2-06-32293/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada OÜ X pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril Ene Ahasel (postiaadress Advokaadibüroo Valge & Uiga,
Legislator headnote
AI generated2-06-32293/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Ajutisel pankrotihalduril Ene Ahasel (postiaadress Advokaadibüroo Valge & Uiga,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
OÜ X pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-06-32293
Menetlustoiming
pankrotimenetluse
lõpetamine
pankrotti
välja
kuulutamata raugemise tõttu; ajutise halduri tasu suuruse
määramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
võlgnik: OÜ X
võlgniku esindaja: juhatuse liige S.B.
ajutine
pankrotihaldur:
Ene
Ahas
(
postiaadress
Advokaadibüroo Valge & Uiga, Aleksandri 8, Tartu)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.01.2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Tõlk
Anna Jänes
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada OÜ X pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Ajutisel pankrotihalduril Ene Ahasel (postiaadress Advokaadibüroo Valge & Uiga,
Aleksandri 8, Tartu) likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest
arvates.
3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Ene Ahas kohustustest OÜ X pankrotimenetluses pärast
OÜ X likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
4. Määrata OÜ X dokumentide hoidjaks S.B.
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahase tasu suuruseks (bruto) 9700.- krooni, millelt
maksta ka sotsiaalmaks, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 887.45 krooni OÜ X arvelt.
6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
(TsMS § 29 lg 3).
7. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning toimetada kätte menetlusosalistele.
Määruskaebuse esitamine
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib
esitada
määruskaebuse
pankrotimenetluse
lõpetamise
osas
päeva
jooksul
pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas
(TsMS § 661 lg 1, 2, PankrS § 29 lg 5, § 23 lg 3).
MENETLUSE KÄIK
01.11.2006 esitas OÜ X juhatuse liige S.B. kohtule avalduse OÜ X pankroti
väljakuulutamiseks. Kütuseturu olukord on juba pikemat aega selline, et väikestel ettevõtetel
ei ole võimalik kasumit teenida. Seoses sellega lõppes ka võlgniku tegevus kütusemüüjana.
Võlgnikul oli plaanis tegutseda edasi metalli valdkonnas, kuid äriplaan ei realiseerunud. OÜ
X ei tegutse, kuid teda ei ole võimalik võlgade tõttu koheselt likvideerida. Ainuosanik V.S. ei
ole äriühingu tegevusest huvitatud, ei anna avaldajale juhiseid edasiseks tegutsemiseks ja
vahendeid võla likvideerimiseks ega võta vastu ka osaühingu lõpetamise otsust (tl 4-5).
09.11.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ X pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks
pankrotihalduriks Ene Ahase (tl 13).
07.12.2006 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ja
tasutaotluse (tl 17- 21, 46, 47).
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
1. Üldandmed
Ettevõtte osakapitali suurus on 500 000 krooni, ainuosanikuks on V.S. (omandas osa S.B.
04.11.2004). Nõukogu valis juhatuse liikmeks V.S., kuid äriregistrile ei esitatud avaldust tema
juhatuse liikmena registrisse kandmiseks; äriregistri andmetel on juhatuse liikmeks endiselt
S.B.
Põhikirjas nimetatud tegevusaladest tegeles ettevõte viimasel aastal peamiselt üksnes
vedelkütuse müügiga Külitse külas Ülenurme vallas Tartu maakonnas renditud tanklas.
Kehtivad töölepingud ja töövõtulepingud ning muud siduvad lepingud puuduvad. Võlgniku
majandustegevus lõppes aprillis 2005. Võlgniku raamatupidamist on faktiliselt korraldanud
S.B. ning kogu dokumentatsioon on tema käes vastutaval hoiul.
2. Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta
Võlgnikul puudub praktiliselt igasugune likviidne vara. Võlgnikul on 06.12.2006 seisuga vara
raamatupidamislikus väärtuses -226 247.70 krooni, mis koosneb kassas olema pidavast 9.30
kroonist, varudest väärtuses 500 krooni ning nõudest OÜ L vastu -226 757 krooni. Nõuet
peavad nii võlgniku esindaja kui ajutine haldur ebatõenäoliselt laekuvaks (sellest tulenevalt
kajastatud miinusmärgiga), sest OÜ-l L puudub aktiivne majandustegevus ning pole teada,
kas ja milliseks kujuneb OÜ L maksevõime nõude sissenõutavaks muutumise ajaks. Võlgnik
on püüdnud nõuet realiseerida, kuid seni tulutult.
Võlgnikul on 06.12.2006 seisuga kohustusi kogusummas 143 192 krooni (kohustused
hankijate ees 39 152.05 krooni, maksuvõlg 31 367 krooni, tagatiseta võlakohustused 26 610
krooni, kohustused töövõtjate ees 46 062.95 krooni). Kõigi kohustuste tasumise tähtaeg
saabus juba 2005. a. Pankrotimenetluse käigus (ja ka edaspidi) on kohustused suurenenud
maksuintresside ja viiviste võrra.
Arvestades vara võimalikku väärtust ja kohustuste suurust, on ilmselge, et võlgniku vara
arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad ka vahendid
pankrotimenetluse kulude katteks.
3. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende
ületamise võimaluste kohta
Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise.
