3-06-1466/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1466 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vanglalt moraalse kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrus nr 3-06-1466 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.B määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata O.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrusele haldusasjas nr 3-06-1466 osas, millega halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

2. Muus osas jätta O.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1466 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib HKMS § 741 sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. O.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt moraalse kahju hüvitamist summas 52 000 (viiskümmend kaks tuhat) krooni. Kaebuse kohaselt ei edastanud 17.07.2006 Tallinna Vangla administratsioon kaebaja kirja Euroopa Inimõiguste Kohtule selliselt, et adressaadi teade kirja kättesaamise kohta saabuks tagasi saatjale.

Tallinna Halduskohtu 10.10.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1466 jäeti kaebus käiguta. Kohus palus kaebajal selgitada, milles seisneb 52 000 krooni suurune moraalne kahju. Kaebusele ei olnud lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kaebus oli esitatud ühes eksemplaris.

30.10.2006 vastas O. B kaebuse käiguta jätmise määrusele ja märkis, et taotletav summa on

52 000 000 (viiskümmend kaks miljonit) krooni. Koos vastusega esitati riigilõivu tasumisest

3-06-1466 2(4) vabastamise taotlus põhjendusega, et kaebaja vanglas ei tööta, vara tal ei ole ning keegi teine tema eest riigilõivu ei tasu.

2. Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta ning taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Kohus leidis, et vanglas viibimine ei pruugi maksejõuetust tähendada. Teistes haldusasjades tehtud järelepärimistest nähtub, et kaebuse esitaja kontole on raha laekunud. Tallinna Vangla 21.11.2006 õiendist nähtub, et kaebuse esitaja isikuarve jääk on 1062 krooni ja 43 senti. Seega ei ole kaebaja sisuliselt maksejõuetu. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebuses taotletav summa on niivõrd suur, mille puhul tekib kahtlus sellelt 3 % riigilõivu tasumise reaalsete võimaluste suhtes. Vastasel juhul oleksid eelisolukorras need kaebuse esitajad, kes kahju tekkimist sisuliselt ei põhjenda ja taotlevad summasid, millelt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise võimalus on küsitav.

Tallinna Halduskohtu 04.01.2007 määrusega jäeti rahuldamata O.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määruse peale ja saadeti määruskaebus läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3. Määruskaebuses palub O.B tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrus.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu kohtunik eiranud kaebaja taotlust vastata kaebusele vene keeles, ei ole andnud kaebajale võimalust asja läbivaatamiseks kohtus ning vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 p-ga 7 ei ole ennast asja menetlemisest taandanud. Kaebuse esitaja ei saa aru eesti keelest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

4. Tallinna Halduskohtu vaidlustatud 15.12.2006 määrusega on otsustatud järgmised küsimused: 1) jäetud kaebus käiguta ja antud puuduse kõrvaldamiseks ehk riigilõivu tasumiseks tähtaeg; 2) jäetud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata.

HKMS § 471 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

5. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus jätab HKMS § 11 lg 2 alusel kaebuse käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Küll saab määruskaebuse HKMS § 11 lg 8 alusel esitada määruse peale, millega halduskohus HKMS § 11 lg-le 3 tuginedes kaebuse tagastab põhjendusega, et kaebuse puudused on tähtaja jooksul jäänud kõrvaldamata.

Käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus kaebuse käiguta jätmise määrus võiks takistada asja edasist menetlust. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et riigilõivu tasumisest

3-06-1466 3(4) vabastamise taotluse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud ja vastavas osas halduskohtu määruse tühistab, ei kuulu kaebus tagastamisele seetõttu, et riigilõivu tasumata jätmises ja vastava dokumendi kohtule esitamata jätmises seisnev puudus kaebuse käiguta jätmise määruses näidatud tähtajaks kõrvaldamata jäi.

6. HKMS § 472 lg 1 kohaselt lähtutakse määruskaebuse menetlemisel halduskohtus ja selle kontrollimisel ringkonnakohtus tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 663 lg 1 kohaselt kontrollib maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

Eeltoodud sätete alusel jätab ringkonnakohus läbi vaatamata O.B määruskaebuse selles osas, mis on esitatud halduskohtu määruse peale selles osas, millega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Läbivaatamisele kuulub määruskaebus aga osas, millega jäeti rahuldamata taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on HKMS § 91 lg-s 3 ette nähtud.

II

7. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu.

Riigilõivu tasumisest vabastamise võimaluse eesmärgiks on tagada, et isiku olulised õigused ei jääks maksejõuetuse tõttu kaitseta. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on aga, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Riigilõivuseaduse § 37 lg-s 91 kaebuselt tasutava riigilõivu suuruse sõltuvusse seadmine kaebuses taotletud kahjuhüvitise summast peab tagama selle, et kohtule ei esitataks kahju hüvitamise kaebustes ülepaisutatud suuruses hüvitisenõudeid.

Seega on õige halduskohtu seisukoht, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kahju hüvitamise kaebuses taotletava hüvitisesumma suuruse tõttu käib riigilõivuseaduse § 37 lg-s 91 sätestatud suuruses riigilõivu tasumine kaebuse esitajale ilmselt üle jõu. Kui kaebuses taotletav hüvitisesumma on ilmselgelt üle paisutatud, pole põhjust arvata, et selliselt summalt seaduse kohaselt tasumisele kuuluvas suuruses riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise tõttu jääks kaebuse esitaja olulised õigused kaitseta. Juhtumil, kui kaebuses taotletud hüvitise summa on ilmselgelt ülepaisutatud, on maksejõuetuse põhjendusega esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel põhjendatud kontrollida, kas kaebuse esitaja majanduslik seisund lubaks tal tasuda riigilõivu kahjuhüvitise summalt, mis kohtu hinnangul võib maksimaalselt olla põhjendatud kaebuses esile toodud asjaolusid arvestades. Kui see nõnda on, pole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud.

8. Käesoleval juhul on kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse jätnud põhjendatult rahuldamata. Kaebuses moraalse kahju tekkimise põhjusena kirjeldatud asjaolud ei saa põhjendada sellises ulatuses moraalse kahju hüvitise väljamõistmist (52 000 või 52 000 000 krooni). Kaebuse esitaja ei ole vaatamata halduskohtu 10.10.2006 määruses viidatule selgitanud, milles täpsemalt seisneb moraalne kahju. Viimatinimetatud määrus on kaebuse

3-06-1466 4(4) esitajale saadetud koos venekeelse tõlkega (vt kirjad määruse saatmise kohta tl 9 ja 10). Eelmärgitud asjaolud koos sellega, et nõutud hüvitist on täpsemate selgitusteta tõstetud 52 000 kroonilt 52 000 000 kroonini, annavad koosmõjus alust arvata, et kaebus pole tõsiseltvõetav ning on esitatud üksnes sooviga väljamõistetava hüvitise arvel rikastuda.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman