2-06-31860/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31860 Tsiviilasi J Š hagi SŠ vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JŠ Hageja lepinguline esindaja AB Kostja SŠ Eelistungi toimumise aeg 10. jaanuar 2007. a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista SŠ elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus JŠ kasuks JŠ ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates . a kuni . a ning alates . a kuni JŠ täisealiseks saamiseni, s.o . a 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealgulgas riigilõiv EV kasuks, jätta SŠ kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole kaevatav.

Asjaolud esitas J Š hagi SŠ vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte abielust on sündinud J Š . Hageja taotles mõista välja tütre ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus alates kuni ja 1 800 krooni kuus alates kuni täisealiseks saamiseni. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus maksma elatist 1 500 krooni kuus alates kuni ning 1 800 krooni kuus alates kuni tütre täisealiseks saamiseni. Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtu põhjendused

2 TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool EVK ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

JŠsünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja elatis 1 500 krooni kuus alates kuni ning 1 800 krooni kuus alates kuni täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et SŠ tuleb välja mõista elatis JŠ kasuks JŠ ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates . a kuni . a 1 500 krooni kuus ning alates . a kuni JŠ täisealiseks saamiseni, s.o . a 1 800 krooni kuus.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 (kuni 31.12.2006 kehtinud redaktsioonis) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

3 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik