lapsega suhtlemise korra määramiseks tehtud ettepanekut. Puudutatud isik möönab, et vanemate vahel on arusaamatused lapsega suhtlemise korraldamisel, kuid need on enamjaolt põhjustatud avaldaja tahtmatusest arvestada alaealise lapse huve. Pojal J K´il on tõsised tervisehäired, st astma. Nimetatud haigusega kaasnevad teatud kitsendused ja piirangud nii lapse kui ka vanemate suhtes. Antud puudega laps vajab pidevat kõrvalabi, järelvalvet ja erilist hoolt. Laps on tänu haigusele vastuvõtlik erinevatele allergiatele, tihti on astma ägenemishood, mille puhul ei aita ka ravimid ja tuleb kutsuda kiirabi. Igakuiselt on laps haiguse tõttu 1 kuni 2 nädalat kodune. Seoses tundlikkusega allergiale on lapse elukeskkond kohandatud st kui laps käib lasteaias, viibib ta erilise tähelepanu all, lasteaias ja kodus on keskkond kohandatud tema vajadustele. Laps on ülimalt vastuvõtlik viirustele. Avaldaja ei ole suuteline iseseisvalt pikemajaliselt last hooldama ja vajalikku järelvalvet teostama. 2005.a maikuus viibis laps 2 nädalat isaga. Peale nimetatud kohtumist koju naastes olid lapsel tekkinud kogelus, hingamisprobleemid ja algas äge astmahoog. Lapsevanema ja lapse suhtluskorra määramisel tuleb eelkõige lähtuda alaealise lapse huvidest. Lapse kodust eemaldamine vastavalt avaldaja soovile on ilmselt vastuolus lapse huvidega seoses lapse tervisliku seisundiga, elukeskkonna spetsiifiliste vajadustega ja pideva järelevalve vajadusega. Puudutatud isik nõustub, et avaldajal on õigus lapsega suhelda ning ta ei kavatse takistada vanemat lapsega suhtlemast. Puudutatud isik teeb oma seisukohalt ainuvõimaliku ettepaneku lapsega suhtlemiskorra määramiseks: lapsega kohtumised avaldajaga võivad toimuda iga nädala ühel tööpäeval kella 18.00 kuni 20.00, iga kalendrikuu ühel puhkepäeval kella 11.00 kuni 20.00. Kohtumised lepitakse eelnevalt puudutatud isikuga kokku telefoni teel. Lapse üleandmine toimub lapse elukohas. Eeltoodust erineva suhtluskorra määramist lapse koolimineku perioodiks ei pea puudutatud isik otstarbekaks. Vajadusel võivad vanemad suhtluskorda korrigeerida vastava perioodi saabudes lähtudes lapse tervislikust seisundist ja huvidest.

Eestkosteasutuste arvamus Eestkosteasutuste arvamus Eestkosteasutuste arvamus Eestkosteasutuste arvamus

Kiviõli Linnavalitsuse 14.12.2006.a arvamuse kohaselt on otstarbekas määrata kindlaks A K kohtumise ja suhtlemise kord oma poja J K´iga järgmiselt: ühel tööpäeval nädalas õhtul (kui

3 laps on lasteaiast kodu jõudnud); ühel puhkepäeval kuus (konkreetne ajavahemik määratlemata); koolivaheajal leppida iga konkreetne kohtumine eraldi kokku.

Kiviõli Linnavalitsuse 11.01.2007.a arvamuse kohaselt on M B nõus A K poolt pakutud ettepanekutega kohtuda pojaga iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel 2 päeva ja suvevaheajal 2 nädalat.

Keila Vallavalitsuse 11.01.2007.a vastuse kohaselt toetavad nad A K´i avaldust. Avaldaja on loonud kõik tingimused, millega on tagatud astmat põdeva koduloomade ja tolmu suhtes allergilise lapse viibimine tema elukohas.

Kohtuistungid ohtuistungid ohtuistungid ohtuistungid

Kohtuistungil 15.12.2006.a avaldaja seletas, et ta pole saanud aasta jooksul lapsega suhelda. Kuna avaldaja pole last kaua näinud ja laps on temast võõrdunud, siis tahab ta esialgu kuni järgmise suveni laps enda juurde iga kuu teisel nädalavahetusel.

Puudutatud isiku M B esindaja selgitas, et nad on seisukohal, et öösiti ja õhtuti peaks laps olema kodus. Lapsel on astma. On olnud olukordi, kus see ei allu ravimitele ja on vaja olnud kutsuda kiirabi.

Puudutatud isik K. R selgitas, et ta toetab avaldaja valdust. Avaldaja kohtuks esialgu lapsega oma ema juures Kiviõlis.

Eestkosteasutuse esindaja seisukohaks oli, et eelkooliealine laps peaks ööbima kodus, olenemata sellest, kas ta on haige või mitte. Samuti ei peaks kindlaid kellaaegu kindlaks määrama, kuna igasuguseid asjaolusid võib vahele tulla. Kohtumise aja saaks alati eelnevalt telefoni teel kokku leppida.

Kohtuistungil 12.01.2007.a selgitas avaldaja, et ta soovib lapsega kohtuda iga kuu teisel laupäevalpühapäeval. Konkreetseid kellaaegu pole vaja kindlaks määrata, kuna ta loodab, et selles jõuavad nad lapse emaga kokkuleppele. Ta loobub suhtlemiskorra kindlaksmääramisest koolivaheaegade osas.

M B esindaja tunnistas avaldust osaliselt, nõustudes sellega, et laps kohtub isaga iga kalendrikuu teisel nädalavahetusel 2 päeva ning suvel 2 nädalat. Kuid avaldaja poolt peavad olema täidetud puudutatud isiku poolt esitatud juhised ja tingimused.

Puudutatud isik K. R avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Eestkosteasutuse esindaja A. R jäi 11.01.2007.a kirjaliku arvamuse juurde.

Kohtumääruse põhjendused Kohtumääruse põhjendused Kohtumääruse põhjendused Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusoaliste seletused ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2

4 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1: lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

Kuna tegemist alla seitsmeaastase lapsega, keda kohus vastavalt TsMS § 559 ära kuulata ei saa, jäävad tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (PKS § 58).

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuste arvamused ja puudutatud isikute seisukohad, määrab lapsega suhtlemise korra selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta iga kuu teisel nädalavahetusel 2 päeva (laupäev ja pühapäev) ning 2007.a suvel avaldaja puhkuse ajal kaheks nädalaks. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib A K´ile, et avaldaja on kohustatud jälgima lapse tervislikku seisundit, täites kõiki 03.01.2006.a lapse isiklikus rehabilitatsiooniplaanis olevaid korraldusi ning puudutatud isiku M B poolt antud juhiseid, et tagada lapse stabiilne tervislik seisund ajal, kui laps viibib avaldajaga. Kohus märgib M B´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 560, 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik