Legislator Case Law & Legislation
2-06-38485/2 AI generated

2-06-38485/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-06-38485/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-06-38485/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
postponement of civil service denial of constitutional rights pension foundation draft regulations objective elements of injury refusal of psychiatric evaluation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunikuabi Katrin Lell Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2007. a Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-38485 Tsiviilasi L. K. hagi V.K. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Riigipoolse menetlusabi andmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. K. (i.k xxx), elukoht: xxx Kostja: V. K. (i.k xxx), elukoht: xxxxxx RESOLUTSIOON Menetlusabi taotlus rahuldada. Vabastada L. K. osaliselt riigilõivu tasumisest.

Kohustada L. K. tasuma riigilõiv summas 3 775 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni s.o 10% makstavast riigilõivust Kohaldatud õigusnormid TsMS § 16 lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määrus saata tähitult L. K. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

2

Asjaolud

L. K. esitas 08.11.2006 hagiavalduse V. K. vastu ühisvara jagamise nõudes. 15.12.2006 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagis nimetanud ühisvara väärtuseks 1 000 000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi. Esitatud hagi puhul tuleb tasuda riigilõivu 37 750 krooni (alates 01.01.2006 taotluse esitamise hetkel kehtiva RLS redaktsiooni kohaselt).

TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.

TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele.

Hageja on avaldanud menetlusabi saamiseks esitatud taotluses, et tegemist on vaidlusega, milline puudutab poolte vahelisi varalisi suhteid. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et L. K. töötab, tema igakuine sissetulek on töötasu 3000 krooni kuus. Hagejal on kolm täiskasvanud last. Hagejale kuulub osa ühisvarana soetatud korterist pindalaga 78,8m2 , aadressil xxx väärtusega 970 000 000 krooni ja osa ühisvarana soetatud garaažiboksist väärtusega 30 000 krooni. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, vabad vahendid taotluse esitamise hetkel 27 557,82 krooni. Muu oluline kinnisja vallasvara puudub. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 1250 krooni, toidule 1000 krooni, tervishoiule 50 krooni ning sidekulud 100 krooni. Muud vältimatud püsikulutused on rõivastele ja jalatsitele summas 500 krooni.

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused

Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest.

Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite

3 register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda L. K. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks TsMS § 181 alusel vabastades taotleja osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 186 kohaselt, leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab L.K. tasuma riigilõivu summas 3 775 krooni (s.o 10 % nõutavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number.

Kohtunikuabi: /allkiri/

K. Lell

Ärakiri õige Nooremreferent

A.Teppan

Kohtumäärus jõustus 26.jaanuar 2007.a Nooremreferent

A.Teppan