2-06-25929/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-25929 Tsiviilasi K P hagi J K vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: K P (IK xxx; elukoht:xxx) Kostja: J K (IK xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 4.jaanuar 2007. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista J K lt (IK 37603022254) elatis K P (IK 48011282265) kasuks tütarde S P ja K P ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 25. septembrist 2006. a summas 3000 (kolm tuhat) krooni ja alates 01.jaanuarist 2007.a. summas 3600 ( kolm tuhat kuussada) krooni kuni tütarde S P ja K P (sündinud 18.09.1999.a.) täisealisuseni s.o. 18.09.2017.a või kuni vanema varalise seisu või laste vajaduste muutumiseni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

2 1. Hageja K P ja kostja J K abielu sõlmiti 17.04.1999.a. 2. Poolte abielust on sündinud 18.09.1999.a. tütred S P ja K P. 3. Poolte abielu on lahutatud 07.01.2003.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Lapsed on hageja ülalpidamisel.

II Hagiavaldus

4. Hageja K P esitas 25.09.2006.a. Viru Maakohtule hagiavalduse J K vastu elatise nõudes 1500 krooni kuus ühele lapsele. 05.10.2006.a. esitatud avalduses suurendas hageja elatise nõuet 2000 kroonini kuus lapse kohta. 5. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt on elatis vajalik, kuna kostja toetab lapsi harva.

III Kostja vastus

6. Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud.

IV Kohtuistung

7. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada, kuid loobus esitatud nõudest 2000 krooni kuus lapse kohta, soovides elatist alates hagi esitamisest miinimumsummas 1500 krooni kuus ühele lapsele ja alates 01.jaanuarist 2007.a. 1800 krooni kuus ühele lapsele. Hageja soovis elatise väljamõistmist, et tagada lastele stabiilsust ja kindlustunnet, et elatisraha väljamaksmine ei sõltuks kostja suvast. 8. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et tal oli hagejaga lastele elatise maksmise kohta suuline kokkulepe, mille kohaselt ta on maksnud lastele 3000 krooni kuus. Vajadusel aitavat kostja lapsi oma võimaluste piires ka rohkem, näiteks enne kooli. 3600 krooni kuus mõlemale lapsele kostja siiski ei ole nõus maksma, teda ei rahulda, et peab maksma kohtuotsuse alusel. Vabatahtlikult on nõus elatist maksma.

V Kohtu põhjendused

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostja vastuväidetega ei ole võimalik arvestada. 10. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 lg 1 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

12. PkS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine

3 oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

13. Alates 14. maist 2004. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2006.a. on 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 1800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused.

14. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja maksmata, selle suurust alla miiniumsuuruse vähendada või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole viidanud loetletud põhjustele, mis võiksid olla seaduse alusel olla arvessevõetavad elatise väljamõistmata jätmiseks. Kostja seisukoht, et ta on nõus maksma elatist mõlemale lapsele 3000 krooni kuus ainult suulise kokkuleppe alusel, ei ole aluseks elatise välja mõistmata jätmiseks.

15. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodud põhjustel kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (25.09.2006).

Viktor Brügel Kohtunik