Lisaks võlgnikust mitteolenevatele maksejõuetuse põhjustele (turusituatsiooni muutus
kütuseturul; 2-kuuline diisli müügiseisak (tolliametnikud avastasid mittenõuetekohast kütust))
oli ka otseselt võlgniku osanikust ja juhatusest tingitud põhjuseid. Võlgnik on liialt
kergekäeliselt välja laenanud pikaks ajaks rahalisi vahendeid (laen OÜ-le L ). Samuti on
ettevõte olnud alakapitaliseeritud, mis tingis selle, et väiksemgi käibelangus mõjutas tuntavalt
negatiivselt võlgniku rahavoogusid ning lõppkokkuvõttes tingiski selle, et ühelt poolt
võlgnikul nagu on vara, kuid teisalt faktiliselt vara puudub juba aasta eest sissenõutavateks
muutunud kohustuste täitmiseks kreeditoride ees.
Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikul tahe ettevõtet saneerida.
Ajutisel halduril ega ka võlgniku esindajal S.B. ei õnnestunud ühendust saada võlgniku
osaniku V.S. . S.B. ütluste kohaselt ei ole tema mingit huvi ega kohustust edendada võlgniku
kui ettevõtte edasist tegevust.
4. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused
Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.
5. Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta
Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime
pannud kuriteo tunnustega teo. Küll aga esinevad võlgniku juhatuse (eelkõige V.S.)
käitumises juhtimisvea tunnused (aruande punkt 3). S.B. poolt esitatud dokumentatsioonist
ilmneb, et ta on korduvalt püüdnud ühendust saada V.S. , andnud teada, et võlgnikul
puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks, ning palunud võtta tarvitusele meetmeid
võlgniku maksevõime parandamiseks. V.S. ei ole reageerinud.
Isegi kui on võimalik tuvastada, et V.S. on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja
tekitanud sellega kahju võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele, on väga ebatõenäoline,
arvestades asjaolu, et V.S. ei ole õnnestunud ühendust saada, et õnnestub reaalselt temalt
mingi summa sisse nõuda. Igasugused vahendid pankrotimenetluse toimumiseks puuduvad.
7. Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta
Pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad vahendid. Võlgniku võlausaldajad (va Eksar
Transoil AS ja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse kaudu) on
avaldanud, et ei näe põhjust täiendavate kulude kandmiseks ega soovi tasuda
pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti.
8. Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue
Tuginedes PankrS § 23 lg-le 1, palub ajutine haldur mõista endale välja tasu ülesannete
täitmise eest 9700 krooni (koos sotsiaalmaksuga 12 901 krooni) ja hüvitise ülesannete
täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 887.45 krooni (tl 46).
9. Ajutise halduri arvamus
Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse
jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.
Olenemata sellest, millise lahendi kohus teeb, tuleb halduril esitada Eesti Töötukassale
avaldus võlgniku endistele töötajatele hüvitise saamiseks.
KOHTUISTUNG
Võlgniku esindaja seletuse kohaselt maksis ta võlgnikule 13 800 krooni. Võlgniku esindaja
oli nõus menetluskuludega ning enda dokumentide hoidjaks määramisega.
Ajutine haldur kinnitas, et võlgniku esindaja on tasunud kassasse 13 800 krooni, millest saab
katta menetluskulud. Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei soovi menetluskulusid
finantseerida. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse raugetada. Töötajate osas esitab ajutine
haldur andmed töötukassale.
KOHTU SEISUKOHT
1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja
kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku
vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise
võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti
välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui
võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute
vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lg 2 nimetatud
summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt lõppes võlgniku majandustegevus 2005. a.
Võlgnikul puudub likviidne vara. Kohustusi on võlgnikul 06.12.2006 seisuga kokku
143 192 krooni, kohustused suurenevad maksuintresside ja viiviste võrra. Vara
tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik ega võlausaldajad ei
soovi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda. Kohus leiab, et OÜ X
pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo
tunnustega tegu. Küll aga on võlgniku juhatuse (eelkõige V.S.) käitumises juhtimisvea
tunnused. Võlgnik on andnud kergekäeliselt laenu pikaks ajaks, samuti on ettevõte olnud
alakapitaliseeritud, mis tingis olukorra, kus väiksemgi käibelangus mõjutas tuntavalt
negatiivselt võlgniku rahavoogusid ning võlgnikul puudub faktiliselt vara juba aasta eest
sissenõutavateks muutunud kohustuste täitmiseks. Samas esinevad ka võlgnikust
mitteolenevad maksejõuetuse põhjused – turusituatsiooni muutus kütuseturul, 2-kuuline
diisli müügiseisak.
3. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Ene Ahasel
likvideerida OÜ X kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest
arvates. Pärast OÜ X registrist kustutamist tuleb ajutine pankrotihaldur Ene Ahas
vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).
4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X dokumendid anda hoiule S.B., kes kohtistungil kinnitas,
et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.
5. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus
PankrS § 23 lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise
pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”
§-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades eeltoodut ning Ene Ahase ülesannete mahtu, keerukust
ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi (tl 43-46), leiab kohus, et ajutise
halduri tasu suuruseks (bruto) tuleb määrata 9700 krooni, millelt tuleb maksta ka
sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 997.45 krooni OÜ X arvelt.
Kohtunik