2-06-2783/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2007. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-06-2783 Tsiviilasi GJ`i hagi JL vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja GJ hageja nõustaja PM kostja JL kostja esindaja EE Kohtuistungi toimumise aeg 05.01.2007. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja GJ hageja nõustaja PM kostja JL kostja esindaja EE istungit protokollis sekretär KP RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et CMJ põlvneb JL.

3. Välja mõista JL`lt elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus GJ’i kasuks CMJ ülalpidamiseks alates kuni CMJ`i täisealiseks saamiseni .

4. Elatusraha KMJ ülalpidamiseks perioodi eest kogusummas

35 200 (kolmkümmend viis tuhat kakssada) krooni tasub JL GJ’ile .

Menetluskulude jaotus

1. Jätta JL kanda kõik menetluskulud, sealhulgas riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.02.2006.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tutvusid pooled . Tutvusest kujunes püsisuhe ning hageja ja kostja elasid koos . Hageja jäi kostjast rasedaks ning sündis hagejal CMJ. Lapse põlvnemise kindlakstegemisest on kostja keeldunud. Kostja ei ole lapse vastu püsivat huvi üles näidanud ega osutanud ka olulist materiaalset abi. Peale pole kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et CMJ põlvneb kostjast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 2200 krooni kuus .

Kostja seisukoht Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu, märkides, et CMJ põlvnemine temast ei ole piisavalt tõendatud. Poolte vahel ei ole olnud püsisuhet ega ka ühist majapidamist. toimunud istungil ei vaielnud kostja isaduse tuvastamise nõudele vastu. Samuti nõustus kostja tasuma elatusraha 2200 krooni kuus .

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PkS § 42 lg 1 esimesele lausele, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemise isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tallinna Perekonnaseisuameti poolt väljastatud sünniaktiga ja sünnitunnistusega on tõendatud, et CMJ on sündinud ning, et tema ema on GJ. molekulaargeneetilise ekspertiisi akti kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt kostja saab olla CMJ bioloogiline isa, 99,999999%. Ka kostja ise ei vaielnud istungil isaduse tuvastamise nõudele vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, et CMJ põlvneb kostjast.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PkS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS § 70, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tulenevalt PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja on palunud kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 2200 krooni kuus . Kostja on nõustunud tasuma elatusraha 2200 krooni . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 2200 krooni kuus alates kuni lapse täisealiseks saamiseni. 01.05.2007.a istungil nõustus hageja, et elatusraha perioodi eest tasutakse

1. juuliks 2007.a. Seega tuleb kohtuotsuse täitmise viisina märkida, et elatusraha summas

35 200 krooni tasub kostja hagejale 1. juuliks 2007.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.Tulenevalt TsMS § 164 lg 2 võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

TsMS § 190 lg 2 teise lause kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Harju Maakohtu 18.05.2006.a määrusega on hageja vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kuni 31.12.2006.a kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

Kuna hagi rahuldatakse, on õiglane jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik